Täna läks Mees lapsega üksi jalutama, nii et mul on nüüd paar tunnikest segamatut omaette olemise aega. Alustasin selle kulutamist köögi koristamisega, järgmisena on plaanis duši all ära käia ja siis Mehe eile kirjutatud kiri üle vaadata. Nii et mitte midagi erilist, aga siiski – ma saan kõike seda täitsa segamatult ja rahulikult teha.
Kausike riisi-makra salatit on ka ootamas, mis Mees enne äraminekut valmistas – küll peamiselt Anttile lõunasöögiks, aga näe, ka mina sain osa 🙂
Mõnus.
EDIT: Salat on imemaitsev, ma suisa ägisen suurest mõnust. Njämm.