Mul on nüüd kauss, mis mahutab viis kilo apelsine ja ühe lepatriinu 😀
Aga üleüldiselt on äärmiselt mõnus tõdeda, et on inimesi, keda ma võingi näha ainult korra aasta-kahe jooksul – võõristust ei teki ja juttu jätkub nõrkemiseni. Terveks päevaks kohe 😛
Juttu ma vist möödunust suuremat kirjutada ei jõuagi, eks pildid rääkigu enda eest… Nagu alati 🙂 Esimesed pildid on tehtud eelmise nädala laupäeva hommikul, viimased täna.
—
See pruun asi paistis küll huvitav, aga pole nii maitsev, kui oleks võinud arvata…
Luti võib ju magades ka poolenisti suust välja sülitada:
Vaska kingitud maailma ägedaimad kohvitassid:
Anna-anna-anna! Tahan ju kaaaa siidrit!
Vaska sai plikaga hästi läbi:
…ja Marko ka:
Jaa, päris tore poiss!
Keegi kunagi tahtis, et ma karjuvast lapsest ka ühe pildi teeks. Aga palun, siin on suisa kolm!
Jalamassaaž:
Kui palju rõõmu ja mängulusti ühest pesulõksust:
Koer närib konti:
Väike piilur:
Tere, meeldiv tutvuda!
Kui ma tohiksin teid suudelda…
Ja vahest ehk isegi kallistada?
Oi, mis põneva asja issi mulle nüüd lutsutada andis…
Tahad sa sellest lähemalt rääkida?
Mulle see Kessu kingitud nukk täitsa meeldib!
Kevad!
Mees tegi minu soovil liitri jäätisekokteili, teatas siis, et tema seda nagunii ei taha, sest kõht on liiga täis, ning kiirustas sõbra arvutit parandama (oli juba niigi lubatust pea kaks tundi hilisemaks jäänud, sest jõudsime hilja koju ja söögitegemine võttis aega).
No aga mul on ju ka kõht täis! Jäätisekokteil on imehea, aga terve liiter pärast ahjus küpsetatud liha-kartulit-porgandit-kaalikat ja kurgi-tomati-redise salatit… Minu kõhuviirusest tuleneva isutuse tagajärjel kokku kahanenud maole…
Hirmus lugu, tõepoolest 😛
Aga küll ma hakkama saan. Hüva kraami ei või ometigi raisku lasta!
Mees ja Plika jäid eile õhtul kell seitse suurde voodisse magama. Mina ühinesin nendega veidi enne üheksat.
Plika nõudis tissi umbes pool kaks ja pool kuus, muidu magasime kõik rahuliselt üheksani.
Ju meis kõigis oli ikka mingi pisik veel sees, ei oska muud arvata…
