Lihtne, aga samas nii keeruline

Ma siin üle-eelmises postituses just lahkasin kodumaine tavaline vs välismaine mahe teemat ja jõudsin mingite järeldusteni – ainult selleks, et pool päeva hiljem mõtlema hakata, kuidas need järeldused ei pruugi ikka üldse õiged olla 😀

Mõtlema pani mind tegelikult mu enda kasutatud väljend Eesti ökošokolaad. Hakkasin nimelt kahtlustama, et sellist asja pole vist üldse olemas. Pips kusjuures küsis kah, et mida kuradit sa selleökošokolaadi all silmas pead. Noh, mahešokolaadi pidasin, eks. Aga… Miskipärast on mul tunne, et ökomessilt ostetud käsitööna valminud Eesti šokolaadi ei saa nimetada mahedaks, kuna mahe tähendab peale keemiavabaduse ka seda, et kõik toote koostisosad on õiglase kaubanduse produkt – ja no ma eriti ei usu, et nois Eesti käsitööšokolaadides kasutataks midagi muud kui kõige tavalisemat kakaod 🙂 Ma muidugi ei tea, äkki kasutatakse? Ei viitsinud järele uurima ka hakata.

Ja üleüldse jõudsin ma lõpuks selleni, et kuna ma olen oma rohelisel teekonnal ikkagi veel suhteliselt alguses, siis esialgu olen ma egoistlik roheline ehk nõus maksma vaid selle eest, mis konkreetselt mulle ja minu pere tervisele kasulik on – ehk siis jah, keemiavabade toodete eest. See, et Aafrika ja India lapsed dollarilise aastapalga eest tööd teevad, on minu jaoks paraku veel natuke kauge mure. Ma ei ütle, et see jätab mind ükskõikseks, aga hetkel pole mul veel lihtsalt nii palju ressurssi, et paduökoks muutuda ning esimene samm on ikka ennast silmas pidades.

Nojaa, lihtsalt säästlik olla ja üleüldiselt vähem tarbida ja rohkem taaskasutada ja rohkem näiteks sooda ja sidruniga küürida, seda nagunii 🙂

Näis, kunas ma ükskord selle õiglase kaubanduse teemaga sina peale saan.

Üleüldiselt on see teema ikka neetult keeruline. Mida rohkem ma mõtlen, seda keerulisemaks läheb. Eks üritan lihtsalt mitte üle mõelda. Kaine mõistus tuleb säilitada, see on peamine, eks. Ma lihtsalt vaimustun nagu alati, siis on üle mõtlemine kerge tulema 🙂

3 thoughts on “Lihtne, aga samas nii keeruline”

  1. Kui Sa hakkad vähem tarbima, siis suureneb tööpuudus ning Aafrika ja India lapsed on nõus ka poole dollari eest töötama 🙂

  2. Täpsustus:

    Õiglane kaubandus (Fairtrade) on rahvusvaheline sertifitseerimissüsteem, mis seisab hea arengumaade väiketalunike ja istanduste tööliste heaolu eest. Fairtrade märk tootel tagab, et kauba tootja saab oma töö eest hinna, mis katab tootmiskulud ja võimaldab tootmist pikaajaliselt arendada. Õiglase kaubanduse süsteem keelab lapstööjõu ning sätestab nõuded istanduste töötingimustele ja -ohutusele. Kuigi Fairtrade ei ole mahemärgis, nõuab süsteem keskkonnasäästlikku tootmist. Õiglase kaubanduse (ehk Fairtrade) märk tootel garanteerib paremad majanduslikud ja sotsiaalsed tingimused arengumaade talunikele ja töölistele.

    Allikas: http://www.roheline24.ee

    Ehk Fairtrade ei võrdu (alati) mahe/öko. Kui tootel on olemas nii Fairtrade kui mõni mahe/ökomärk, on eriti hea ehk toode on keskkonnasõbralikult toodetud ja ka tootja/töölise eest on hoolitsetud 🙂

    Sinu mõtetele vastuseks on mul endalgi palju mõtteid kogunenud. Kui rohkem aega saan, panen kirja ka ja saadan sulle. 🙂

Leave a Reply to leeni Cancel Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Scroll to Top