Kõigepealt üks “teolt tabatud” pilt eilsest: Mees sortis suuremas koguses erinevaid väikeseid asju sisaldavat kaosekotikest (see väljend on meil juba ammu kasutusel kõigi nende kottide kohta, kuhu saab suvalist kraami “eest ära” kuhjata, kui on kiiresti vaja elamine näiliselt ära koristada) ja kõik need asjad olid tegelusteki äärele ununenud. Panin Plika teki teise serva ja jätsin ta mingiks hetkeks üksi. Pisut hiljem oli ta juba asjadeni nihverdanud ning lutsis ühte jõulukaunistuse küljest ära tulnud tähekest, nii et nägu oli sätendavat puru täis. Tähekese peitis ta pildistamise hetkeks nii osavalt teki varju ära, et sellest on näha ainult ühe haru ots, mida te hoolikalt silmitsedes keskmise sõrme all näha võite:
Täna käis Ada lastega külas. Tema plika saab kohe kaheksakuuseks ja poiss on aasta vanem – juba suur ja asjalik, jookseb ja sehkendab ise ringi.
Nojaa, pildistamismaterjali oli küllaga 🙂
Plika pidi põhimõtteliselt magama…
Muudest uudistest nii palju, et tõstsime täna otsustavalt diivani elutuppa ära. Voodit veel pole, aga magame siis madratsil. Diivan oli lihtsalt LIIGA kitsas – vähemalt selle poole ööst, kui Plika (risti) meie vahel magas. Mees kurdab juba päevi, et ta ei saa korralikult magada ja igal hommikul selg valutab. Nüüd jõudsime lõpuks tegudeni.
Plika sai ka võretatud 😛
Aga kui keegi peaks teadma kedagi, kes tahab Tartus või selle läheduses 160×200 voodist lahti saada, siis andke teada! Ega ma sellest põrandal magamisest erilises vaimustuses pole…
Proovi Tartu Freecycle listist ka küsida 🙂
Mul sama voodimure Tallinnas, aga kaalun tõsiselt seda euroaluste varianti.
Pingback: Tuba lapsi täis! vol 2 » Tikri Päevaraamat