May 2009

Noh, aiatargad…

Ma siis pildistasin oma umbrohupeenrad 😛 ĂŒles ja tundub, et nii palju erinevaid asju polegi. Muid asju, mis pole kindlasti umbrohi, aga mida ma tuvastada ei oska, pildistasin ka. Ja ĂŒleĂŒldse said pildid natuke niru kvaliteediga (viimasel ajal tundub, et Ă”ues on kogu aeg liiga palju valgust), aga no elab ĂŒle.

Nii palju pilte sai, et ma kohe ei teagi, kuidas oleks kĂ”ige parem teha, et te saaks arusaadavalt öelda, mis kus on. Ma vist lihtsalt nummerdan pildid Ă€ra…

1. See all vasakul on kindlalt mingi lill, ĂŒleval vasakul ja keskel ma ei tea, vast on ka? Ja paremal on nartsissid 😉

All vasakul on kukehari, ĂŒleval vasakul on pakutud semperbegooniat ja kannikest, keskel on kurekell (ema arvas, et vereurmarohi, aga kollast vedelikku murdes ei tulnud, seega mitte)

2. Sama peenar edasi, suht samad liigid ka, lisaks ainult need vĂ€ikesed lilled, mille kohta ma pole ka veel aru saanud, kas see on pĂ€ris lill vĂ”i umbrohi ja nime ka ei tea 🙂

Kirikakar, tuntud ka margareeta nime all (ja mairoosi nime all vÔib-olla ka, ei viitsinud rohkem googeldada)

3. Sama peenar veel edasi, pole ka tegelikult midagi uut…

4. Siin on kivi kĂ”rval need imelikud… Mina ei tea, mulle meenutavad midagi nĂ”geste ja maasikate vahepealset, aga vĂ”ib-olla panen tĂ€itsa mööda 😀 Kui lillepeenar, siis ikka lill vĂ”i umbrohi oleks loogiline 😛

5. Nojah, siin on need vĂ€ikesed lilled ja tulbid ja vĂ”ilill 🙂

6. Siin on mingid uut sorti lilled ja siis seal ĂŒlevalpool on veel mingi teine asi vist, mis tahaks kangesti mööda majaseina ĂŒles ronida, kui toetuspinda vaid oleks – mulle vĂ€hemalt tundub nii, sest praegu roomavad nad mööda maad. Ja kui ma neid kaua vaatan, siis tunduvad ronilill ja sinine lill mulle juba tĂ€iesti ĂŒhesugused 🙂 🙂

Igihali

7. LĂ€hivaade eelmisest:

8. Majaesine peenar, kus umbrohtu vist kĂŒll pole, no tulbid ja see lill, mis teises peenras ka oli ja siis miskid natuke sĂ”najala moodi asjad:

SÔnajala moodi on moon, sordilt idamagun

9. Ja veel majaesine peenar, siin on vasakul veel mingi uus taim (mitte tulp, eks, jÀrgmine sellest):

Jugapuu

10. Siis mingi pÔÔsas vÔi suur lill vÔi midagi:

Pojeng

11. Mehe arvates ebakĂŒdoonia. On vĂ”i?

12. No need peaks kĂŒll vÔÔrasemad murtud sĂŒdamed (ise ajasin sassi) olema… Ja naadid, mida ma pole jĂ”udnud Ă€ra rohida. ÜleĂŒldse kipuvad need ju Ă€ra murduma ja kui juured maasse jÀÀvad, siis kasvavad ĂŒlehelikiirusel tagasi… TĂŒhi töö.

Nii, tuvastamise osaga sai ĂŒhele poole. Üldistest oludest on mĂ”ned pildid veel.

Mees lÔikas-saagis eile sihukese hunniku oksi:

Meie tulevane peenramaa, mida ma lĂ€bi kaevasin. Selle punaste lehtedega pÔÔsa taga on meie kompostihunnik 🙂 “Grilli” peame vist ĂŒmber tĂ”stma…

Teine pool peenramaast. Paremale jĂ€i peale ka “prahi”hunnik, millest peaks saama alus ja katus meie tulevasele puuriidale, kui keegi veel need puud ĂŒkskord Ă€ra telliks… Mina muretsen, et kas hinnad juba kĂ”rgeks ei lĂ€he, mul pole ĂŒldiselt Ă”rna aimugi, millal peaks. Mees vĂ€idab, et enne Londonit enam ei jĂ”ua, sest need tuleb ju kĂ”ik veel riita laduda. No olgu peale, eks siis tagasi tulles. Kas me oleme tĂ€iesti sĂŒĂŒdimatud, et me jĂ€rgmise talve puid alles mai lĂ”pus otsima hakkame?

Õunapuud Ă”itsevad 🙂

Ja naabri aiapool on selline 😉

AiamÔnud

Ma olen alati arvanud, et mulle meeldiks hirmsat moodi aias toimetada, aga miskipĂ€rast on nii, et isegi kui mul Ă”nnestub aiaga majapidamises elada, ei jĂ”ua ma sinna rohkemaks kui grillima ja nii kĂ”ik metsistubki. Londonis jĂ”udsin ma tegudeni alles sĂŒgisel, kuu enne vĂ€lja kolimist ja toona olid mul tĂ€pselt samad mured, mis nĂŒĂŒdki – kuidas teha vahet umbrohul ja lilledel 😀 Naadi ja vĂ”ilille tunnen Ă€ra, tulbid-nartsissid ja muud selgelt lille moodi asjad ka, aga seal on terve hulk selliseid vahepealseid lehepuhmaid… Kust ma peaks teadma, mis on mis?

Me ju ostsime suure hurraaga igasugu seemneid ja vĂ€rke, aga istutamiseni ei jĂ”ua kuidagi. Mitu inimest on juba hoiatanud, et me jÀÀme lootusetult hiljaks oma tegemistega, Eesti suvi on ju lĂŒhike. On neid aeda minemise plaane olnud varemgi, aga alati on kuidagi midagi muud ette tulnud. TĂ€na ma siis norisin Mehe kallal nii kaua, kuni ta kummikud jalga tĂ”mbas ja mind aeda kĂ€sutas.

KĂ”igepealt tuli muidugi vĂ€lja, et see aia tagumine osa, kuhu idee jĂ€rgi peenrad tulevad, on ikka sellist soga tĂ€is, et hoia kahe kĂ€ega peast kinni ja karju appi. Maa tuleb lĂ€bi kaevata, arusaadav, aga sinna on ĂŒritatud kunagi vist prĂŒgimĂ€ge teha ja igasuguseid “toredaid” asju leiab, pudelikorkidest lagunenud kilekottideni.

Alguses jĂ€i Mees sinna kaevama ja mina ĂŒritasin lillepeenart rohida. Kuna ma aga miski aja pĂ€rast tĂ”desin, et enamik neist puhmastest vĂ”ivad vabalt olla nii umbrohi kui lilled ja mina neil ausĂ”na vahet ei tee, otsustasin asja sinnapaika jĂ€tta ja lĂ€ksin Mehe juurde vinguma, et mina tahan ka kaevata.

Novat, aga meil on ainult ĂŒks labidas. Mees oli siis armuline, lĂ€ks ise pÔÔsaaluseid rohima ja puudelt kuivanud oksi kĂ€rpima:

Mina muudkui rÔÔmsalt kaevasin ja sobrasin nĂ€ppupidi mullas. Viskasin vihmausse kompostihunnikusse, korjasin kive ja oksi ja juurikaid ja prĂŒgi vĂ€lja. Kaevata on lahe! LĂ”puks oli muidugi vill peos ja higimull otsa ees. KĂ€te vĂ€ljanĂ€gemisest rÀÀkimata – meil nimelt pole aiatöökindaid, mĂ€ssasime seal paljakĂ€si. Ütleme nii, et hiljem polnud pesemisest suuremat kasu – pĂ€ris palju musta lihtsalt ei tulnud enam maha. Alles pĂ€rast duĆĄi all ligunemist lĂ€ks olukord natuke paremaks ja lĂ”plikult puhtaks sain kĂ€ed pĂ€rast seda, kui Plika s*tast mĂ€het voolava vee all loputasin. Üks kĂŒĂŒs murdus ka Ă€ra. Oot, ja kas ma juba villi mainisin? 😉

Kaevamist jĂ€tkub kĂŒllaga – Mees arvas, et kogu see jama tuleb veel vĂ€hemalt kaks korda lĂ€bi kaevata, enne kui sinna miskit kĂŒlvata vĂ”ib. Eks siis homme jĂ€lle aeda? Aga mina pole enne nĂ”us, kui kindad saan! Kust saab? Ehituspoodidest kindlasti, aga need on kaugel. Koduekstrast vms ka vast, aga seegi on kaugel. Meie Selverist? See on nii vĂ€ike, et ei usu, aga eks ma vaatan, pean tĂ€na nagunii mĂ€hkmeid ostma minema.

EDIT: Kindad olemas! TĂ€iesti hurmava hinnaga pealegi, maksin kahe paari eest kokku 17 krooni 😛

Ah, ĂŒleĂŒldse vĂ”iks keegi aiatark mulle kĂŒlla tulla. Keegi, kes teaks-tunneks kĂ”iki taimi, kĂ€iks ja nĂ€itaks nĂ€puga, mis alles jĂ€tta, mis Ă€ra rohida. Muidu kaevan suurest frustratsioonist terve lillepeenra ĂŒles!

Aga muidu on ilus ja roheline, vihm oli ĂŒlimalt teretulnud. Rabarberid vohavad ja vĂ”ililled Ă”itsevad 🙂

Enne, kui sain emaks

Lugesin seda luuletust esimest korda mullu augustis rasedana Kessu plika blogist ja juba siis meeldis. Aga selle vĂ€rgiga ei oska, ei saagi pĂ€riselt suhestuda enne, kui oled ise ema 🙂 Nii et tĂ€na Krati blogist ĂŒle lugedes oli kohe hoopis teine tunne.

Enne, kui sain emaks (L.Tungal)

Enne, kui sain emaks,
tegin ja sÔin sooja toitu.
Mul olid ilma plekkideta riided.
Mul oli vaikseid telefonivestlusi.

Enne, kui sain emaks,
magasin nii kaua kui tahtsin ega muretsenud, kui hilja magama lÀksin.
Kammisin juukseid ja pesin hambaid iga pÀev.

Enne, kui sain emaks,
koristasin iga pÀev.
Kunagi ei komistanud lelude otsa ega unustanud unelaulu sÔnu.

Enne, kui sain emaks,
ei mĂ”elnud, kas minu toalilled on mĂŒrgised vĂ”i mitte.
Ei mÔelnud kunagi vaktsiinidele.

Enne, kui sain emaks,
ei olnud minu peale kunagi oksendatud,
kakatud,
sĂŒlitatud,
hammustatud,
pissitud
ega nÀpistatud vÀikeste sÔrmedega.

Enne, kui sain emaks,
oli mul tÀiuslik enesevalitsemine
– mĂ”tete ja keha kontroll.
Magasin kogu öö.
Ei olnud kunagi hoidnud karjuvat last, et arstid saaksid teha uuringuid vĂ”i sĂŒsti.
Ei olnud kunagi vaadanud pisarates silmadesse ja nutnud.

Ei olnud kunagi olnud ÀÀretult Ă”nnelik pelgalt naeratuse ĂŒle.
Ei olnud kunagi öösel kaua istunud vaadates magavat last.

Enne, kui sain emaks,
ei olnud kunagi sĂŒles hoidnud magavat last lihtsalt sellepĂ€rast, et ei tahtnud teda voodisse panna.
Ei olnud kunagi tundnud sĂŒdant purunemas miljoniks tĂŒkis, kui ei saanud valu Ă€ra vĂ”tta.

Ei olnud kunagi teadnud, et keegi nii vÀike vÔiks minu elu mÔjutada nii palju.
Ei olnud kunagi teadnud, et vÔiksin kedagi nii palju armastada.
Ei olnud kunagi teadnud, et ma armastaksin emaks olemist.

Enne, kui sain emaks,
ei teadnud seda tunnet, kui sĂŒda on kehast vĂ€ljaspool.
Ei teadnud, kui hea tunne vÔib olla nÀljast imikut söötes.

Ei teadnud sidemest ema ja lapse vahel.
Ei teadnud, et keegi nii vÀike vÔiks panna mind ennast tundma nii vajalikuna.

Enne, kui sain emaks,
ei olnud kunagi tĂ”usnud öösel ĂŒles iga kĂŒmne minuti tagant, et kontrollida, kas kĂ”ik on korras.

Ei olnud kunagi tundnud seda soojust,
rÔÔmu,
armastust,
sĂŒdamevalu,
imetlust
vÔi rahulolu, mida emadus tekitab.
Ei teadnud, et vĂ”iksin nii palju tunda…

Enne, kui sain emaks.

Ja tÀpselt nii ongi!

Öö

Ah see laps, jah… Ta peaks muidugi hoopis oma voodis magama sellisel ajal. Ja no pĂ€ris ise ta sinna kapi peale muidugi ei roninud. Issi trikid 😉

Scroll to Top