Teine päev: +10 rida
Heegeldamine on täielik haigus! Olen täna terve päeva sellega tegelenud – nii palju, kui muude vajalikumate asjade kõrvalt võimalik oli. Pöial on päeva jooksul nagu isegi natuke tuimemaks muutunud – nojah, kõigega ju harjub.
Ausalt öeldes võiks ma veelgi heegeldada, aga värviliste kilekottidega on nüüd täielik jokk. Musta rea sain ära lõpetatud tänu sellele, et leidsin prügikoti, mille sees tekk ja padjad siia rändasid. See oli hea suur, oleks võinud prügikäastis ka ära kasutada, aga no mul oli ju vaja 😀
Siis tegin veel pattu ja võtsin kahele Sainsbury’s kotile lisaks ühe recycling prügi jaoks mõeldud koti, et oranži rea täis saaks. See on tegelikult juba kurjast, sest kogu selle kilekottide heegeldamise mõte on ju taaskasutuses, nii et kasutamata kotte sinna panna pole küll see, mida ma teha tahaksin. Lohutasin ennast sellega, et kuna siin pole kolm aastat keegi elanud, on nendest kottidest nagunii täielik üleküllus (iga kuu tuuakse uus rull), nii et see üks ei loe midagi… Aga siiski, põhimõtete vastu!
Igatahes on mul nüüd alles üks roosa, üks lilla, üks punane, kolm erinevat rohelist ja paar sinist kotti – ühestki värvist ei piisa terveks reaks. Ülejäänu kõik puha valge. Kust ma saan homseks palju lahedaid värvilisi kotte? Ma ju tahan edasi heegeldada! Alt naabreid käisin juba päeval rüüstamas, aga neil polnud ka midagi huvitavamat, kui nood kaks oranži Sainsbury’s ja paar sinist tšurkapoe kotti. Ja muidugi lugematul arvul Tesco omi. Valgeid. Urr.
Ma kaalun viisakaid kirjakesi palvega tuua oma ülearused värvilised kilekotid õilsa taaskasutuse eesmärgil meie ukse taha… Naabritele siis postkasti panna. Aga ma pole kindel, see on äkki liiga jabur. Liiga meeleheitlik 😀
Kolmandik on valmis 😛 Kui nüüd ainult värvilisi kotte saaks, siis lõpetaksin ilmselt kiiremini kui nädalaga.