November 2009

Kuidas mind vÀga kurjaks ajada

Uue lĂ€paka ostmise mĂ”tted on meie peres juba pikemat aega Ă”hus. Abikaasa oma on suhteliselt vana ja vĂ”ib suvalisel ajahetkel otsad anda, minu omal on mitmeid Ă€rritavaid omadusi, millest mĂ”ned oleks kĂŒll vĂ€ikeste upgrade‘idega kaotatavad, mĂ”nedega seevastu ei anna suurt midagi teha.

Kuna me sattusime eile PC Worldi ja nĂ€ppisime seal erinevaid lĂ€pakaid, siis hakkasin eile Ă”htul endale netist sobivat vĂ€lja vaatama. Eks nĂ€is, kas ja millal see ostetud saab, aga vĂ€hemalt et oleks teada, mida vaja, eks 😛

ÂŁ249 eest sÀÀstulĂ€paka ostmine ei Ă”igustanud ennast – kusjuures igasugustes arvustustes seda ĂŒldiselt pigem kiidetakse, lihtsalt me oleme Abikaasaga liiga nĂ”udlikud kasutajad. Seekord otsustasin seada piiri ÂŁ500 kanti – mida vĂ€hem, seda parem, aga oluliselt paremate nĂ€itajate puhul olin nĂ”us ka veidi kallima variandiga, kuni lĂ”plik ĂŒlemine piir alla ÂŁ600 jÀÀb.

Üldiselt ma ei teinud seekord kĂ”igi firmade kohta vĂ€ga pĂ”hjalikku uuringut – praakisin PC Worldis olemasolevate mudelite pĂ”hjal enamiku vĂ€lja ning jĂ”udsin jĂ€reldusele, et seekordseks Ă”nnelikuks vĂ€ljavalituks on mĂ”ni Aceri Timeline seeria isend – need paistsid vastavat kĂ”igile mu tingimustele ning nende kohta oli netis palju kiitvaid arvustusi. Kirsiks tordi peal nende enda reklaamjutt keskkonnasĂ”bralikust lĂ€pakast, mis minu kui ökopede kĂ”rvu liigutama paneb – lihtinimesele tĂ€hendab see lihtsalt paremat akut. VĂ€idetavalt peavad need vastu kuni 8-9 tundi, reaalis pigem 5-6, öeldakse arvustustes. Utoopiline, vĂ”rreldes mu praeguse 1,5 tunniga 😛

Celeroni, 15″+ ekraani ja 2kg+ kaaluga masinad jĂ€id kohe vĂ€lja, nii sai list jĂ€lle vĂ€iksem. ÜlejÀÀnute puhul vaatlesin erinevaid nĂ€itajaid ning ĂŒritasin mingile otsusele jĂ”uda.

Suuruse poolest ei ole mul erilist vahet, kas 11,6″ (1,4 kg), 13,3″ (1,6 kg) vĂ”i 14″ (1,9 kg) – kuna praegune on 13,3″ ning vist ca 2,4 kg ning tihti ma oma lĂ€pakat nagunii kaasas ei tassi, oleksid kĂ”ik piisavalt kerge(ma)d. Kuna olen praeguse ekraanisuurusega suhteliselt harjunud ja rahul, siis eelistaksingi pigem 13,3″ vĂ”i 14″ – nende plussiks on veel see, et 14″-l on alati olemas DVD-seade, mĂ”nel 13″-l ka – asi, mis pole jĂ€llegi hirmus vajalik, kuna ma seda harva kasutan, samas siiski mugav, kasvĂ”i alguses, et recovery CD-d kĂ”rvetada, vastasel korral tuleks kuskilt selle tarbeks vĂ€line DVD-seade muretseda. 11,6″ tundub siiski sutsu vĂ€ike, mis siis, et kindlasti harjuks Ă€ra – silmadele ilmselt ka kahjulikum.

KĂ”vakettad on kĂ”igil reeglina 250GB, mis on tĂ€iesti okei – praegune 120GB on mitu korda tĂ€is saanud, sest olen liiga mugav ja ei viitsi asju Ă€ra kopeerida. Ühel mudelil oli 160GB, osadel ka 320GB – minu jaoks erilist vahet pole.

RAMi on reeglina 3GB, mĂ”nel ĂŒksikul 2, kallimatel 4. Aspire seerial DDR2, Travelmate’i seerial DDR3. Uurisin, mis neil vahet, tulemused eriti ei ĂŒllatanud – muidugi on DDR3 parem, eelistan seda.

Prosedest. Nagu mainitud, siis Celeroni praakisin kohe vĂ€lja, see on ammu teada p*sk. Intel Pentium dual core ning core 2 solo ja duo kohta uurisin netist vĂ”rdlusi ning pĂ€rast Abikaasa ja Markoga arupidamist sai ĂŒheseks otsuseks kaks esimest vĂ€lja praakida – seega jĂ€id kĂ”rvale Pentiumiga Aspire’d ning vĂ”itjaks tuli taas kord Travelmate. Core 2 duo puhul uurisin omakorda SU4100 ja SU7300 erinevust – eriti ei pidavat vahet olema, aga shoppi jooksutavat viimane siiski paremini, seega siis 7300.

(SU, T ja P vahet uurisin enese harimiseks ka, ehkki reaalset vahet polnud, minu huviorbiidis olevatel on kÔigil SU)

Minu jaoks vĂ€ga oluline mĂ€lukaardilugeja on kĂ”igil olemas. Netis vĂ€idetakse kĂ”igil olevat 5in1, samas kui PC Worldis 1810 varianti nĂ€ppides oli sel kĂŒll ainult SD pesa – aga pĂ”himĂ”tteliselt jĂ€llegi vahet pole, sest nii minul kui kĂ”igil mu sĂ”pradel-tuttavatel on SD kaardid. Ok, mĂ”nel ĂŒksikul on ka CF, aga seda 5in1 nagunii ei loe, nii et vahet pole. Olympust ja Sonyt pole Ă”nneks kellelgi 😛

Op sĂŒsteem – ĂŒldiselt mulle sobib, et tĂ€napĂ€eval mĂŒĂŒaksegi ainult sellega, sÀÀstab mind raha kokkuhoiul piraatlusega tegelemise ahvatlusest. Eelistatuim variant otse loomulikult Win 7, kĂ”ne alla tulid ka Vistaga isendid, mil 7 upgrade tasuta kaasas.

Mis veel… Bluetoothist ma pole kunagi puudust tundnud, ehkki selle olemasolu omaks vahel harva teatud eeliseid. LED-valgustusega ekraan on sĂŒmpaatne, see oli ka enamikel olemas. Muud jubinad olid minu jaoks tĂ€iesti teisejĂ€rgulised.

PĂ€rast kĂ”ige ĂŒlalmainitu arvesse vĂ”tmist jĂ€id valikusse pĂ”himĂ”tteliselt kaks mudelit – Travelmate 8471 ja 8571. Ainsad erinevused selles, et esimesel neist on 14″ ekraan, 3GB RAMi ning core 2 duo SU7300 prose, teisel vastavad nĂ€itajad 13,3″, 2GB ja SU9400. Siinkohal jĂ€in natuke hĂ€tta, sest hind oli sama ja ma ei suutnud kuskilt netist leida ega oma aruga vĂ€lja mĂ”elda, kumb kombinatsioon (3GB/SU7300 vs 2GB/SU9400) oleks mĂ”ttekam. Kaldun arvama, et ilmselt siiski pigem esimene.

No igatahes… JĂ”udes pealkirjani. PĂ€rast mitut tundi mĂ”nusat surfamist ja uurimist ning peaaegu et lĂ”pliku otsuse langetamist avastasin ma, et pĂ€ris alguses mĂ”ningal pealiskaudsel uurimisel tehtud jĂ€reldus, et kĂ”ik Acerid on normaalse UK klaviatuuriga (mis ĂŒldse julgustas mind asjasse sĂŒvitsi minema), on sĂŒgavalt vale. VĂ€hemalt piltide peal on kĂ”ik Travelmate seeria omad selle lollaka US klaveriga, kus shifti ja z vahel pole <>| klahvi ning ‘* klahv ei asu mitte enteri vasakus alumises nurgas vaid kuskil ĂŒleval. Ja sellist klaverit ma siiralt vihkan. Kui fn ja ctrl nuppude vahetuses olemisega harjub kergesti, siis nonde kahe klahvi puudumine hĂ€irib mind sĂŒgavalt (jajaa, mul on olnud mĂ”lemat sorti klaveriga lĂ€pakad, nii et ma rÀÀgin isiklikust kogemusest).

Ah sa raisk, noh! Ma olen NII tige! Ma muidugi kirjutasin neile, et uurida, Ă€kki ikka on mĂ”ni Travelmate normaalse UK klaveriga ka… VĂ”i Ă€kki on vĂ”imalik vahetada? Aga see oleks kindlasti lisavĂ€ljaminek ja mĂ”ttetu k*pp. No ja teine variant oleks osta mĂ”ni odavam Aspire seeria mudel (kusjuures neil on ka ainult osadel norm UK klaver, mitte kĂ”igil) – nĂ€iteks see, mille pĂ€rast ma ĂŒldse Aceritele rohkem tĂ€helepanu pöörama hakkasin. Hind on ju vĂ€ga hea ja vĂ€limus nunnu, aga sutsu liiga vĂ€ike, DVD-seadeta ja kehvema prosega.

Urr.

PS. Kas keegi arvutitark ĂŒtleks mulle, mis teema selle puuduolevate nuppudega klaveriga tĂ€psemalt on? Kas see on UK klaviatuur? Siinmaal mĂŒĂŒakse samas mĂ”lemaid vĂ”rdselt, nii et see teine peaks ju ka pĂ”himĂ”tteliselt UK oma olema. Ma tahaks teada, kas neil on mingid kindlad liiginimed, et ma ei peaks kogu aeg seletama puuduvatest nuppudest, vaid saaks nendest rÀÀkides neil kuidagi kergemalt vahet teha.

EDIT: Mulle jĂ€eti Wiki link, see on tegelikult nii elementaarne, et oleksin pidanud ise selle peale tulema 😉 Niisiis mulle meeldib UK klaver, aga siin mĂŒĂŒakse paralleelselt palju ka US varianti, millel on klahvide asetus kahes kohas veidi teistsugune ja mulle vastuvĂ”etamatu.

Wikist pĂ€rit nĂ€itlik pildimaterjal kah. Üleval hea UK, all paha US. Sellele, mis klahvidel kirjas, pole muidugi mĂ”tet tĂ€helepanu pöörata, eesti klaviatuurikleepsud lĂ€heks nagunii peale.

UK_US

Ajaloohuviline

Aeg-ajalt jÔuan ma vÀga veidraid teid pidi mingite mÔteteni, mida kroonivad ootamatud teod.

Kogu tĂ€nane saaga sai alguse lihtsalt sellest, et vĂ€ljas oli ÀÀrmiselt s*tt ilm – tugev tuul ja vihm, sihuke paras torm. SellepĂ€rast tuhnisin natuke netis, et ĂŒritada leida vastust mind juba ammu huvitanud kĂŒsimusele, milline Euroopa riik on ideaalseima kliimaga. Minu jaoks on ideaalne kliima nelja aastaajaga, kus talvel on lund, aga pole vĂ€ga kĂŒlm (max -5 vms), kevadel ja sĂŒgisel on pikalt soe, suvi on mĂ”nusalt pĂ€ikseline ja soe, aga mitte liiga palav, vĂ”imalikult vĂ€hese vihmaga, aga mitte liiga kuiv. ÜhesĂ”naga et oleks neli aastaaega, mitte liiga kĂŒlm, mitte liiga kuum, palju pĂ€ikest, vĂ€he vihma, vĂ”imalikult kaua soe ja talvel lumi ehk tĂ€ielik utoopia – kĂ”ike muud saaks, aga lumega talve sinna juurde kohe kindlasti mitte. Aastaringne suvi oleks ka puruigav – ma jumaldan vĂ€rvilist sĂŒgist ja kevade tĂ€rkamist. Iseenesest on siinne kliima peaaegu sobiv, aga vĂ”iks veel vĂ€hem vihma ja rohkem pĂ€ikest olla. No, mis teie arvate, kus oleks hea elada?

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rÀÀkida…

Oma otsingute kĂ€igus hakkasin mĂ”tisklema endistest NL riikidest ning kuna ma polnud pĂ€ris kindel, millised need tĂ€pselt on, siis jĂ€llegi googeldasin ja sain teada, et oh imet, kĂ”ik need pisikesed kahtlased Ida- (vĂ”i pigem Kagu-… vĂ”i LĂ”una-?) Euroopa riigid seal all (Makedoonia, Sloveenia, Rumeenia jne) polegi kunagi NLi kuulunud, Euroopast ainult Baltikum, Ukraina ja Valgevene (oli vist nii vĂ”i juba unustasin midagi? ei viitsi uuesti ĂŒle ka vaadata). PĂ€ris hĂ€bi hakkas. Samas jĂ€i aga kripeldama, et mingi vallutamise vms teema nende ĂŒlejÀÀnud riikidega nagu ka ikka oli, nii et kui leidsin ingliskeelsel Euroopa kaardil riigi nimega F.Y.R.O.M ning tĂ”lgendasin seda pĂ€rast pisukest mĂ”tlemist tĂ€itsa iseseisvalt ja Ă”igesti Former Yugoslav Republic of Macedonia, siis tuli kohe meelde, et jajah, mingi Jugoslaavia teema on Ă€hmaselt tuttav kĂŒll. Ehkki ma ise oleks pakkunud, et Jugoslaavia on mingi endine riik ja kĂ”ik. No tuli vĂ€lja, et hoopis NL laadne poliitiline ĂŒhendus, nii et… Ses mĂ”ttes ikka seos on, sarnased asjad.

ÜhesĂ”naga ma jĂ”udsin jĂ€lle selleni, mida ma tegelikult juba ammu tean – et ajaloost ei tea ma miskit. Mul juhtus ajalooga nimelt selline kahetsusvÀÀrne lugu, et kui see tund kunagi viiendas klassis tuli, siis kuidagi lĂ€ks minust mööda see hetk, kui pandi paika esimene kontrolltöö, nii et ma ei teadnud sellest midagi ja ma ei olnud selleks Ă”ppinud, seega oskasin sinna kirjutada ainult Ă”pikust meelde jÀÀnud kaldkirjas meelelahutusliku osa, kuidas kunagi kogemata pronks avastati 😀 Ja sain kolme. Üldse vist sain poolaasta kokku kolme – ja mina, seni ikka peamiselt viieline, sain ilmselt sihukese alateadliku negatiivse laksu, et ei suutnud kogu ĂŒlejÀÀnud kaheksa aasta jooksul ajaloosse positiivselt suhtuda. Minu jaoks jĂ€i see nĂ”medaks mĂ”ttetuks aineks, mida tuli lihtsalt tuupida ja mis ajas mulle judinad peale. Ma olen ĂŒldse kogu oma kooliaja kĂ”ike tuupinud, selle asemel, et loogiliselt Ă”ppida, seda viimast ma hĂ€sti ei oska. Samas eesti keel ja mate tulid kĂŒll loogiliselt… VĂ”ta siis kinni. Igatahes mul ei Ă”nnestunudki ajaloo koondhindeid kunagi viie peale pingutada, mitte ĂŒkski poolaasta, neli oli minu lagi.

Nii ma siis olen elanud 25 aastat teadmisega, et ajalugu on nĂ”me 😀 Samas ennast sellest eriti hĂ€irida laskmata, sest no milleks mulle kĂ”ik see jama? Nojaa, oleks muidugi kena kĂ”igest mingeid ĂŒldiseid teadmisi omada, lai silmaring ja nii, aga ma tĂ”esti ei tundnud sellest reaalset puudust. Mulle piisas tĂ€iesti ainsatest ajalootundidest meelde jÀÀnud teadmistest, mis sisaldasid maailmasĂ”dade toimumisaastaid ja fakti, et JĂŒriöö ĂŒlestĂ”us toimus 1343 (no hea number, jĂ€i lihtsalt meelde) 😛 Okei, no tegelikult ma ĂŒht-teist tean ikka veel, aga tĂ”epoolest VÄGA vĂ€he ja mul puuduvad ilmselt teadmised enamikest paljudele iseenesestmĂ”istetavatest asjadest.

Tegelikult olen ma viimase paari aasta jooksul ikka mĂ”ned korrad mĂ”elnud ka, et vĂ”iks ju rohkem teada. Et nĂŒĂŒd on koolist piisavalt palju aega möödas – peaks vaikselt oma lĂ”buks hakkama seda teemat uurima, et mingid ĂŒldteadmised siiski omandada. Aga seni polnud ma uitmĂ”tetest kaugemale jĂ”udnud ega ses suunas mingeid konkreetseid samme astunud.

Aga pĂ€rast kĂ”iki tĂ€naseid mĂ”tteid tekkiski lĂ”puks konkreetne tahtmine. Otsisin netist, millist raamatut Euroopa ĂŒldajaloo kohta kĂ”ige enam soovitatakse ning tellisin lĂ”puks selle – hiiglama paksu juraka, aga kommentaarides kiideti piisavalt, loodan, et meeldib siis mulle ka ja saab ikka lĂ€bi 🙂 Kui siis veel huvi peaks olema (pidavat paljude sĂ”nul olema just selliselt kirjutatud, et tahaks kĂ”igesse veel enam sĂŒvitsi minna), siis vaatasin juba vĂ€lja, et see raamat peaks jĂ€tkuks hea olema ja aitab kĂ”iki neid seoseid ja vĂ€rke veel paremini mĂ”ista.

Kui Euroopaga ĂŒhel pool, siis vĂ”iks ju teised maailmajaod ka ette vĂ”tta vĂ”i ehk mingi ĂŒldise maailma ajaloo alustuseks… LĂ”puks ehk isegi Euroopa riigid sĂŒvitsi. Aga eks me nĂ€e, kauaks mul seda entusiasmi jĂ€tkub, vĂ”ib-olla jÀÀb esimenegi raamat pooleli 😉

Ahhaa, ja siis veel muidugi Eesti ajalugu, sellest tahaks ju ĂŒldse kĂ”ige rohkem teada. Uurisin natuke netist, milline raamat vĂ”iks hea olla, aga ega ma suurt ei leidnud. AjalooĂ”pikuid on meeletus koguses, neist saaks kindlasti miskit… Kuna mulle aga meeldivad kompaktsed kĂ”ik-vajalik-ĂŒhtede-kaante-vahel raamatud, siis kĂ”ige asjalikum leid tundus olevat vist alles ca nĂ€dal tagasi poodidesse jĂ”udnud Seppo Zetterbergi “Eesti ajalugu“, mis vĂ€idetakse olevat kĂ”ige pĂ”hjalikum ja ĂŒlevaatlikum eesti ajaloo raamat ĂŒldse – just see, mida mul vaja. JĂ”uluvana, see on vihje sinule – sa ju muretsesid pĂ€rast seda, kui ma “Minu Eesti” poolteist kuud varem vĂ€lja lunisin, et ei tea, mida mulle siis Ă”igel ajal tuua.

LĂ”petuseks ĂŒks teemasse hĂ€sti sobiv foto – seda vaatepilti ei nĂ€e just sageli. Nii harva, kui Abikaasa ĂŒldse loeb, on see kasulik kirjandus. Aga nĂ€e, Justini “Minu Eesti” pani ka tema lugema 😛 Okei, see pole ka pĂ€ris ilukirjandus, aga siiski…

CIMG9440

Vaipa pole tĂ€na heegeldanud, sest vĂ€rvilisi kilekotte ei saanud ja Ă”nneks leidsin piisavalt muid köitvaid teemasid. Pöial valutab juba vĂ€hem, ehk homseks on tĂ€itsa korras – ehkki mul pole absoluutselt aimu, kust ma hommegi neid kotte saama peaksin. Igatahes sĂ”rmed endiselt kihelevad, tahaks edasi teha.

Heegeldamine ja ajalugu – kes oleks seda vĂ”inud arvata? Vahel hĂ€mmastan ennastki.

Turvatooli keerulised valikud: nÀoga vÔi seljaga sÔidusuunas?

Oeh. Olin enda arust juba Ă€ra otsustanud, et tuleb Maxi Cosi Priori XP, sest seda igal pool testides hirmsasti kiidetakse, pidavat hirmus mugav ja turvaline olema. Kasutatult leiab ÂŁ50 ringis – norm hind ka.

Aga siis tuli Ă”eke jutuga, et kindlasti peaks ikka neljaseks saamiseni seljaga sĂ”idu suunas olema – et on palju turvalisem. Lugesin siis siit lehelt – tuleb vĂ€lja et on jah. Kuni viis korda turvalisem, sest nĂ€oga sĂ”idusuunas olevate toolide puhul vĂ”ib lapse Ă”rn kael rĂ€ngalt viga saada.

Ainus mure on selles, et neid seljaga sĂ”idusuunas toole mĂŒĂŒakse UK-s vĂ€ga vĂ€he ning kasutatult pole ĂŒldse saada. Hinnad algavad nii ÂŁ200-250, seega umbes viis korda kallim.

Ma nĂŒĂŒd ei teagi. Ühest kĂŒljest on muidugi Ă”ige, et lapse turvalisus on kĂ”ige olulisem ja et ma ei tea, milline on meie elu paari aasta pĂ€rast – Ă€kki kasutame siis autot iga pĂ€ev. Praegu igatahes on sĂ”itmine peamiselt nĂ€dalavahetuste teema, seega suhteliselt harva. Ja kui jĂ€lle Eestis tagasi, saame oma elu ka loodetavasti nii seatud, et igapĂ€evaselt autot ei vaja. Ja ma tahaks kangesti ees abikaasa kĂ”rval istuda, mis tuleks kĂ”ne alla ainult juhul, kui Plika istub nĂ€oga sĂ”idusuunas ning ma saan temaga vajadusel suhelda. Ja raha, no meil lihtsalt pole seda ÂŁ250 kuskilt vĂ”tta hetkel, ÂŁ50 veel leiaks. Ja jĂ€rgmisel nĂ€dalavahetusel lĂ€heme pikemale sĂ”idule, nii et selleks ajaks on tooli raudselt vaja.

Lugesin mingit statistikat, et UK-s sureb igal aastal autoĂ”nnetustes 21 last (vs Rootsis mitte ĂŒhtegi). See pole mu meelest eriti suur number. TĂ”enĂ€osus on vĂ€ike… Aga jah, kunagi ju ei tea.

Tundub, et tuleb vist ikkagi Maxi Cosi. LĂ”plik otsus on veel lahtine…

No boot sale for you

Njah. Hommikul oli vĂ€ljas selline maru, et olin tĂ€iesti kindel – ei lĂ€he me kuskile. Siis tuli aga pĂ€ike vĂ€lja ja taevas lĂ€ks selgemaks, nii et otsustasime siiski minna. Kohale jĂ”udes sadas jĂ€lle ja suur silt teatas, et car boot sale jÀÀb Ă€ra 😛

Kuna ma olin aga enne vaadanud, et Mertoni TK Maxx peaks suht lĂ€hedal asuma ning umbkaudne asukoht oli meeles, siis otsustasime vĂ€hemalt sinna minna. PĂ€rast pisukest seiklemist ja PC Worldis lĂ€pakate uurimist ning suuna kĂŒsimist jĂ”udsime ilusti kohale. SĂ”ime Starbucksis hommikust ja kammisime siis veidike TK Maxxi, aga Abikaasa tĂŒdines suht kĂ€hku Ă€ra, nii et ootas mind autos ja ma siis ka vĂ€ga pikalt ei tuulanud. Ainult kaks t-sĂ€rki ostsin, mis pĂ€rast Primarki hindu hirmkallid tundusid. Tegelikult on ÂŁ13 (220 kr) ja ÂŁ7 (120 kr) muidugi tĂ€iesti normaalsed hinnad…

See lilla Punkyfishi sĂ€rk hakkas mulle kohe meeldima, aga teisega mĂ”tlesin tĂŒkk aega – oli ĂŒpris kallis, pealegi kĂ€sipesu kĂŒlma veega, pealegi ma lubasin endale, et ma ei osta rohkem musti toppe, pealegi mulle ei meeldi hall, pealegi mulle ei meeldi reeglina ka sedalaadi muster 😀 Aga… MiskipĂ€rast see meeldis, istus hĂ€sti ja noh… NĂŒĂŒd mul siis ongi sihuke edev top.

CIMG9437

Turvaistet on kiiremas korras vaja – lootsime tĂ€na sale‘ilt osta, aga tutkit. Plika hĂ€ngis niisama tagaistmel, tĂ€iesti seadusevastane. Uut kohe kindlasti ei taha, nii et tuulan Gumtrees ja ĂŒritan mingeid teste leida ja ĂŒleĂŒldse kogu sellest vĂ€rgist aimu saada – tĂ€iesti tume maa mu jaoks. Esimene turvatool oli mingi Maxi-Cosi, mille Abikaasa Ă”elt laenuks saime – see oli vaid aastaks ja siis meil ju autot polnud, nĂŒĂŒd on vaja vist rohkem kvaliteedile rĂ”huda, sest saab tihemini kasutatud ja kuni nelja-aastaseks saamiseni ju ka… Ohh. Nii tahaks osta mingi odava 😀 Aga no eks ma uurin ja loen ja ĂŒritan otsustada…

Scroll to Top