November 2009

Kuidas mind väga kurjaks ajada

Uue läpaka ostmise mõtted on meie peres juba pikemat aega õhus. Abikaasa oma on suhteliselt vana ja võib suvalisel ajahetkel otsad anda, minu omal on mitmeid ärritavaid omadusi, millest mõned oleks küll väikeste upgrade‘idega kaotatavad, mõnedega seevastu ei anna suurt midagi teha.

Kuna me sattusime eile PC Worldi ja näppisime seal erinevaid läpakaid, siis hakkasin eile õhtul endale netist sobivat välja vaatama. Eks näis, kas ja millal see ostetud saab, aga vähemalt et oleks teada, mida vaja, eks 😛

£249 eest säästuläpaka ostmine ei õigustanud ennast – kusjuures igasugustes arvustustes seda üldiselt pigem kiidetakse, lihtsalt me oleme Abikaasaga liiga nõudlikud kasutajad. Seekord otsustasin seada piiri £500 kanti – mida vähem, seda parem, aga oluliselt paremate näitajate puhul olin nõus ka veidi kallima variandiga, kuni lõplik ülemine piir alla £600 jääb.

Üldiselt ma ei teinud seekord kõigi firmade kohta väga põhjalikku uuringut – praakisin PC Worldis olemasolevate mudelite põhjal enamiku välja ning jõudsin järeldusele, et seekordseks õnnelikuks väljavalituks on mõni Aceri Timeline seeria isend – need paistsid vastavat kõigile mu tingimustele ning nende kohta oli netis palju kiitvaid arvustusi. Kirsiks tordi peal nende enda reklaamjutt keskkonnasõbralikust läpakast, mis minu kui ökopede kõrvu liigutama paneb – lihtinimesele tähendab see lihtsalt paremat akut. Väidetavalt peavad need vastu kuni 8-9 tundi, reaalis pigem 5-6, öeldakse arvustustes. Utoopiline, võrreldes mu praeguse 1,5 tunniga 😛

Celeroni, 15″+ ekraani ja 2kg+ kaaluga masinad jäid kohe välja, nii sai list jälle väiksem. Ülejäänute puhul vaatlesin erinevaid näitajaid ning üritasin mingile otsusele jõuda.

Suuruse poolest ei ole mul erilist vahet, kas 11,6″ (1,4 kg), 13,3″ (1,6 kg) või 14″ (1,9 kg) – kuna praegune on 13,3″ ning vist ca 2,4 kg ning tihti ma oma läpakat nagunii kaasas ei tassi, oleksid kõik piisavalt kerge(ma)d. Kuna olen praeguse ekraanisuurusega suhteliselt harjunud ja rahul, siis eelistaksingi pigem 13,3″ või 14″ – nende plussiks on veel see, et 14″-l on alati olemas DVD-seade, mõnel 13″-l ka – asi, mis pole jällegi hirmus vajalik, kuna ma seda harva kasutan, samas siiski mugav, kasvõi alguses, et recovery CD-d kõrvetada, vastasel korral tuleks kuskilt selle tarbeks väline DVD-seade muretseda. 11,6″ tundub siiski sutsu väike, mis siis, et kindlasti harjuks ära – silmadele ilmselt ka kahjulikum.

Kõvakettad on kõigil reeglina 250GB, mis on täiesti okei – praegune 120GB on mitu korda täis saanud, sest olen liiga mugav ja ei viitsi asju ära kopeerida. Ühel mudelil oli 160GB, osadel ka 320GB – minu jaoks erilist vahet pole.

RAMi on reeglina 3GB, mõnel üksikul 2, kallimatel 4. Aspire seerial DDR2, Travelmate’i seerial DDR3. Uurisin, mis neil vahet, tulemused eriti ei üllatanud – muidugi on DDR3 parem, eelistan seda.

Prosedest. Nagu mainitud, siis Celeroni praakisin kohe välja, see on ammu teada p*sk. Intel Pentium dual core ning core 2 solo ja duo kohta uurisin netist võrdlusi ning pärast Abikaasa ja Markoga arupidamist sai üheseks otsuseks kaks esimest välja praakida – seega jäid kõrvale Pentiumiga Aspire’d ning võitjaks tuli taas kord Travelmate. Core 2 duo puhul uurisin omakorda SU4100 ja SU7300 erinevust – eriti ei pidavat vahet olema, aga shoppi jooksutavat viimane siiski paremini, seega siis 7300.

(SU, T ja P vahet uurisin enese harimiseks ka, ehkki reaalset vahet polnud, minu huviorbiidis olevatel on kõigil SU)

Minu jaoks väga oluline mälukaardilugeja on kõigil olemas. Netis väidetakse kõigil olevat 5in1, samas kui PC Worldis 1810 varianti näppides oli sel küll ainult SD pesa – aga põhimõtteliselt jällegi vahet pole, sest nii minul kui kõigil mu sõpradel-tuttavatel on SD kaardid. Ok, mõnel üksikul on ka CF, aga seda 5in1 nagunii ei loe, nii et vahet pole. Olympust ja Sonyt pole õnneks kellelgi 😛

Op süsteem – üldiselt mulle sobib, et tänapäeval müüaksegi ainult sellega, säästab mind raha kokkuhoiul piraatlusega tegelemise ahvatlusest. Eelistatuim variant otse loomulikult Win 7, kõne alla tulid ka Vistaga isendid, mil 7 upgrade tasuta kaasas.

Mis veel… Bluetoothist ma pole kunagi puudust tundnud, ehkki selle olemasolu omaks vahel harva teatud eeliseid. LED-valgustusega ekraan on sümpaatne, see oli ka enamikel olemas. Muud jubinad olid minu jaoks täiesti teisejärgulised.

Pärast kõige ülalmainitu arvesse võtmist jäid valikusse põhimõtteliselt kaks mudelit – Travelmate 8471 ja 8571. Ainsad erinevused selles, et esimesel neist on 14″ ekraan, 3GB RAMi ning core 2 duo SU7300 prose, teisel vastavad näitajad 13,3″, 2GB ja SU9400. Siinkohal jäin natuke hätta, sest hind oli sama ja ma ei suutnud kuskilt netist leida ega oma aruga välja mõelda, kumb kombinatsioon (3GB/SU7300 vs 2GB/SU9400) oleks mõttekam. Kaldun arvama, et ilmselt siiski pigem esimene.

No igatahes… Jõudes pealkirjani. Pärast mitut tundi mõnusat surfamist ja uurimist ning peaaegu et lõpliku otsuse langetamist avastasin ma, et päris alguses mõningal pealiskaudsel uurimisel tehtud järeldus, et kõik Acerid on normaalse UK klaviatuuriga (mis üldse julgustas mind asjasse süvitsi minema), on sügavalt vale. Vähemalt piltide peal on kõik Travelmate seeria omad selle lollaka US klaveriga, kus shifti ja z vahel pole <>| klahvi ning ‘* klahv ei asu mitte enteri vasakus alumises nurgas vaid kuskil üleval. Ja sellist klaverit ma siiralt vihkan. Kui fn ja ctrl nuppude vahetuses olemisega harjub kergesti, siis nonde kahe klahvi puudumine häirib mind sügavalt (jajaa, mul on olnud mõlemat sorti klaveriga läpakad, nii et ma räägin isiklikust kogemusest).

Ah sa raisk, noh! Ma olen NII tige! Ma muidugi kirjutasin neile, et uurida, äkki ikka on mõni Travelmate normaalse UK klaveriga ka… Või äkki on võimalik vahetada? Aga see oleks kindlasti lisaväljaminek ja mõttetu k*pp. No ja teine variant oleks osta mõni odavam Aspire seeria mudel (kusjuures neil on ka ainult osadel norm UK klaver, mitte kõigil) – näiteks see, mille pärast ma üldse Aceritele rohkem tähelepanu pöörama hakkasin. Hind on ju väga hea ja välimus nunnu, aga sutsu liiga väike, DVD-seadeta ja kehvema prosega.

Urr.

PS. Kas keegi arvutitark ütleks mulle, mis teema selle puuduolevate nuppudega klaveriga täpsemalt on? Kas see on UK klaviatuur? Siinmaal müüakse samas mõlemaid võrdselt, nii et see teine peaks ju ka põhimõtteliselt UK oma olema. Ma tahaks teada, kas neil on mingid kindlad liiginimed, et ma ei peaks kogu aeg seletama puuduvatest nuppudest, vaid saaks nendest rääkides neil kuidagi kergemalt vahet teha.

EDIT: Mulle jäeti Wiki link, see on tegelikult nii elementaarne, et oleksin pidanud ise selle peale tulema 😉 Niisiis mulle meeldib UK klaver, aga siin müüakse paralleelselt palju ka US varianti, millel on klahvide asetus kahes kohas veidi teistsugune ja mulle vastuvõetamatu.

Wikist pärit näitlik pildimaterjal kah. Üleval hea UK, all paha US. Sellele, mis klahvidel kirjas, pole muidugi mõtet tähelepanu pöörata, eesti klaviatuurikleepsud läheks nagunii peale.

UK_US

Ajaloohuviline

Aeg-ajalt jõuan ma väga veidraid teid pidi mingite mõteteni, mida kroonivad ootamatud teod.

Kogu tänane saaga sai alguse lihtsalt sellest, et väljas oli äärmiselt s*tt ilm – tugev tuul ja vihm, sihuke paras torm. Sellepärast tuhnisin natuke netis, et üritada leida vastust mind juba ammu huvitanud küsimusele, milline Euroopa riik on ideaalseima kliimaga. Minu jaoks on ideaalne kliima nelja aastaajaga, kus talvel on lund, aga pole väga külm (max -5 vms), kevadel ja sügisel on pikalt soe, suvi on mõnusalt päikseline ja soe, aga mitte liiga palav, võimalikult vähese vihmaga, aga mitte liiga kuiv. Ühesõnaga et oleks neli aastaaega, mitte liiga külm, mitte liiga kuum, palju päikest, vähe vihma, võimalikult kaua soe ja talvel lumi ehk täielik utoopia – kõike muud saaks, aga lumega talve sinna juurde kohe kindlasti mitte. Aastaringne suvi oleks ka puruigav – ma jumaldan värvilist sügist ja kevade tärkamist. Iseenesest on siinne kliima peaaegu sobiv, aga võiks veel vähem vihma ja rohkem päikest olla. No, mis teie arvate, kus oleks hea elada?

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida…

Oma otsingute käigus hakkasin mõtisklema endistest NL riikidest ning kuna ma polnud päris kindel, millised need täpselt on, siis jällegi googeldasin ja sain teada, et oh imet, kõik need pisikesed kahtlased Ida- (või pigem Kagu-… või Lõuna-?) Euroopa riigid seal all (Makedoonia, Sloveenia, Rumeenia jne) polegi kunagi NLi kuulunud, Euroopast ainult Baltikum, Ukraina ja Valgevene (oli vist nii või juba unustasin midagi? ei viitsi uuesti üle ka vaadata). Päris häbi hakkas. Samas jäi aga kripeldama, et mingi vallutamise vms teema nende ülejäänud riikidega nagu ka ikka oli, nii et kui leidsin ingliskeelsel Euroopa kaardil riigi nimega F.Y.R.O.M ning tõlgendasin seda pärast pisukest mõtlemist täitsa iseseisvalt ja õigesti Former Yugoslav Republic of Macedonia, siis tuli kohe meelde, et jajah, mingi Jugoslaavia teema on ähmaselt tuttav küll. Ehkki ma ise oleks pakkunud, et Jugoslaavia on mingi endine riik ja kõik. No tuli välja, et hoopis NL laadne poliitiline ühendus, nii et… Ses mõttes ikka seos on, sarnased asjad.

Ühesõnaga ma jõudsin jälle selleni, mida ma tegelikult juba ammu tean – et ajaloost ei tea ma miskit. Mul juhtus ajalooga nimelt selline kahetsusväärne lugu, et kui see tund kunagi viiendas klassis tuli, siis kuidagi läks minust mööda see hetk, kui pandi paika esimene kontrolltöö, nii et ma ei teadnud sellest midagi ja ma ei olnud selleks õppinud, seega oskasin sinna kirjutada ainult õpikust meelde jäänud kaldkirjas meelelahutusliku osa, kuidas kunagi kogemata pronks avastati 😀 Ja sain kolme. Üldse vist sain poolaasta kokku kolme – ja mina, seni ikka peamiselt viieline, sain ilmselt sihukese alateadliku negatiivse laksu, et ei suutnud kogu ülejäänud kaheksa aasta jooksul ajaloosse positiivselt suhtuda. Minu jaoks jäi see nõmedaks mõttetuks aineks, mida tuli lihtsalt tuupida ja mis ajas mulle judinad peale. Ma olen üldse kogu oma kooliaja kõike tuupinud, selle asemel, et loogiliselt õppida, seda viimast ma hästi ei oska. Samas eesti keel ja mate tulid küll loogiliselt… Võta siis kinni. Igatahes mul ei õnnestunudki ajaloo koondhindeid kunagi viie peale pingutada, mitte ükski poolaasta, neli oli minu lagi.

Nii ma siis olen elanud 25 aastat teadmisega, et ajalugu on nõme 😀 Samas ennast sellest eriti häirida laskmata, sest no milleks mulle kõik see jama? Nojaa, oleks muidugi kena kõigest mingeid üldiseid teadmisi omada, lai silmaring ja nii, aga ma tõesti ei tundnud sellest reaalset puudust. Mulle piisas täiesti ainsatest ajalootundidest meelde jäänud teadmistest, mis sisaldasid maailmasõdade toimumisaastaid ja fakti, et Jüriöö ülestõus toimus 1343 (no hea number, jäi lihtsalt meelde) 😛 Okei, no tegelikult ma üht-teist tean ikka veel, aga tõepoolest VÄGA vähe ja mul puuduvad ilmselt teadmised enamikest paljudele iseenesestmõistetavatest asjadest.

Tegelikult olen ma viimase paari aasta jooksul ikka mõned korrad mõelnud ka, et võiks ju rohkem teada. Et nüüd on koolist piisavalt palju aega möödas – peaks vaikselt oma lõbuks hakkama seda teemat uurima, et mingid üldteadmised siiski omandada. Aga seni polnud ma uitmõtetest kaugemale jõudnud ega ses suunas mingeid konkreetseid samme astunud.

Aga pärast kõiki tänaseid mõtteid tekkiski lõpuks konkreetne tahtmine. Otsisin netist, millist raamatut Euroopa üldajaloo kohta kõige enam soovitatakse ning tellisin lõpuks selle – hiiglama paksu juraka, aga kommentaarides kiideti piisavalt, loodan, et meeldib siis mulle ka ja saab ikka läbi 🙂 Kui siis veel huvi peaks olema (pidavat paljude sõnul olema just selliselt kirjutatud, et tahaks kõigesse veel enam süvitsi minna), siis vaatasin juba välja, et see raamat peaks jätkuks hea olema ja aitab kõiki neid seoseid ja värke veel paremini mõista.

Kui Euroopaga ühel pool, siis võiks ju teised maailmajaod ka ette võtta või ehk mingi üldise maailma ajaloo alustuseks… Lõpuks ehk isegi Euroopa riigid süvitsi. Aga eks me näe, kauaks mul seda entusiasmi jätkub, võib-olla jääb esimenegi raamat pooleli 😉

Ahhaa, ja siis veel muidugi Eesti ajalugu, sellest tahaks ju üldse kõige rohkem teada. Uurisin natuke netist, milline raamat võiks hea olla, aga ega ma suurt ei leidnud. Ajalooõpikuid on meeletus koguses, neist saaks kindlasti miskit… Kuna mulle aga meeldivad kompaktsed kõik-vajalik-ühtede-kaante-vahel raamatud, siis kõige asjalikum leid tundus olevat vist alles ca nädal tagasi poodidesse jõudnud Seppo Zetterbergi “Eesti ajalugu“, mis väidetakse olevat kõige põhjalikum ja ülevaatlikum eesti ajaloo raamat üldse – just see, mida mul vaja. Jõuluvana, see on vihje sinule – sa ju muretsesid pärast seda, kui ma “Minu Eesti” poolteist kuud varem välja lunisin, et ei tea, mida mulle siis õigel ajal tuua.

Lõpetuseks üks teemasse hästi sobiv foto – seda vaatepilti ei näe just sageli. Nii harva, kui Abikaasa üldse loeb, on see kasulik kirjandus. Aga näe, Justini “Minu Eesti” pani ka tema lugema 😛 Okei, see pole ka päris ilukirjandus, aga siiski…

CIMG9440

Vaipa pole täna heegeldanud, sest värvilisi kilekotte ei saanud ja õnneks leidsin piisavalt muid köitvaid teemasid. Pöial valutab juba vähem, ehk homseks on täitsa korras – ehkki mul pole absoluutselt aimu, kust ma hommegi neid kotte saama peaksin. Igatahes sõrmed endiselt kihelevad, tahaks edasi teha.

Heegeldamine ja ajalugu – kes oleks seda võinud arvata? Vahel hämmastan ennastki.

Turvatooli keerulised valikud: näoga või seljaga sõidusuunas?

Oeh. Olin enda arust juba ära otsustanud, et tuleb Maxi Cosi Priori XP, sest seda igal pool testides hirmsasti kiidetakse, pidavat hirmus mugav ja turvaline olema. Kasutatult leiab £50 ringis – norm hind ka.

Aga siis tuli õeke jutuga, et kindlasti peaks ikka neljaseks saamiseni seljaga sõidu suunas olema – et on palju turvalisem. Lugesin siis siit lehelt – tuleb välja et on jah. Kuni viis korda turvalisem, sest näoga sõidusuunas olevate toolide puhul võib lapse õrn kael rängalt viga saada.

Ainus mure on selles, et neid seljaga sõidusuunas toole müüakse UK-s väga vähe ning kasutatult pole üldse saada. Hinnad algavad nii £200-250, seega umbes viis korda kallim.

Ma nüüd ei teagi. Ühest küljest on muidugi õige, et lapse turvalisus on kõige olulisem ja et ma ei tea, milline on meie elu paari aasta pärast – äkki kasutame siis autot iga päev. Praegu igatahes on sõitmine peamiselt nädalavahetuste teema, seega suhteliselt harva. Ja kui jälle Eestis tagasi, saame oma elu ka loodetavasti nii seatud, et igapäevaselt autot ei vaja. Ja ma tahaks kangesti ees abikaasa kõrval istuda, mis tuleks kõne alla ainult juhul, kui Plika istub näoga sõidusuunas ning ma saan temaga vajadusel suhelda. Ja raha, no meil lihtsalt pole seda £250 kuskilt võtta hetkel, £50 veel leiaks. Ja järgmisel nädalavahetusel läheme pikemale sõidule, nii et selleks ajaks on tooli raudselt vaja.

Lugesin mingit statistikat, et UK-s sureb igal aastal autoõnnetustes 21 last (vs Rootsis mitte ühtegi). See pole mu meelest eriti suur number. Tõenäosus on väike… Aga jah, kunagi ju ei tea.

Tundub, et tuleb vist ikkagi Maxi Cosi. Lõplik otsus on veel lahtine…

No boot sale for you

Njah. Hommikul oli väljas selline maru, et olin täiesti kindel – ei lähe me kuskile. Siis tuli aga päike välja ja taevas läks selgemaks, nii et otsustasime siiski minna. Kohale jõudes sadas jälle ja suur silt teatas, et car boot sale jääb ära 😛

Kuna ma olin aga enne vaadanud, et Mertoni TK Maxx peaks suht lähedal asuma ning umbkaudne asukoht oli meeles, siis otsustasime vähemalt sinna minna. Pärast pisukest seiklemist ja PC Worldis läpakate uurimist ning suuna küsimist jõudsime ilusti kohale. Sõime Starbucksis hommikust ja kammisime siis veidike TK Maxxi, aga Abikaasa tüdines suht kähku ära, nii et ootas mind autos ja ma siis ka väga pikalt ei tuulanud. Ainult kaks t-särki ostsin, mis pärast Primarki hindu hirmkallid tundusid. Tegelikult on £13 (220 kr) ja £7 (120 kr) muidugi täiesti normaalsed hinnad…

See lilla Punkyfishi särk hakkas mulle kohe meeldima, aga teisega mõtlesin tükk aega – oli üpris kallis, pealegi käsipesu külma veega, pealegi ma lubasin endale, et ma ei osta rohkem musti toppe, pealegi mulle ei meeldi hall, pealegi mulle ei meeldi reeglina ka sedalaadi muster 😀 Aga… Miskipärast see meeldis, istus hästi ja noh… Nüüd mul siis ongi sihuke edev top.

CIMG9437

Turvaistet on kiiremas korras vaja – lootsime täna sale‘ilt osta, aga tutkit. Plika hängis niisama tagaistmel, täiesti seadusevastane. Uut kohe kindlasti ei taha, nii et tuulan Gumtrees ja üritan mingeid teste leida ja üleüldse kogu sellest värgist aimu saada – täiesti tume maa mu jaoks. Esimene turvatool oli mingi Maxi-Cosi, mille Abikaasa õelt laenuks saime – see oli vaid aastaks ja siis meil ju autot polnud, nüüd on vaja vist rohkem kvaliteedile rõhuda, sest saab tihemini kasutatud ja kuni nelja-aastaseks saamiseni ju ka… Ohh. Nii tahaks osta mingi odava 😀 Aga no eks ma uurin ja loen ja üritan otsustada…

Scroll to Top