Väike tüdruk ja suur koer
2009
Hommikutervitus!
Jube lahe on jälgida, kui kiiresti Plika tugevamaks muutub. Veel mõni aeg tagasi oli maksimaalne kõhuli oleku aeg viis minutit, siis oli väss peal ja viuviu üle toa – nüüd chillib ta kõhuli kordi kauem, nätsutab kõike, mis suu ette jääb ja keerutab ennast kõhu peal tegelustekil ringi (eile õhtul näiteks suutis ta ennast üle poole maa ringi keerata, päris algusasendisse tagasi siiski mitte).
Kuna laps oli tolle esimese pildi tegemise ajaks juba tubli poolteist tundi üleval olnud, tuli viie minuti pärast väsimusenutujoru, nii et pärast sülle võtmist ja kaks minutit mööda tuba ringi marssimist avanes juba selline vaatepilt 🙂
Eks me näe, kes enne ärkab 😛
Jabur unenägu
Nägin unes, et sain kogemata mingi MSNi teel leviva viiruse – link tuli ette just siis, kui ma mingi teise asja jaoks enterit vajutasin (ju mu alateadvus vihjab mu arvuti aeglusele, kus akende vahetuski on tihti piinarikas) ja nii see viirus ennast mu arvutisse lahti keriski.
Olin enda peale ilgelt vihane ja paanikas, sest ma tõepoolest ei saa kunagi sel teel viirusi – et mis siis nüüd saab, ega ma ometi ei hakka tüütult kogu oma MSNi kontaktlisti spämmima ja oi appike, panin ju AVG viimase skänni ka poole pealt kinni (seda ma ikka vahel teen, kui arvutis vaja samal ajal midagi vähegi mälunõudvamat teha – nagunii pole see skänn mulle kunagi miskit peale mõttetute hoiatuste tulemuseks andnud, sest nagu öeldud, pole ma nii loll, et endale viiruseid hankida).
Seda mäletan ka veel, et viirusel oli varesekujuline logo ja ma mõtlesin, mida tuleks googeldada, et viirusest rohkem teada saada: bird virus MSN nt.
Aga siis lõppes vist unenägu ära või ärkasin üles, edasist ei mäleta.
Jabur igatahes.
Ilus päev
Eilne vestlus poes:
Tikker: “Mis me siis leiva peale ostame?”
Mees: “Leppisime ju kokku, et sööme putru.”
Tikker: “Ma tuletan sulle seda homme hommikul meelde!”
Mees: “Sul pole vaja mitte midagi meelde tuletada, ma toon selle pudru sulle VOODISSE!”
Mees sõnast, härga sarvest 😉
Tõe huvides peab küll ära mainima, et sööma läksin ma seda putru siiski kööki, oli lihtsalt mugavam 🙂
Ja üldises plaanis ei saa ma hoolimata kes teab mitmendast katsest hommikul tervislikumalt sööma hakata endiselt aru, kuidas selle pudru peal lõunani vastu pidada. Jajaa, hommikul vara pole eriti isu, pudrukausikesest täiesti piisab. Ainult et… Kahe tunni pärast on kõht tühi! Tänagi sõime üheksast putru ja üheteistkümnest kohvi-võileibu.
Aga muidu möödus ülejäänud päev pulmade tähe all – käisime mu onutütre registreerimisel. Hästi lihtne ja tagasihoidlik, pärast oli väike pidu ca 30 inimesega seltskonnas… Sellest hoolimata (või ehk just tänu sellele?) olid need ühed parimad pulmad, kus seni käinud olen. Lihtsalt nii armsad ja südamlikud. Palju-palju lapsi sinna lisaks. Ja registreerija jutt näiteks oli tunduvalt asjalikum, kui Pärnus.
Plika pidas ennast üle mõistuse hästi üleval – ei nutnud kordagi, väike virin tühja kõhu pärast oli ainus kõvem hääl, mis tema suust tuli. Muidu oli seltskonnas, käis vahepeal teiste süles ka, vahepeal magas natuke minu rinnal laenuks saadud kandekotis (unustasime kiiruga lina maha, aga peokohas elas suur lastega perekond, oli kõike vajalikku) ja pidas väga ilusasti vastu. Lust ja rõõm!
Pildil tirib Plika pruuti juustest 🙂
