2009

Siinmaal tähistatakse bonfire nighti igal pool hirmus uhkete ilutulestikega. Eelmisel nädalal kirjutas kohaliku lehe esiküljel, kus meie läheduses pauku tehakse ja otsustasime kindlasti ka ägedat vaatemängu kaema minna.

No täna jõudsime suht hilja koju ja järsku tuli meelde, et oih, täna ju ongi, 45 minuti pärast. Mökutasime siis veel, kuni aega oli ainult viis minutit 😀 Lõpuks saime uksest välja ja panime Norwood Parki poole ajama.

Mida lähemale jõudsime, seda kahtlasemaks asi muutus – sealtpoolt lihtsalt ei kostunud miskit. No ja siis ma hakkasingi mõtlema, et oot-oot, mu meelest neid lähimaid kohti oli kolm – üks oli nagu Claphamis (arutasime ennist, et sinna küll ei lähe), teine Streathamis (arutasime, et sinna võiks isegi minna) ja kolmas… Brockwell Parkis 🙂 Nii et Norwood Parkis ei pidanudki miskit toimuma.

Aga no me poleks saanud kodus ka lehest järele vaadata, Plika oli selle ammu “ära” lugenud. Netis oleks muidugi kindlasti olnud, aga no nii viimasel minutil tuli ju meelde. Krt.

Mis seal siis ikka. Mujale minna oli juba liiga hilja, tulime koju tagasi. Tee peal õnnestus natuke kaugustes toimuvat näha kah, aga see oli muidugi väga lahja. Ja kõige parem vaade avanes üldse magamistoa aknast (mis jäi ka väga lahjaks).

Ma siis mõtlesin, et hea küll, ega Plikale poleks nagunii paugud meeldinud (ta jäi suisa tagasiteel kärusse magama, olime talle spetsiaalselt tudukombe jope ja pükste alla pannud, saimegi kodus voodisse ümber tõsta ja tudub siiani nagu inglike), eks ma siis vähemalt vaatan hiljem Iire blogist pilte – pole küll kaugeltki see, mis koha peal olla, aga no midagigi. Ma olin nimelt täiesti kindel, et Iir läheb pildistama, meil oli kuu aega tagasi just temaga vestlus ilutulestiku pildistamise teemal.