2009

Ohhoo! Bloggeril on uus ja parem post editor!

TĂ€iesti vĂ”imalik, et see on juba ammu olemas, aga mina ei teadnud miskit. TĂ€nu sellele, et Ă”ekest blogiteemal abistasin ja hĂ€mmingus olin, kui tema blogil postituse kirjutamise kast minu omast hoopis erinev oli, tuli vĂ€lja, et see on uus fancy post editor, mida on (vĂ”ib-olla juba kaua aega) vĂ”imalik valida: settings -> basic -> select post editor (see on tĂ€itsa lehekĂŒlje lĂ”pus) -> updated editor. Ja voilĂ , ongi uus ja pĂ”nev mĂ€nguasi, millega peaks postituse kirjutamine palju lihtsam ja mugavam olema.

Ma pole jĂ”udnud veel suuremat katsetada (see on esimene postitus, mida uue editoriga kirjutan), aga lugesin lĂ€bi jutu, mis nad ise oma uuenduste kohta rÀÀgivad ja olen pĂ”nevil nagu vĂ€ike laps jĂ”ululaupĂ€eval. Juba see, mida esimese hooga nĂ€en, teeb elu lihtsamaks – undo ja redo, lĂ€bikriipsutatud tekst, lihtne lingi eemaldamise vĂ”imalus (vanasti pidi selleks lingitud sĂ”na Ă€ra kustutama), remove formatting vĂ”imalus (sellest olen aeg-ajalt vĂ€ga puudust tundnud) – kĂ”ike seda saab nĂŒĂŒd ĂŒhe nupuvajutusega.

Ja piltide ĂŒles panemine on ka tunduvalt parem – ma ei ole kĂŒll veel reaalselt proovinud, aga need ei tule nĂŒĂŒd enam postituse algusesse, vaid sinna, kuhu soovid, Ă”igesse kohta tirimine peaks kergem olema, suuruse muutmine ka. Ohh 😀 PĂ”nev, pĂ”nev – oleks mul nĂŒĂŒd vaja mingeid pilte ĂŒles panna, niisama ei viitsi ka katsetada.

Ja postituse kellaajaks tuleb nĂŒĂŒd see aeg, mil sa publish nuppu vajutad, mitte see, mil sa seda kirjutama hakkasid – palju loogilisem, vanade draftide lĂ”puni kirjutamiseks ja ĂŒles panemiseks ei pea enam kĂ€sitsi aega muutma.

Ja veel muid asju, mis mind ehk nii palju ei puuduta, aga vĂ”ib-olla on teistele vĂ€ga kasulikud. Igatahes – juhhei! Kui nĂŒĂŒd veel ĂŒksikute postituste parooli alla panemise vĂ”imalus ka tuleks, siis ma oleks lĂ”plikult rahul.

Piimamees jÔudis ka lÔpuks kohale

Nagu ma millalgi eelmisel nĂ€dalal mainisin, pidi see nĂ€dal olema nö piimamehe proovinĂ€dal – esmaspĂ€eval, kolmapĂ€eval ja reedel siis kaheksa pinti varahommikuks ukse taha.

EsmaspĂ€eval ei tulnud miskit. Kuna MrsB oli mulle juba teatanud, et on jah homogeniseeritud piim, siis mul oli suht suva ka, nagunii oli tavalist piima veel alles. Unustasin selle teema tĂ€itsa Ă€ra. Aga tĂ€na, kui Abikaasa ĂŒheksa paiku tööle lĂ€ks, oli kast ukse taga:

Mh, hirmus kahju, et see tĂ”epoolest homogeniseeritud on. Mulle hirmsasti meeldib mĂ”te klaaspudelitest ja ukse taha toomisest, aga ma ei ole nĂ”us ainult selle eest ka nii palju peale maksma…

EDIT: Kusjuures! See piim ei maitse mulle 😀 Ma hommikul tegin ainult lapsele putru ja panin endale kohvi peale, alles nĂŒĂŒd jĂ”in niisama. Sihuke imelik kĂ”rvalmaitse on nagu (UK) piimal vahel ikka. Vaatame, kas reedene on samasugune vĂ”i Ă€kki oli juhus. Kui on sama maitse, siis katkestan kohe kerge sĂŒdamega selle vĂ€rgi Ă€ra.

Esimene ĆĄokolaad

Abikaasa tĂ”i eile Rocky Roadi – hĂ€bematult kallis ja hĂ€bematult hea maius, mille koostis on erinevates maades mĂ”neti erinev, kohalik variant siis rosinad, kirsid, Ă”hitud riis, purustatud kĂŒpsised ja vahukommid, mis on kĂ”ik kokku segatud ja ĆĄokolaadi sisse kastetud… Sellised mĂ”nusad magusad mahlased suupisted.

Plika sai Ă€mbrilt kuidagi kaane pealt Ă€ra. Sel hetkel, kui Abikaasa jaole sai, oli tal kummaski kĂ€es ĂŒks maius ja toppis elu eest suhu. PÀÀstsime, mis pÀÀsta annab, eriti palju vist Ă€ra sĂŒĂŒa ei jĂ”udnud. Kunagist Kessu plika blogi samateemalist sissekannet tsiteerides (too sai omal ajal ĂŒhe kommi salaja paberist lahti harutatud ja Ă€ra söödud): sarvi pole pĂ€he kasvanud 😀 Aga no aastane ka juba. Mis see natuke ĆĄokolaadi ikka teeb 😛

Ja nĂ€e, tĂ€iesti juhuslikult ĂŒle pika aja ĂŒks tĂ”eliselt hea hambapilt, isegi ĂŒheksas ehk esimese silmahamba tĂ€pike paistab alt vasakult ilusti vĂ€lja:

Lepatriinudest

Postiljon tĂ”i eile Plikale teise sĂŒnnipĂ€evakingituse – puust lepatriinupusle. PĂ€rast mĂ”ningat kukla kratsimist tuli pĂ€he ĂŒmbriku vahelt saateleht vĂ€lja koukida ning sealt selgus, et kĂ”iges on sĂŒĂŒdi Kessu 😛

Need kummikud, need ma panin lihtsalt niisama pildile, sobivad ju hĂ€sti. Ka muide Kessult saadud, tema sai need omakorda mingi foorumikuulutusest…

Lepatriinud ruulivad!

Petrone Printi blogikampaania: postita viis linki ja kingi endale raamat!

Esteet, nagu ma olen, mudisin seda kĂ”ike natuke (jĂ€tsin ainult aktiivsed lingid, vĂ”tsin eraldi aadressid lĂ”pust maha) – kampaania originaaliteksti vĂ”ite Epu juurest kiigata.

Petrone Print proovib vÀikest blogi-turunduse kampaaniat. Selles osalemiseks tuleks Sul postitada oma blogis jÀrgmised viis linki:

Reeglid:

– Blogi peab olema juba enne kampaaniat aktiivselt toimiv

– Lingid peavad olema aktiivseks tehtud

– Lisaks linkidele tuleb postitada ka reeglid ja auhinnaraamatute nimekiri, et ka Sinu sĂ”brad saaksid tahtmise korral kampaanias osaleda.

– Kampaania algab 3. novembril ja kestab 3. detsembrini

– Üks blogi tohib osaleda ĂŒks kord.

PÀrast postitamist saada oma meil blogilingiga aadressile blogikampaania@gmail.com ja anna teada, millist raamatut sooviksid endale kingiks ning kuidas sooviksid seda kÀtte saada (kas tuled ise Tartus jÀrele vÔi lisad oma postiaadressi).

Valik on Petrone Print kirjastuselt jÀrgmine:

NB! Kingi saadab kirjastus Sulle tasuta koju Eesti siseselt. Kui soovid saada raamatut vÀlismaale, tuleb Sul postikulud endal tasuda.

—

Oh, raske saab see raamatuvalik olema. “Minu Ameerikad” on mul olemas. Meestest, lihtsalt, “TĂ€he tĂ€nav” ja “daki.elab.siin” kah. Kui vĂ€ga ahvatlevana lasteraamatud ei tunduks, olen ma piisavalt egoistlik – tahaksin siiski midagi endale, mitte Plikale.

Ma pole rohkem Minu-sarja sihilikult ostnud, sest ma olen kogumise fĂ€nn ja kui “Minu Ameerikad” vĂ”isin veel kuidagi vĂ€lja vabandada – loen Epu blogi, isiklik huvi ja nii – siis kui ma mĂ”ne ĂŒlejÀÀnutest saaksin, tekiks kindlasti kohe tahtmine need kĂ”ik muretseda. Aga sel juhul oleks pidanud seda algusest peale tegema, nĂŒĂŒd on neid liiga palju 😀 Kui kunagi raamatulaadal kĂ€isin, siis oli seal osa Minu-sarjast vĂ€ga odav, aga mul lihtsalt ei olnud raha, nii et ostsin teisi, veel odavamaid. Ja jĂ€ttes kĂ”rvale Minu-sarja, siis “Tule, ma jutustan sulle loo” ja Murutari “Naisena…” raamatuid tahaks ju ka. Aargh.

No ja kĂ”ige rohkem tahan ma muidugi Justini “Minu Eestit” (isegi Abikaasa, jajaa, Abikaasa, kes kunagi ĂŒhtki vĂ€hekegi ilukirjandust meenutavat raamatut ei loe, tahab seda), aga selle eest peab paraku maksma. Maksame ka 😛 Peakski kellegagi lĂ€bi rÀÀkima, et ta selle meile Ă€ra ostaks, auto on ju kohe-kohe tulemas.

Eks mul on paar pĂ€eva aega mĂ”elda. Peaasi, et see raamat reede Ă”htuks PĂ€rnusse jĂ”uaks…

Scroll to Top