2009

Vastamata ununenud küsimus

Kratt küsis selle postituse lõpus, mida ma praegu ülikooli õppima läheksin. Miskipärast unustasin talle vastata.

Kui ma saaksin praegu oma toonased valikud uuesti teha, siis oleksid võimalikud valikud kas raamatupidamine, eesti või inglise filoloogia… Või siis arhitektuur 🙂

Seda muidugi tingimusel, et ma oleks noor ja lastetu ja saaks samamoodi muretult päevases õppes käia ja mõnusat tudengielu elada. Praegu, ühe kõrghariduse juba omandanuna, väikese lapse kõrvalt – filoloogiasse enam küll ei viitsiks, arhitektuuri jaoks on vist ka liiga hilja. Raamatupidamine on endiselt plaanis.

Arhitektuur tundub lihtsalt nii mõnus. Kõik see joonestamine ja plaanimine. Aga seal on hulk ebameeldivaid (füüsika jms vallas) aineid ka, sellepärast ma eriti tõsiselt seda karjääri ei plaani 😛

Oh, läksin korra Tallinna Tehnikakõrgkooli kodulehelt rakendusarhitektuuri õppekava vaatama (alternatiiviks on ju vaid EKA ja kuna ma olen kõike muud, kui kunstiinimene, oleks mul TKTK-s kahtlemata rohkem lööki) ja leidsin veel sihukese põneva asja nagu tehnoökoloogia – igasugune ökoloogiaga seotu on mulle ju hirmus südamelähedane ja kindlasti oleks põnev õppida.

Peaks uurima, mis ökoasju veel kuskil õppida saab. Kes teab, kunagi, kui laps(ed) suurem(ad)…

Kas keegi teab tõepoolest juba 18-aastaselt, mida ta oma eluga peale hakata tahab? Imetlen neid inimesi.

Oh sa rsk

[ettevaatust, tibipost]
(paraku mitte nii meeldiv, kui Kessul)

Paar päeva tagasi murdsin ühe varbaküüne ära, nii et see jäi teistega võrreldes pea poole lühem (no need küüned on ju nii pisikesed nagunii) ja paistis tänu punasele küünelakile küllaltki hästi silma.

Noh, täna suutsin ma suure varba niiviisi ära lüüa, et tükk küünelakki oli maas, veri jooksis ja paar tundi hiljem tuli tükk küünest maha.

Hüvasti, punane küünelakk, õige tükiks ajaks.

Mees ütles, nagu noil puhkudel ikka öeldakse: pulmadeks saab terveks. Aga kas tegelikult ka saab? Mul on üle kahe kuu aega küünt kasvatada, kas kolmandik kasvab selle ajaga tagasi?

Vastik, vastik, vastik!

Veel üks pamp

Alles see oli, kui ma Evet nägin, kõigest kaks nädalat tagasi. Siis jäi mulje, et tal on tähtajani veel kuu. Tänaseks olid igatahes titepildid üleval, seega sündis juba paar päeva tagasi ära.

Armas väike tegelane, nagu nad kõik. Sihuke titelemb järsku olengi 😛

Peaaegu oleks unustanud

Ostsime täna sõrmused ära 🙂 Täiesti plaaniväliselt.

Varjusime nimelt vihmahoo eest kõigepealt vanasse Kaubamajja, kus sai kullassepa käest võimaliku tellimise kohta küsitud ning kuna vihma ikka veel sadas, läksime järgmisena Taskusse, kust ma ennist kõige soodsama variandi leidsin. Vahepeal soovitatud Pärnu Port Arturi pood oli ka nüüdseks kallim, meie suuruseid polnud ja juurde ei pidavat enam ka tulema.

No ja selles Tasku poes oli järjekordselt väga meeldiv teenindus, meie suurused olemas, lisaks veel 18% allahindlus. Nii siis ära ostetud saigi. Valge kuld, klassikaline välimus, 4 mm lai, 1459.- ja 1749.- vist olid hinnad, sellest 18% maha + graveerimine poole hinnaga, kokku läks veidi alla 2700 krooni.

Stockmannis ja paaris soovitatud Tartu kullasepas jäigi käimata. No ja too kullassepp, kellega täna rääkisime, väitis, et kui lasta valgest kullast sõrmused teha, siis need ei jää nii läikivad, kui nood, mida poes valmis kujul müüakse, sest need on veel spetsilt üle poleeritud vms. Kas see jutt ka tõsi on, seda ei tea, aga igal juhul mõjutas see meie mitteviitsimist tavamarsruutidest kaugemal asuvate kullasseppade uksi kulutada.

Üldiselt ma arvan, et väga palju odavamalt poleks enam saanud ka. Vähemalt loodan 🙂 Ja kui oleks, no siis kirjutagem Citygoldi kasum meeldiva teenindaja arvele, täielikult.

Reedel saame kätte. Üks mure jälle vähem.

Scroll to Top