Seeria, vol 5 – tudu
Kui Plika kunagi pisi-pisi oli, siis meeldis talle kõhuli magada, aga see oli ammmmu. Tundub, et nüüd siis jälle 🙂
2009
Noor geograaf
Kui tahan, söön ära:
Kui tahan, keeran maailma pea peale:
Aga põhimõtteliselt on hea ka lihtsalt vastu maad taguda 😀
Esimest korda mänguväljakul
Sain Mehe õe ja õelastega kokku, käisime mänguväljakul. Plikal polnud seal veel suurt miskit teha, aga korraks kiigel poseeris küll… Minutikese tasase hooga kiikus ka 😛
Oh, ja emal sai magamistoa remont valmis. Seal oli vanasti (suhteliselt rõve) lillakasroosa tapeet ja nõukaaegne tume mööbel. Aga nüüd… KOLLANE! Mis puutub ruumide kujundusse, siis ma olen arutult kollaselembene, just sellise rõõmsa kollase, mitte liiga heleda. Värv pole pildil väga täpne, aga üldmulje saate. Ja see ilus hele mööbel… Oi, mulle nii meeldib see tuba!
Ausõna, kui ma ükskord oma elamise saan, teen mitte ainult köögi kollaseks, vaid kõik toad kah. Siis on elamine aasta läbi päikest täis. See vist ongi kollase ruumi kõige suurem võlu – olgu ilm kuitahes hall, kollases toas on ikka päikeseline tunne. Ja päike teeb rõõmsaks 🙂
Väike sihver-nihver
Eile hommikul otsustas Plika hakata ennast asjade najale püsti ajama. Noh, okei, mitte veel päris püsti, igal juhul üritab ta ennast nüüd igal võimalikul juhul kõrgemale küünitada, millegi otsa ronida:
Eile õhtul. Udune värk:
Kas ma TÕESTI mahtusin sinna kõhtu ära? Raske uskuda…
Täna hommikul. Piilub kaevikust:
Hambuline:
Üleüldiselt areneb ja liigub Plika viimasel ajal ülehelikiirusel – õpib iga tunniga uusi asju juurde. Edasiviivaks jõuks on endiselt roomamine, aga käputamisel ei piirdu ta enam edasi-tagasi nõkutamisega, nüüd jõuab juba ühe sammukese edasi ka, enne kui kõhuli plärtsatab 🙂
Seljalt kõhuli keerab ta ennast nüüd nii vilunult, et mähkimine on peaaegu võimatu – paned ta korra selili maha ja sekundiga on kõhuli. Hoia siis kinni, karjub nagu ratta peal… Selili on ju nii igav!
Kõrgustesse küündimisega kaasneb üleüldine turnimisvajadus. Eile õhtul veetsime üle tunni lõbusalt aega – mina olin selili voodis ja Plika ronis (minu peal) ringi. Meie emaga naersime, nii et pisarad silmas.
Oh, aga hakkaks ta juba ometi ise korralikult istuma. Ja käputama. Ma tean küll, et minu elu läheb sellega ainult raskemaks, aga ikkagi. Nii põnev ju!
Miks ma valisin Tarandi
Ma olen äärmiselt poliitikakauge inimene. Kui tuua näiteks Orkut, siis ma ei suuda kunagi otsustada, kas panna sinna not political või depends. Kui keegi käsiks mul nüüd hirmsasti mingit poolt valida, siis ma pakun, et kaldun pigem sinna paremale. Lühidalt võin oma poliitilised eelistused kokku võtta sellega, et ükskõik kes, ainult mitte Keskerakond. Lihtne, eks?
Poliitikakauge olen ma osalt kindlasti ka sellepärast, et minu meelest on Eesti poliitika jube p*rses. No lihtsalt võta üks ja viska teist. See ei tähenda aga, et ma valimata jätaks, oh ei. Ma korra isegi mõlgutasin seda mõtet, aga see läks väga kiiresti üle. Ma olen alati olnud arvamusel, et kui hääletusõigus on olemas, on inimese aukohus seda kasutada. Jaa, ma olen üks pisike mutter, aga kui ma olen valimas käinud ja sellega oma arvamust avaldanud, siis võin ma vähemasti südamerahuga vinguda, et Eesti poliitika on p*rses, mina olen andnud oma hääle selle parandamiseks 😀
Aa, aga Tarand siis. Ma ei viitsinud seekord absoluutselt mitte kõige vähematki ennast kõige selle jamaga kurssi viia. Sest valimiskabiinis toimib alati reegel “ükskõik kes peale Keskerakonna”, eks 😉 No ja nende ülejäänutega on nii, et Reform pole mulle kunagi eriti meeldinud, SDE pigem isegi, aga… Valida neid ka ei tahaks. Vanasti oli mu eelistus Isamaliit, aga sellest hetkest, kui nad ühinesid Res Publicaga, kes olid millalgi enne seda just oma margi Kassiga täis teinud… Ei kisu ka IRLi valima.
Ülejäänud erakonnad ja üksikkandidaadid olid minu jaoks täiesti võõrad (või noh, kas just võõrad, pigem mittemidagiütlevad) nimed. No ja kui ma juhtusin lugema, mis tsirkust Tarand Keski peol tegi, siis otsustasin, et miks mitte. Jaa, ma tean, et sellised tembud pole päriselt asi, mille järgi peaks sihukesi otsuseid tegema, aga kuna keegi teine mulle ka ei meeldinud, siis pole ju vahet.
Praegu mõtlen, et ühest küljest oleks olnud kena, kui pooled Tarandi poolt hääletajad oleksid valinud mõne muu erakonna (v.a Keski muidugi), et ehk Keskilt ühe koha veel ära varastada. Tarand oleks ju poole vähemaga hakkama saanud. Samas – tulemus on mõjus. Protestivalimised, indeed.
Järsku keegi mõtleb nüüd tõsiselt järele.
Aa, aga üldiselt olen ma hirmus poliitikakauge inimene, nii et pole isegi mõtet mind kommentaarides hurjutama hakata vms. Ma olen lihtsalt kodanik, kes tunneb, et tema kohus on hääletada, kui selleks võimalus antakse, ning kes ei valiks elu sees Keskerakonda. Kõik muu sõltub tuule suunast.
Ja laste pealt lisahääleõiguse andmine meeldiks mulle väga.