Alumised keskmised lõikehambad on juba täitsa hamba nägu, ühel on veel natuke kasvada. Täna avastasin puhtjuhuslikult lapsele sõrme suhu toppides, et ülemine ige nagu kratsiks natuke. Lähemal uurimisel nägin parempoolset külgmist lõikehammast arglikult välja piilumas. Peaaegu vampiir 😉
Annaks jumal, et kõik ülejäänud hambad sama kergelt tuleksid!
Kunagi ammu-ammu, kui oli vaid kaks triipu testil ja suur teadmatus, rääkisin ma sellest kõigest Iirisele, kes rõõmust kiljus ja lubas mulle muuhulgas lastetuppa pildi joonistada. Nüüd sai see lõpuks valmis:
Päriselt kätte saan siis, kui Iiris juunis Eestisse tuleb 😛 Nüüd oleks veel ainult lastetuba vaja 😀 Aga noo, seniks on meil vaba seinapinda küllalt, ei pea ju päris oma tuba olema.
Aga siiski-siiski. Udupeen või mis! See pilt tuletab nüüd mulle meelde seda, kuidas ma tegelikult elada tahaksin. Nii oleks ju hirmus mõnus 🙂
Tahaks juba päriselt näha…
Lähen mina üle nädalate (kuude?) täiesti juhuslikult Blogtree lehele (mh, ma lugesin täna üle aastate Delfi naisteka artikleid ka, igav oli lihtsalt) ja mida ma näen?
Mis teil on igav või?
Ah, Vaska, ma teen su veel kuulsaks 😛 Sa peaks ikka omale uue blogi tegema kähku.
Hirmus vahva oli!
Jõudsime teha kõike, mis plaanis ja rohkemgi veel. Ainult quarter pounder jäi söömata (aga ühe Big Tasty sõin küll, maitselt on nad sarnased, ehkki jah, Big Tastyt saab ju Eestist ka) ja enamik asju ostmata 😀
Iire ja Steni juures ööbida oli absoluutselt jumalik. Kuskil mujal poleks nii hea olnud.
Plika paistab olevat sündinud matkasell – ta oli täiesti võrratu reisikaaslane. Vedasime teda terve nädala mööda Londonit ringi – palju sebimist, võõraid nägusid, uusi kogemusi… Tema muudkui naeratas ja kilkas. Virinat oli isegi vähem kui kodus – siis, kui kopp täiesti ees ja väsimus peal. Aga pärast väikest puhkust paistis jälle päike.
Magas ta täpselt nii, kuidas juhtus – päeva jooksul vahel vaid kaks tundi, õhtuti läks magama Eesti aja järgi üheteistkümne ja ühe vahel. Hilisõhtulgi oli rõõmus ja seltskondlik – ka siis, kui oleks kõigi eelduste kohaselt pidanud olema üleväsinud ja jonniv. Igatahes julgeme me temaga nüüd igale poole reisida 🙂
(Eestis, kusjuures, jäi ta kohe esimesel õhtul üheksast tuttu ja eile õhtul magas kella kümneks, nii et ka tavapärasesse graafikusse tagasi pöördumisega ei paista probleeme olevat)
Nägime ära kõik inimesed, keda tahtsime näha. Sõime kõike seda, mida olime igatsenud. Käisime nii paljudes kohtades, et ei jõua kokku lugedagi.
Eks natuke kiskumist oli ka vahetevahel, aga sellest ajalugu vaikib 😉
Parim puhkus üle pika aja. Tahaks varsti jälle!
Moekunstitudeng Vaska küsis mult kunagi luba, kas ta võib Ruudu tehtud pungiplika pilte inspiratsioonina kasutada ja nüüd, kui me tal külas olime, käsutatigi mulle selle tulemusel valminud kleit selga ja pandi poseerima. Jaa, kleit mulle täitsa meeldis 😛 Jaa, ma tean küll, et selle pildi pealt pole kleiti just väga hästi näha, aga see oli lihtsalt mu lemmikpilt 😉