May 2010

Lõbu laialt ka suurel lapsel

Esimene rasedus tuli mul teatavasti väga plaanimatult – kui lapse saamise mõttega harjusin suhteliselt kiiresti ära ja rõõmustasin selle üle, siis titekraami ostmise lainele ei jõudnudki. Minu jaoks tundus see hiina keel ja tüütu kohustus, soetasin minimaalselt träni ja olin rõõmus kõige üle, mida laenata õnnestus.

Noo, nüüd ma olen juba rohkem tavalise raseda moodi, shoppan hea meelega titekraami ka. Näiteks sai muretsetud lamamistool – Plika puhul täitis selle aset turvatool, mis ajas asja ära, kuna lamamistool on aga seljale siiski kasulikum, siis mõtlesin, et miks mitte. Valisin puhtalt välimuse järgi, sellest parem ei räägi, et maksin 500 krooni – poole rohkem, kui plaanitud, nunnufaktor oli piisavaks argumendiks. Igatahes täna sain lõpuks paki kätte ja avastasin, et tool teeb lisaks nunnu olemisele tiluliid ka. Seda ma tegelikult teadsin, et saab värisema panna – hetkel küll mitte, patakad on puudu. Aga nood, mis loomadest tõmmates häält tegema panevad, need olid olemas, panin pookogemata tööle, Plikal kah lõbu laialt:

Nojaa, siis ta võttis muidugi mänguasjakaare kah nii küljest, et ühelt poolt murdus plastikutükk ära. Õnneks saab tagasi liimida, ei ole midagi näha ja töötab sama hästi edasi. Ei tasu ikka nii tugevat last beebidele mõeldud asja kallale lasta… No aga kuidas ma keelan, temal ju sihukest peent kaadervärki polnud 😀

Kas 27+5 on 28. nädal?

Ma olen ikka see totu, kellele kõik asjad alles viimasel minutil meelde tulevad. Lendan teisipäeval Rootsi, rasedust selleks ajaks 26+6. Tagasi järgmisel esmaspäeval, rasedust 27+5.

Ryanairi kodukas ütleb nii:

Once an uncomplicated single pregnancy enters its 28th week, you are required to carry with you a ‘fit to fly’ letter. /—/ Ryanair reserves the right to refuse travel if a passenger over 28 weeks pregnant does not present to carry with you a “fit to fly” letter from their midwife/doctor.

Põhimõtteliselt see number 28 lööb ette alles kaks päeva hiljem. Aga TEGELIKULT on 28. nädal ju 27+1 kuni 28+0…  Vist.

Helistasin perearstile, sealt öeldi, et võiksin kirja saada, aga see maksab, hind olevat vist £11.50. 2008 sügisel sain ma haiglast küll tasuta kirja, ei tea, kas saaks nüüd ka või on igal pool tasuliseks tehtud, enivei mul pole enam aega haiglasse minna ja maksta pole kohe üldse mingit tahtmist.

Nii et ma siis otsustasin, et riskin. Rootsi lennates pole veel mingi nipiga 28 nädalat täis. Tagasi lennates… No ma võin üritada Rootsist tasuta selle paberi saada, mul ju inglise keeles rasedaraamat kaasas, sealt näha, et probleeme pole. Või kui ei saa, siis panna miski avaram jakk selga ja loota, et midagi ei küsita. Või kui küsitakse, siis laiutada käsi ja öelda, et mul on ju alles 27+5, teil kodulehel selge sõnaga kirjas number 28.

Küsiks neilt järele, aga klienditeeninduselt pole võimalik e-maili teel midagi küsida ja helistamine maksab – krt teab, kaua kõigepealt ootejärjekorras istuma peaks, ei taha oma viimast krediiti ära kulutada.

Mh, Plikat oodates lendasin 35+6 ja keegi ei küsinud paberit näha. Küllap saan ka seekord hakkama. Aga vastutustundetu olen muidugi küll 😛

Oeh

Pärast mõni aeg kestnud eBay maratoni sattusin pangaarvet vaatama ja avastasin, et see on kohe-kohe miinusesse minemas. Ise olin arvestanud, et saan umbes-täpselt hakkama, aga ju siis tuli mõni asi juurde või läks mõni asi kallimaks. Ja mõned asjad on muidugi veel. Mis teha, kui Primarkis näiteks hetkel sukkpükse ei müüda, sest pole hooaeg. Või kui üks imearmas müts, mida mul Plikale vaja oli, läks kallimaks, kui ma arvestasin.

Igatahes tuli mul masendus. Pole konkreetselt isegi millelegi ebavajalikule kulutanud, kui nunnufaktor välja arvata – ehk siis ostnud vajalikke asju, mille eest olin välimuse tõttu nõus rohkem maksma, kui kõige odavamast kohast saaks. Ja tegelikult pole need summad üldsegi eriti palju suuremad – olen kindel, et Resti poodides oleks ikka kallim olnud, enamikes siinsetes kah 🙂 Aga mina, ihnur, võrdlen ju kõike vaid Primarkiga.

Igatahes otsustasin, et kuna olen üle kulutanud, tuleb nüüd alakulutada 😀 Mis tähendab, et jätsin täna minemata Camdenisse, kust mul midagi konkreetset vaja polnud, aga transpordi, söögi ja ahvatleva nänni peale, mis raudselt alati ette jääb, oleks omajagu kulunud. Ning homme istun kah kodus, endal muidugi samal ajal süümekad, sest Maris on ju ikkagi mul külas, aga mina saadan ta linna peale ning ise kaasa ei tule. No eilse ja tänase päeva veetis ta Triinuga, homme hängivad Iirisega, seega ega ma tegelikult ju väga paha ei ole. Plikale on ka parem, kui rutiin sassi ei lähe, saab mänguväljakul käia ja lõunaund rahulikult oma voodis magada.

Rahaga on igatahes kitsas käes ja ei oska optimaalselt arvestada, kui palju meil seda vaba raha siin veel üldse on. Mul on listis veel igasugu vajalikke asju, mis Eestist ostes kallimad tuleks, need peab nii ehk naa ära ostma, viimases hädas kasvõi Eesti arvelt pärineva rahaga. Nojah, miks üldse kitsas käes on – olen siin teistele ka hunnikutes asju ostnud, mille kõige eest hiljem Eesti arvele raha laekub. Aga mis mul sellest kasu, UK arvele on vaja – ma ei kavatsegi Resti kaardiga maksta, kui vähegi mingi muu variant leidub, põhimõtteliselt juba. Lootsin, et saame siinse rahaga hakkama, siis hiljem tuleb Eesti arvele nö lisa, nagu oleks suutnud siin miskit säästa. Tutkit 😛

Okei, virina lõpp. Hommik on kindlasti õhtust targem ja küll ma saan esmaspäeval Murakaga kuidagi mõistlikult kulutatud. Alati ju saab.

Plika 1,5 aastat

Ega muud öelda ei viitsigi, aga strateegilised mõõdud saagu kirja – 81 cm, 10,6 kg ja (endiselt) 16 hammast 🙂

Võidab see, kellel on surres kõige rohkem asju

CIMG0356Pakkisime just kokku kõik asjad, mida meil viimase kuu jooksul enam vaja ei lähe, et esimene laar täna õhtul Eesti poole teele saata. Peamiselt riided, jalatsid ja raamatud, kokku on sellel pildil täpselt 84,7 kg. Kilohind on £1.50, you do the maths. On muidugi mingi lootus, et ehk saab sihukese koguse pealt mingit soodukat… EDIT: Kokku £100! Juhhei!

Samas, eks Abikaasa arvestas autoreisi kuludeks ca £300, lennupiletid maksid vaid £93… Ja lennata on väikese lapsega ning rasedana igal juhul mugavam. Nii et ei tohiks vist väga viriseda.

Teine laar läheb kusjuures veel, kuu lõpus – sest siia jäänud asju me oma 50 kg lubatud pagasi hulka ei mahuta, vähemalt mitu suuremamõõtmelist asja peame autoga saatma. Kilosid peaks siis õnneks tunduvalt vähem tulema.

Igatahes tekitab pakkimine minus alati määratut masendust. Ma ei suuda seda vist kunagi piisavalt organiseeritult teha – alati lähevad kõik asjad lõpuks täiesti suvaliselt ja täielik kaose tunne on.

Oh, well… See ongi elu.

Scroll to Top