Jaanidest ajalugu vaikib, pole lihtsalt millestki rääkida. Kui sihukesi päevi veel palju tuleb, olen varsti hullumaja kandidaat valmis.
Tänane päev on aga üllatavalt positiivselt möödunud – ei mäletagi, millal viimati TERVE päeva rahulikult üle elatud sai.
Käisime õhtul linnas jalutamas ja laata üle vaatamas – olin enda arust just enne minekut kodus kõhu sooja toitu täis söönud, et ei tekiks isu raha kulutada, aga niipea, kui kohale jõudsime, tekkis hirmus magusaisu. Raiskasime paari tunniga sada krooni, kõik toidule. Masendav või mis 😛
Pärast pikki otsinguid ja ebaõnnestumisi (ÜKS vahvel 15 krooni – mis siis, et kodune ja maitses väga hea) leidsime lõpuks 25 krooni eest poolekilose pätsi ilusat kollast rosinatega laadasaia ning samast letist 35 krooni eest šerbetti kah. Sai kadus nagu… Soe sai 😀 Pool šerbetti oli ka enne koju jõudmist otsas. Ja magusaisu oli lõpuks rahuldatud. Päris õgardi tunne oli.
Eks nädalavahetusel vaatab veel ringi. Abikaasal on homme küll poolik tööpäev, aga keda see takistab 😛
Oeh, ega sa vallikäärust juhuslikult pilti ei teinud? Ma uudistest vaatasin, renoveeritakse seda ja ikka päris tundmatuseni ilus oli!
Vallikäärus ma käisin korra üleeile, aga olin nii väsinud, et suurt ringi ei vaadanud… Ja eile sinna ei jõudnudki. Pilti ei teinud kuskil.
Eks näis… Nädalavahetus on veel ees 😛 Aga kindlasti on uuest Vallikast pildid juba kuskil netis olemas ka, ajalehtedes vms.