Enda meelest üritasin eelmises postituses kirjeldada puhast rõõmu, et sain oma seisundist hoolimata siiralt nautida pulmapidu, mille seltskonna ma teadsin olevat keskmisest pöörasema ning alkoholi osa keskmise pulmaga võrreldes suurema kui tavaliselt. Oma rõõmu, et hoolimata rohkest alkoholist ja purju joomisest ei juhtunud midagi hullu, et kõik viperusedki läksid hästi. Et oli palju positiivset emotsiooni, siiraid hetki, mõnusaid vestlusi, toredaid inimesi. Et ei olnud üldse hull olla ainus kaine inimene seltskonnas.
Nüüd aga tuleb välja, et jätsin kirjutatuga hoopis mulje, nagu oleks tegu olnud mõttetu läbuga.
Lisaks sain teada, et olen ohutundeta rase, kes läheb kutsumise peale mõtlematult kõikuvale purdele, kus sel hetkel on kolm toredat inimest, kellega sai tükk aega rahulikult ja lõbusalt juttu räägitud – kuidas ma ometi ei osanud ette näha, et ühel hetkel tormab sinna veel viis ülemeelikut inimest, mistõttu asi võib lõppeda märjalt…
Lõpetuseks tunnen ennast muidugi veel häbitundeta vargana. Ehk küll jah, asenduskaabu kaasa võtmine oli vist rohkem Abikaasa idee, mina tunnen ennast selliste skeemide puhul pigem ebamugavalt, aga samas vastu ma ju tõepoolest ei olnud.
Nii palju siis positiivsest emotsioonist, oh jah. Ei saaks öelda, et seda enam palju alles on.
2 Responses to “Täielik hämming”
Leave a Reply
This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.
Misasja? Minu arust jäi küll mulje, et jumala lahe pulm oli ja minu meelest tundus kõik just nii tore! Et see. et sa rase oled, tähendab, et pead toas voodis lamama või??? Hea, et vette kukkusid ja mitte kaldale, kus kõht oleks võinud haiget saada. Juudas, ega rase naine siis vati sees elada saa. Ära pabista, musirullike, MINU arust oli seal pulmas jumalast äge ja seda puhtalt sinu kirjelduse peale. :)
issand, ja mina veel mõtlesin su postituse peale, et kui äge pidu ja geniaalne lahendus!!!