Õde-venda
Kui tahad suuremalt näha, siis parem hiireklikk ja open image in new tab 🙂
October 2010
Aktsioon!
Kessu arvas, mina levitan rõõmuga, sest olen igati päri. Täpsemalt arvab Kessu nii:
Käisin täna turult tulles Nõmme keskuse Humanast läbi. Ja sain jälle müüjaga mõtteid vahetada – nimelt on Humanatel (ja paljudel teistel kaltsukatel ka) totter komme panna laste pükse ja seelikuid selliste “vedruga” puude peale, mis kummiga riideesemed lihtsalt vöökohast kohutavalt välja venitavad. Mul on nii mõnigi asi jäänud sellepärast koju viimata. Nii et iga kord kui ma mõnda (Humana) poodi satun, räägin jälle müüjaga, et ehk saaks käsuliinis ülespoole teada anda, et selline riiete venitamine ei ole normaalne. Taaskasutus on igati tänuväärne, aga kes tahaks osta (eriti Humana üsna krõbedate hindadega) väljavenitatud riideid?
Täna aga hakkasin mõtlema, et kui minusuguseid “virisejaid” oleks rohkem… Kui rohkem kliente üle Eesti sellele puudusele poodides tähelepanu juhiks, kas siis asi muutuks? Minu blogil on küll väike lugejaskond, aga kui need, kel rohkem lugejaid (Tikker? Morme? …) seda üleskutset kah levitaks, siis saaksime äkki tõesti need kohutavad riidepuud Humanatest minema?
Ja elu on natukene lihtsam
Paar päeva tagasi sõi Poiss kell seitse, jäi magama kaheksast, kiire eine öösel kell kaks ning ärkas alles peale seitset. söögipausid 7h ja 5,5h. Muljetavaldav!
Eile õhtul sõi pool kaheksa, jäi magama üheksast, sõi ühest ja kolmest ning põõnas taas kord poole kaheksani. Mitte nii hea, aga siiski päris hea 😛
On rõõmsalt nõus köögis lamamistoolis hängima ja vaatama, kuidas ma söön või süüa teen… Ning toas hängib hea meelega tegelustekil ja vahib oma jubinaid. Seda teeb praegugi 😉
Pisikesed asjad, mis minu elu kergemaks teevad…
Fotosid sorteerides
Mh, Poiss sai seitsmest tissi ja jäi enne kaheksat paksema riidemähkmega tuttu – selle arvestusega, et ega see ju nagunii ööuni pole. Tutkit, siiani magab. Ma teen siis aega parajaks ja istun arvutis, kuni vähegi jaksan – ehk ärkab enne, kui ma magama jään, öösel küll ei viitsiks mähet vahetama hakata.
—
Fotomajandus on Eestisse kolimisest saadik käest ära. Olen üritanud nüüd jälle rohkem pildistada, et Poisist ikka mälestusi jääks. Täna juhtusin arvutit korrastama, muuhulgas vaatasin vanu videosid ja fotosid ning avastasin, et on päris palju pilte, mida ma tegemise ajal miskipärast üles ei pannudki. Ongi hea – kui parasjagu midagi kirjutada ei viitsi, saan teile aegamisi vanu pilte näidata ja suve meenutada 😛
Alustuseks leidsin isegi maikuu kaustast mõned fotod. Maris käis kuu alguses külas ja vaatan, et ma ei viitsinud toona kogu sellest värgist pea üldse kirjutada, isegi Marist ei linkinud. Noo, Marise reisimuljeid saate lugeda siit, siit, ja siit, mina aga panen lõpuks üles fotod Loodusloomuuseumi ägedast väljapanekust, mis õpetab kodus keskkonnasõbralikult tegutsema:
Ja üks numpsik Plika kah:
Koristuspäev
Nii väikese pinna peal elades on paratamatu, et asjad muudkui kuhjuvad. Eks ma üritan kogu aeg mingit elementaarset korda hoida, aga ausalt öeldes alati lihtsalt ei jõua… Nii juhtuski, et täna nägi meie tuba välja nagu sõjatander ja minul tekkis üle pika-pika aja koristamise tuju. Sellist tuju saab korralikult rahuldada ainult siis, kui Abikaasal on vaba päev, nii et ta saaks kogu aeg lastega tegeleda.
Võtsin kohe põhjalikult ette, lisaks toale ka esiku – seal on hetkel enamik Plika mänguasjadest, mida on jällegi, oh üllatust, liiga palju. Lisaks kõik meie jalatsid, mütsid-sallid, joped… Kuna ilm on märkamatult hirmus külmaks muutunud, sai hulga asju eest ära panna, ainult kõige soojemad jäid.
Aga koristamine toimubki siin nii, et kõik asjad tuleb üle vaadata pilguga, kas neid on praegu vaja või mitte ja kui pole, siis tuleb kotti või kohvrisse eest ära pakkida. Kohvrid on muidugi ammu täis, nii et kilekottide kuhjad toanurgas, Poisi voodi all ja muudes taolistes kohtades muudkui kasvavad. Suisa hämmastav, kui palju asju on siin elatud nelja ja poole kuu jooksul ringluses olnud – algul suveriided, siis sai need ära pandud ja Abikaasa ema keldrist soojemad toodud, nüüd sai õhemad jalatsid ja mantlid jälle eest ära pandud, et soojematele ruumi teha. Muudest pudinatest rääkimata…
Isegi tolmu pühkisin ja Abikaasa puhastas põrandad ära ja… Siin pole juba ammu nii korras olnud. Üürike see muidugi on, aga parem kui mitte midagi 😛
Üle kõige unistan sellest, et mul oleks jälle oma kodu, kus on piisavalt ruumi, et KÕIK asjad mõnusalt ära paigutada. Kõik need, mis on praegu siin väljas ja kottides, Abikaasa ema keldris kastides ja Tartu kastides.
Aga see unistus peaks üsna varsti täituma ka 🙂