November 2010

Sajal erineval teemal

Andsin tĂ€na oma elu esimese digiallkirja – vĂ€hemalt ĂŒritasin 😛 Kindlustuslepingus sai mingi asi valesti, ei viitsinud uuesti panka minna. Eks homme saan teada, kas tegin kĂ”ik Ă”igesti vĂ”i nĂ€iteks salvestasin valesti, nii et allkiri ei saanudki alla. Ja see krĂŒpteerimine… Uhh. ma ei tea, ĂŒhest kĂŒljest tundus kĂ”ik vĂ€ga lihtne, aga neid aknaid jĂ€rjest hĂŒppas ette ja ĂŒldse… No loodame parimat. Kui hakkama ei saa, vĂ”in alati viimase hĂ€daga kohale minna 😀

Tuli jĂ€lle meelde, et nĂŒĂŒd peame kindlasti beebimonitori muretsema. Enne polnud nagu karjuvat vajadust, aga nĂŒĂŒd – oma aiaga ja kĂŒlmal ajal – tahaks juba kĂŒll. Uksi ega aknaid praeguse ilmaga just pikemalt lahti hoida ei tahaks, pind nĂŒĂŒd suht suur ka, ringi toimetades ei kuule ju kuidagi muidu vĂ€ljast viginat. Ja eelmisel suvel TĂ€htveres oleks ka monitor kasuks tulnud – kui Plika Ă”htul toas magas ja meie veel aias chillisime.

ÜhesĂ”naga monitor tuleb osta ja vĂ”imalikult kiiresti. Aga selle puhul, pean tunnistama, ei viitsi ma ĂŒldse mingit uurimustööd teha. Nii palju ainult tean, et need tavalised, mis ainult paarisaja meetri kaugusele levivad, ei tule kĂ”ne alla, ikka raadiosaatja tĂŒĂŒpi. Tean, et Cobra omi soovitatakse pĂ€ris palju, ilmselt mĂ”ne sellise ostabki. Kui keegi siin just ei peaks mulle ĂŒtlema, et miski on veel parem vĂ”i odavam 🙂

Uusi ĂŒldse ei taha, pean tunnistama, otsin kasutatult. Ühe kuulutuse leidsin, sinna saatsin meili, sain just vastuse. Eelmise aasta augustis ostetud ja vĂ€he kasutatud Cobra MT725, hinnaks 600 kr + postikulu. Mis te arvate, ostan Ă€ra? Ikka parem, kui poest ja 850 kr…

Naljakas, ma ei oska oma uuest kodust rÀÀkides seda kuidagi nimetada. Noh, kui on kontekst, kus peaks ĂŒtlema mitte kodu, vaid korter/maja. Korter see nagu pole, maja kĂ”lab nii, nagu me elaks seal ĂŒksi, majaosa/pool maja kĂ”lab ka kohmakalt. Ma seal ĂŒlal kirjutasin: pind on suht suur ka. Sellesse konteksti ĂŒkski neist vĂ€ljenditest ei sobinudki.

Huvitav, kas ei ole kedagi, kes selle nĂ€dala lĂ”pus tuleks Tartust PĂ€rnusse… Saime teada, et Elisa netti meie uude koju ei saa (loe: Elion pole loll ja teab, et kui nad oma kaablit Elisale vĂ€lja ei ĂŒĂŒri, vĂ”tab klient neti neilt, sest muud valikut tal pole :D), seega peame oma Elioni ĂŒhenduse Tartust siia kolima, aasta tagasi jĂ€i see meie TĂ€htvere kodu uutele ĂŒĂŒrnikele laenuks.

Ühenduse kolimine iseenesest on imelihtne – ĂŒks kĂ”ne klienditeenidusse ja 30 krooni teenustasu jĂ€rgmise kuu arvel. Aga kĂ”ik seadmed on ju ka Tartus! Sain Elisast kirja samal pĂ€eval, kui Abikaasa Tartus kĂ€is, aga siis oli juba liiga hilja, muidu oleks saanud modemi kohe kaasa vĂ”tta. NĂŒĂŒd siis pean leidma kellegi, kes tuleks PĂ€rnusse vĂ”i laskma pakiga saata, mis on vĂ”rdlemisi tĂŒĂŒtu, Ă”igemini jĂ€lle lisakulu.

Mis on kĂ”ige odavam viis pakki saata? Cargo vĂ”i Eesti Post? Viimase puhul vist maksikirja mÔÔtudest lĂ€heks ĂŒle? Modem ise suht kerge, toitejuhe kaalub ilmselt rohkem 😛 No ja pĂ”rutada ei vĂ”i ju saada, peab olema kindlalt pakitud… Äkki peaks ĂŒldse paluma see mĂ”ne PĂ€rnu bussi peale panna ja bussijuhile nt 25 kr anda vms? Ma ei tea, palju see normaalne taks oleks, kas see on Ă€kki liiga vĂ€he? Samas bussijuht ju nagunii sĂ”idab ja mingit lisavaeva see talle ei tekita… Ei teagi, milline variant kĂ”ige mĂ”ttekam oleks. JĂ€rgmiseks esmaspĂ€evaks vaja igatahes kĂ€tte saada. Ja kohe homme-ĂŒlehomme nagunii ei saaks, nad peavad endale ju uue neti muretsema kĂ”igepealt. Õnneks Elion on kiire, nĂ€dalase etteteatamisega peaks saama kĂŒll.

Ja kas keegi pole millalgi lĂ€hiajal Tallinnast PĂ€rnusse tulemas? Keegi, kes viitsiks enne kahes poes kĂ€ia ja mulle paar asja osta? 😀 Mul oleks vaja veel paari sellist madratsikaitset MustamĂ€e teel asuvast Beebimaailmast ja Loodusperest mini veelaborit 😛 Sellel on praegu sĂ”brakaardiga soodushind – mĂ”tlesin, et vĂ”iks ju testida, kuidas meie uues kodus vesi on. Ma ei tea, kas see sĂ”brakaardi soodustus ĂŒldse kehtib, kaart ju minu kĂ€es. Aga nad on seal ĂŒldiselt suht vastutulelikud, kui ma nt ette kirjutaks ja ĂŒtleks, et keegi tuleb mulle ostma, siis nad kindlasti teeks talle ka soodustust.

Kaidiga ma tegelikult millalgi rÀÀkisin ja ta vist isegi pĂ”himĂ”tteliselt oli nĂ”us… Aga ma ei teagi, mille taha asi jĂ€i, kas tal polnud aega poodi minna vms. No ja siis ma mĂ”tlesin ise tlna tulla see nĂ€dalavahetus, aga tuletati meelde, et Plikal on sĂŒnnipĂ€ev (hea ema olen, eks), seega jĂ€i Ă€ra.

Nii et ĂŒks variant olekski, et kĂ€in ikka ise Ă€ra, aga neid asju tahaks ĂŒsna kĂ€rmelt, seega pole kuskile edasi lĂŒkata. Ja see kĂ”ik nĂ”uab ju hullu orgunni! Peab leidma sellise pĂ€eva, kus ema oleks nĂ”us Plikat hoidma vĂ”i Abikaasa saaks vaba(d) pĂ€eva(d) vĂ”tta ja seda ise teha. Kui tahan ööseks jÀÀda, siis öömaja vaja (st Pipsil peab minu jaoks vaba Ă”htu olema :P), no ja et sĂ”pradel ĂŒldse aega oleks minu jaoks, mistĂ”ttu nĂ€dalavahetus oleks ilmselt parem – Kratiga tahaks lĂ”puks kokku saada, Merlist kah nĂ€ha… Siis tuleks veel otsustada, kas lapsega on mugavam bussis (kiirem) vĂ”i rongis (rohkem ruumi ja odavam pilet, aga sĂ”idab harva ja tunni kauem). No ja ideaalis tahaks muidugi ĂŒldse kellegi auto peale saada, kes nagunii sĂ”idaks ja bensiiniraha ka ei tahaks 😀

Ma ei tea, vbla olen asjatult kitsi, et tahan nii kangesti igalt poolt kokku hoida? Kui ma saan osta KODU… Ja pesumasina ja voodi ja madratsi… Miks ma siis ei vĂ”iks maksta paarsada krooni tallinna piletite eest vĂ”i 50 krooni paki saatmise eest, need on ju eelmiste vĂ€ljaminekutega vĂ”rreldes kaduvvĂ€iksed summad? Samas kogu selle kodu ostmisega kaasnevate omafinantseeringute ja tasudega tĂ”mbasime ennast nii nulli, kui ĂŒldse tĂ”mmata sai, isegi ajutisse miinusesse. Õnneks Abikaasa vanavanemad omal algatusel natuke toetasid, ainult tĂ€nu neile saime miinuse vĂ€ga kiirelt likvideerida ning voodi ja madratsi osta, meie enda selle aasta eelarvest oleks ainult pesumasina jaoks jĂ€tkunud, ĂŒlejÀÀnud ressursid lĂ€hevad laenu tagasi maksmiseks, mille omafinantseeringu jaoks vĂ”tma olime sunnitud. Jumal tĂ€natud, et mul ĂŒldse oli sĂ”ber, kellel oli selline raha olemas, kellelt ma ĂŒldse julgesin laenu kĂŒsida ja kes mind ka piisavalt usaldas, et seda anda. Me ei rÀÀgi siinkohal pĂ€ris paarisajast kroonist, eks…

Nii et raha oleks nagu palju, aga samas nii vĂ€he… Ja sellises situatsioonis olen juba loomu poolest paratamatult meeletult kokkuhoidlik. Kui on vĂ”imalik saada odavamalt vĂ”i tasuta (nt kellegagi koos tallinna sĂ”ites vĂ”i leides kellegi, kes asjad Ă€ra tooks, selmet neid postiga saata), siis ma alati kasutan seda – vĂ€ljaminekud seoses uue koduga on nii suured, et tuleb hoida kokku igal pool, kus vĂ€hegi vĂ”imalik.

Meil oli ju kĂ”ik ilusti Ă€ra arvestatud, et saame kĂ”vasti kokku hoides kogu vajaliku remondi oma eelarvega tehtud. MĂ”ni aeg tagasi turgatas mulle aga pĂ€he esialgsetest plaanidest teistsugune, palju parem, suisa ideaalne vĂ”imalus ruumipaigutuseks ja see eeldab otse loomulikult veidi suuremaid ĂŒmberkorraldusi, paari seina lĂ”hkumist ja ehitamist, paari ukse liigutamist, paari uut akent ja paari teise akna kohest vĂ€ljavahetust ja… Kulukas lĂ”bu ĂŒhesĂ”naga. Aga ei saa vist enam kuidagi odavama variandi juurde jÀÀda – nĂŒĂŒd, kus see ideaalne juba peas on. KĂ”ik oleks lihtsalt niivĂ”rd palju parem ja loogilisem ja kui me rahulduks esialgse mitte nii hea variandiga, siis mĂ”tleksin edaspidi kogu aeg sellest, mis oleks vĂ”inud olla.

Nii et tuleb kuidagi lisaressursse leida – mis siis, et see plaan meie praegust niigi vaevu ots otsaga kokku tulevat remondieelarvet ilmselt umbes kahekordistab. No eks sellest rÀÀgib millalgi ehitajaga, vaatab, kui palju annab juppide kaupa teha, osaliselt kindlasti saab, ehkki pĂ€ris palju tuleks siiski korraga teha.

Where there’s a will, there’s a way… ÜhesĂ”naga kui midagi vĂ€ga tahta, kĂŒllap siis kuidagi tekivad ka vajalikud vahendid, arvan ma.

Paar pĂ€eva tagasi jĂ”udsin aga arusaamisele, et raha on ja jÀÀbki jĂ€rgmiste aastate jooksul ĂŒhepalju (loe: VÄHE :D) olema, aga puhkust lihtsalt ON vaja, seega pole mingit mĂ”tet seda rahapuuduse taha varjudes edasi lĂŒkata, mĂ”ned kulutused lihtsalt tuleb teha. Ja ma ei pea siin silmas soojamaareise, eks, lihtsalt vĂ€ikest keskkonnavahetust ja aja mahavĂ”tmist teises linnas elavate sĂ”prade kĂŒlastamise nĂ€ol.

Tallinna plaanist juba kirjutasin, lisaks on JÔgeva-Tartu plaan. Abikaasa tahaks Tartus sÔpradega korralikult kÔmmida, mina tahan Haide uut pÔnni nÀha, enne kui ta lootusetult suureks kasvab (ja tema minu oma samamoodi :D).

See kĂ”ik nĂ”uab ka hullu orgunni – leida aeg, mis sobiks nii Haide perele, Abikaasa sĂ”pradele (ĂŒhesĂ”naga ilmselt pigem mingi nĂ€dalavahetus) kui ka minu emale, kes peab meie road tripi jaoks autot laenama. Aga see kĂ”ik on tehtav, arvan ma. Ja ei jĂ”ua Ă€ra oodata!

Hehee, ĂŒks naljakas seik seoses eelnevalt mainitud nulli tĂ”mbamisega 🙂 TĂ€na pesumasinat valimas kĂ€ies otsustasin lĂ€hedal asuvast New Yorkerist lĂ€bi lipata – ma vĂ”tan seda juba tĂŒkk aega ette, kuidagi ei sattunud linna, hĂ€dasti oli vaja veidi oma pesuvalikut tĂ€iendada.

LĂ€ksin siis kohale, valisin oma bokserid vĂ€lja, lĂ€ksin kassasse maksma. Arve suht vĂ€ike, miskine 123 krooni vist. Andsin krediitkaardi, sest tavalisel nii palju polnud ja ehmatasin ennast pooleks, kui krediitkaardil ka raha ei jĂ€tkunud. No mul limiit ainult 3000 kr, maksin sellega ju madratsi ettemaksu (no et keegi Ă€ra ei ostaks, meie rahalaevad olid alles veidi hiljem saabumas) ja jĂ€tsin enda meelest kĂŒll piisavalt veel igasugu muudeks vĂ€ljaminekuteks, aga ju siis olin suutnud paar korda toidupoes kĂ€ies juba kaardi peaaegu tĂŒhjaks tĂ”mmata.

LĂ”puks sain ikka makstud – ĂŒhe paari eest krediitkaardiga, teise eest deebetkaardiga. No tĂ€itsa piinlik oli, sihuke olematu summa ja ikka pole raha – tundsin ennast nagu ĆĄopahoolik, kes oma krediitilimiite ĂŒletada ĂŒritab…

LĂ€ksin siis poest vĂ€lja ja minut hiljem turgatas pĂ€he – mul oli kotis eraldi pandud sularaha, mida ei olnud jĂ”udnud veel automaati panna, nii et oleks probleemideta sellega maksta saanud. Aga no ei tulnud meelde ja nii klapitasime viimaseid kroone erinevatel kaartidel.

Rahvast oli Ă”nneks vĂ€he, nii et keegi minuga tegelemise pĂ€rast sabas ootama ei pidanud, mĂŒĂŒja oli ka sihuke heatujuline, ei lasknud ennast kuidagi hĂ€irida.

Kui me tĂ€na pesumasinale kohta otsimas kĂ€isime, siis avastasin, et ma olin kĂŒttesse puutuva veidi valesti meelde jĂ€tnud. Arvasin, et vett soojendab vannitoa ahi, aga tegelikult hoopis seesama pioneer pliit, mis kogu seda poolt kĂŒtab, kus me esialgu elame.

Vannitoa ahi kĂŒtab lihtsalt vannituba ja selle kĂ”rval asuvat suuremat teise poole tuba, teine pliit kĂŒtab teist kööki ja teise poole vĂ€iksemat tuba. Memmeke ĂŒtles, et tema pole vannitoa ahju enam ĂŒldse kĂŒtnudki, vahel ainult puhurit kasutanud, aga mina arvan, et meie ikka kĂŒtame, sest ma olen jĂ”le kĂŒlmavares ja tahaks ikka hĂ€sti sooja vannituba. VĂ”i no kĂ”igepealt muidugi katsetab, kuidas ilma on, Ă€kki polegi nii hull.

Aga kui me peaks seda ahju ka kĂŒtma hakkama, siis kĂŒtab see nagunii veel ĂŒhe toa soojaks, nii et me vĂ”iks isegi kohe pmst kolm tuba kasutusse vĂ”tta. Natuke teistest eraldatum see ju on, aga… Elutoa vĂ”iks siis Ă€kki sinnapoole teha. VĂ”i ma ka ei tea, peab mĂ”tlema. See lahendaks probleemi, kuidas Plikat uues kohas magama panna.

Me nimelt ei suuda kuidagi otsustada, kuidas seda targem teha oleks, kui meil alguses ainult kaks tuba kasutuses on. Siin PĂ€rnus on ta Ă€ra harjunud Ă”htuti suures voodis magama jÀÀma ja kuna uues kodus tahaks nagunii vĂ”imalikult kiiresti eraldi lastetoa teha, siis ĂŒhest kĂŒljest ma leian, et oleks mĂ”ttekas Plika kohe eraldi tuppa magama panna, no et poleks hiljem ĂŒmber harjutamist. Nagunii uus keskkond, Ă€kki lĂ€heb kergemini. No seda kĂŒll, et kui me lĂ”puks pĂ€ris lastetoa teeme, siis see tuleks teise ruumi, aga vĂ€hemalt oleks tal siis eraldi magamise harjumus olemas.

Aga sel juhul tĂ€hendaks see, et Plika voodi on elutoas ja me ei saaks seal Ă”htul nii kaua midagi teha, kuni ta sĂŒgavalt magab… Ja siis ka vĂ€ga vaikselt.

Teine variant oleks see, et magame kĂ”ik koos magamistoas, kuni suurema remondi teeme ja teised kaks tuba kah kasutusele vĂ”tame. Aga ma ei tea, kas meil Ă”nnestuks Plikat samas toas veenda, et ta OMA voodis magama peaks, mitte meie voodis, eraldi tubades oleks ehk kergem. Seda nagunii, et oleks mugavam lapsi magama panna, kui nad magaks eraldi tubades, ĂŒhe vigin ei segaks teist.

Aga jah, kui nĂŒĂŒd hakkaks seda vannitoa ahju nagunii kĂŒtma, siis pmst VÕIKS kolmanda toa kasutusse vĂ”tta. Ja siis ma muidugi mĂ”tlen, et kui palju ma reaalselt seal elutoas ĂŒldse oleksin, kui pĂ€eval lastega toimetan. VĂ”i Ă”igemini – kui palju on Plika nĂ”us oma toas mĂ€ngima, kui mina olen oma toimetustega teises toas ja köögis. Siiani on ju nii olnud, et elutoas on nii minu arvuti ja muud tegemised kui Plika mĂ€ngunurk.

Lisaks saime teada, et vanasti oli teise köögi pliidi asemel olnud ĂŒks suur ahi, mis kĂŒttis nii kööki kui mĂ”lemaid tolle poole tubasid. VĂ€ga kahju, et see ĂŒmber tehti! Pikemas perspektiivis, arvan, vĂ”ikski jĂ€lle vanamoodi tagasi teha – ahi kĂŒtaks tervet seda poolt, vannitubadesse paneks ĂŒldse pĂ”randakĂŒtte, sest seda ahju vannitoast ainult sooja jaoks kĂŒtta on ikka suht mĂ”ttetu. PĂ”randakĂŒte on kĂŒll kulukas (elektriarvete mĂ”ttes), aga vannituba on nii niiske ruum, et sinna oleks nagunii vaja korraliku kĂŒtet ka suvel, kui puudega kĂŒtta ei taha.

Ja kui me tahame, et vett oleks vĂ”imalik soojendada nii elektriga (suvel) kui puudega (kui kĂŒlmal ajal sama sĂŒsteem nagunii kĂŒtab, pole ju mĂ”tet lisaks elektrit kulutada, kui soe vesi niisama tuleb), kas peame lihtsalt elektriboileri juurde panema, nii et jÀÀb kaks sĂŒsteemi ja kaks boilerit vĂ”i on neid vĂ”imalik kuidagi ĂŒhildada? Kahtlane… Aga ma ei tea noist asjust midagi, eks tuleb asjatundjate kĂ€est kĂŒsida.

Oh, no see kÔik on juba kaugem tulevik.

Hea kĂŒll, tahtsin ainult paarist asjast kirjutada ja jĂ€lle tuli romaan kokku, ma olen ikka parandamatu. Viimane aeg magama minna!

Pesumasin vÀlja valitud

…ja tegelikult valisin juba ise netist Ă€ra ning kĂ€isimegi ainult Euronicsis ĂŒle kĂŒsimas, kas nemad kiidavad valiku heaks.

MĂ”tlesin kĂŒll, et kĂ€ime mitmes poes ja uurime vĂ”imalikult suurt valikut, aga lihtsalt ei viitsinud. Euronicsis on ju parima hinna garantii, seega hinnavahe pole ka oluline – kui mujal oleks odavam, makstaks vahe kinni, see on nagunii praegu kampaaniahind. Netipoodide kohta see kĂŒll ei kĂ€i, aga kiire otsing nĂ€itas, et odavamalt kuskilt eriti ei saa. Ühes kohas tegelikult veidi oli, aga hinnavahe oli vĂ€ike ning Euronicisis saame transpordi ja paigalduse tasuta – laenu vĂ”ttes anti pangast kaasa kupongiraamat, kus sees erinevate poodide soodustused, mis abiks kodu sisustamisel, sealhulgas siis kaks Euronicsi kupongi, ĂŒhe kasutame praegu Ă€ra ja teise kunagi hiljem, kui köögitehnika ostmiseks lĂ€heb. VĂ€ga mugav!

Tolle eelmise postituse kommentaaris keegi ĂŒtles, et tema meelest on kĂ”ik need lisafunktsioonid paljuski selleks, et Ă”hutada tarbijat uus masin ostma. Ma usun, et ĂŒhest kĂŒljest see ongi nii. Aga meil vana ees polnud, seega oli suurepĂ€rane vĂ”imalus valida. No ja siis ma ikka juba valisin korralikult 😛 Ega ma ei tea siiani, kas see valik nĂŒĂŒd parim on, aga ise olen rahul. Kasutatult ei tahtnud ostma hakata, pesumasin saab lĂ€bi aastate Ă”ige palju vatti, uus tundus kindlam variant, vee- ja elektrikulu on nii ka kindlasti tunduvalt vĂ€iksem.

Üldiselt tundusid erinevate firmade masinadki ĂŒsna sarnased. Et kuidagi valikut lihtsustada, otsustasin kas Saksa vĂ”i Rootsi firma kasuks – no et Ă€kki sÀÀstab mĂ”ne transpordikilomeetri ja kui ka mitte, siis nende kvaliteeti ja kestvust kiidetakse vĂ€ga.

PĂ€rast paari hooldusesse helistamist jĂ€ingi Electroluxi juurde – selle jĂ€relteenindus olevat hea, teine hea oli Whirlpool.

Oma nĂ”udmised olin juba enne vĂ€lja kirjutanud, nii polnudki enam muud, kui et vĂ”tsin Euronicsi lehel Electroluxi masinad ette ja lisasin jĂ€rjest vĂ”rdlusesse. Õige pea leidsingi ĂŒhe, mis kĂ”igile nĂ”udmistele vastas – vĂ”rdlesin kĂ”igi kallimatega ka, aga midagi paremat nende juures ei tĂ€heldanud.

Selles mĂ”ttes oleks muidugi kĂŒll vĂ”inud teiste poodide pakutavat ka vaadata, et seal oleks kindlasti olnud mudeleid, mida Euronicsis hetkel ei mĂŒĂŒda, ehk oleks oma nĂ”udmistele vastava masina ka veidi odavamalt saanud – no nĂ€iteks 6 kg ja 1000 pööret oleks piisanud, meil on 7 ja 1200. Aga teate, ĂŒtlen ausalt, lihtsalt ei viitsinud – ĂŒhe poe lehel on hĂ€sti mugav vĂ”rrelda, erinevate lehtede asju juba palju tĂŒĂŒtum.

Nii et meie valituks osutus EWF127410W. Cranberry kiitis samalaadse masina vanemat mudelit, see aitas ka kaasa 😛 Pretensioonide aeg on traditsiooniline kaks aastat, aga vĂ”tame 950 krooni eest kolm aastat lisaks juurde – siis on endal sĂŒda rahul, KUI midagi peaks juhtuma, siis vĂ€hegi olulisem remont lĂ€heks nagunii kallimaks.

Seitse kilo on tĂ”epoolest. aga see kehtib ju ainult puuvillase pesu puhul… Oskab keegi seletada, miks on nii, et sĂŒnteetika, Ă”rnpesu ja teksade puhul on lubatud kilosid puuvilla kogusest vaid kolmandik, villase ja kĂ€sipesu puhul isegi veerand? Eks enamik, mida pesen, on nagunii puuvill ja muud sĂŒnteetikat – kui sel just kĂ€si- ega Ă”rnpesu piirangut pole – olen alati koos pesnud…

Aga triikida ma ei viitsi, nii et masinat tĂ€is toppida pole soovituslik – muidu jÀÀb pesu rohkem kortsu. Juba sellepĂ€rast pole mul veidi suurema trumli ja energiakulu vastu midagi – triikimise energia hoian ju kokku 😉

Ja mina pole kunagi pesu suuremat vĂ€rvide jĂ€rgi sortinud. No nii palju jah, et heledamad ja tumedamad. Ja kui mĂ”nd asja tean kindlalt palju vĂ€rvi andvat, siis vaatan, et lisaks oleksid ainult samad vĂ€rvid vĂ”i tumedamad (nt punane vĂ€rvi andev seelik tumesiniste ja mustade riietega, mis eriti vĂ€rvi ei anna). PĂ€ris valged riided meie majapidamises praktiliselt puuduvad, valge vĂ€rv meile ei meeldi 😀

1200 pööret ma ilmselt kĂŒll enamasti kasutama ei hakka, see rikub ju riiet. Vahel ehk lĂ€heb tarvis, kui vaja midagi kiirelt kuivaks saada vms.

Lapselukk mĂ”jub sel masinal ka ainult vajutatavatele nuppudele – kui ta suudab keeratava nulli keerata, siis jÀÀb masin seisma. Samsungi masinatel nĂ€iteks on aga sisse ja vĂ€lja lĂŒlitamine ka vajutatavast nupust, millele lapselukk ei mĂ”ju. nii et pigem siis juba keeratav.

Mm, mida kommentaarides veel mainiti…

Ööpesu funktsioon tĂ€hendab seda, et masin peseb ja loputab öösel Ă€ra, aga ei tsentrifuugi – seda saab siis teha vahetult enne kuivama panekut, nii ei lĂ€he riided liialt kortsu ja tsentrifuugi kĂ”vem mĂŒra jÀÀb ka Ă€rkvel oleku ajaks. Ma ise sĂ€tiks taimeri nii, et lĂ”petab just enne seitset hommikul (soodustariif vist siis lĂ”ppeb), nii peaks pesu vĂ”imalikult vĂ€he mĂ€rjalt masinas olema.

Kui tihti pesta, on ju 80 senti iga kord kah kokkuhoid 🙂 Kui on vaja pĂ€eval pesta, siis muidugi peseks, aga enamasti pole mingit vahet – ses mĂ”ttes on isegi parem, et kui vĂ€ljas kuivatan ja leian selleks koha, kuhu pĂ€ike vĂ”imalikult pikalt peale paistab, siis ongi parem kohe hommikul kuivama panna, jĂ”uab Ă”htuks (vĂ”i varemgi) ilusti tĂ€itsa kuivaks saada. Kui Ă”htupoole pesta, siis öösel on vĂ€ljas niiskem ja kĂŒlmem, nagunii eriti ei kuiva.

Taimerid on praegu juba enamikul masinatel olemas, peale maksma selle funktsiooni eest ei pea.

Time manager lubab kĂ”igil programmidel soovituslikku aega muuta (st saab ise endale ĂŒkskĂ”ik kui kiire pesu korraldada, lihtsalt peab vaatama, et ikka puhtaks saaks) ja temperatuuri saab kĂ”igil programmidel madalamaks muuta (kĂ”rgemaks ei saa, et nt kogemata villapesule 90 kraadi ei keeraks).

MĂŒĂŒja seletas mitmeid asju pĂ”hjalikumalt – mis millekski kasulik on (nt kui ruumi on, siis tavasuuruses masin on kitsamatest parem juba seetĂ”ttu, et tasakaalu on rohkem, ei liigu tsentrifuugimise ajal paigast jne), vĂ€ga loogilist juttu ajas, Abikaasa jĂ€i ka rahule.

Nii et selline valik. Eks me kĂŒmne aasta pĂ€rast vaata 🙂

Meie jaoks telliti laost uus masin, mis jĂ”uab reedel, siis ostame Ă€ra ja laseme paika panna. KĂ€isime juba tĂ€na vaatamas, kuhu ajutiselt paigutada (st senini, kuni kunagi remondi kĂ€igus suure köögi teeme) – leidsime kaks varianti, eks tehnik siis vaatab, kumb arukam on.

Tahaks juba proovida!

Pilla-palla mÔtteid

Tantsud tĂ€htedega oli siiani vĂ€ljaminekute osas suht etteaimatav, tĂ€na oli aga kĂŒll vĂ€ga ootamatu lĂ”pp. Ma olin tĂ€iesti kindel, et Liina vĂ”i Nastja vĂ€lja lĂ€heb, lootsin viimast… Nojah, see selleks. Üpris palju lĂ”busam oli arutada jooksvalt MSNis erinevate saates tegevate inimeste soolisi eelistusi ja muidu sekssuhteid 😀 Esimesel puhul aitas sĂ”ber Google kahtlustele kinnitust saada, teisel puhul mitte. Ega me ikka normaalsed ei ole!

Laulukarussellis hakkas meile kĂ”igile meeletult C-Jam tĆĄellokvartett meeldima – no jube hĂ€sti mĂ€ngisid! Ilusad poisid kah 😛 Vaatasin kohe, kas saaks nende CD-d osta ja palju maksab – mina, kes ma kunagi muusikat ei osta… Tegelikult mulle CD-d eriti ei meeldi, ma eelistan otse arvutist muusikat kuulata, ilma et peaks sinna midagi sisse toppima vĂ”i konvertima hakkama. Aga neid kuulaks hea meelega… Ja kontserdile tahaks veel rohkem minna.

Tegelikult ĂŒhte CD-d tahaks veel – ilusaid eestikeelseid jĂ”ululaule. Peaks kuskil muusikapoes tuulama, Ă€kki on midagi. MĂ”ne mĂ”nusa eesti naisartisti esituses vĂ”iks olla, kindlasti mitte meeste ega laste, see poleks see. Ja 27.12 tahaks hirmsasti Maria Listra ja Nele-Liis Vaiksoo jĂ”ulukontserdile minna… Oeh. Lastega on vist keeruline. Ja pilet kallis ja… KĂ€rss kĂ€rnas ja maa kĂŒlmand 😀

Midagi tahtsin veel öelda, aga unustasin. LÀhen parem magama.

Noh, pesumasinatargad!

Uue koduga seonduvalt on nii palju pĂ”nevat uurimist, et igasugu eraelulised postid kipuvad nigelaks jÀÀma. Praegugi peaks ĂŒhest ja teisest kirjutama, aga peas on kĂ”ige tĂ€htsamal kohal pesumasinad 😀

Oi, mulle kohe hirmsasti meeldib sellist pĂ”hjalikku uurimistööd teha, kui teema mulle huvi pakub. Kui on teadmine, et on oma kodu, kuhu saab hoolikalt valida ja rahaline seis lubab kah mĂ”istuse piires kvaliteedile panustada. Ma olen nĂŒĂŒdseks hirmus palju lugenud ja uurinud ja netis ringi surfanud ja mingitele jĂ€reldustele jĂ”udnud, st hulka selgemaks saanud, mida ma tĂ€pselt tahan. Igasugu kĂŒsimusi on aga kah endiselt, mĂ”tlesin siia ĂŒles laduda, Ă€kki keegi on targem kui mina.

Esiteks: ei suuda Ă€ra otsustada, kui suurt masinat meil reaalselt vaja lĂ€heks. Üks on kindel – 3,5 kg (ema praegune) on ikka vĂ€ga-vĂ€ga vĂ€he. Ma ise arvan, et viis vast on ka vĂ€he… Kuus? Seitse? Meid on hetkel neli ja mina olen ainus “puhtam” 😀 Abikaasa kĂ€ib tööl ja higistab kĂ”ik sĂ€rgid pĂ€evaga lĂ€bi, laste riiete mĂ€kerdamisest ei tasu ĂŒldse rÀÀkidagi. Ühelgi rindel pole niipea paranemist oodata, lapsed muutuvad ju vanemaks saades aina aktiivsemaks ja mÀÀrivad mĂ€nguhoos veelgi rohkem, samuti ei vĂ€lista, et nii nĂ€iteks nelja-viie aasta pĂ€rast ĂŒks-kaks pĂ”nni juurde sigineb ja pesumasinat ostan ikka lootusega, et see kauem vastu peaks. Iga pĂ€ev ma pesu pesta ei viitsi, aga nĂ€dalat ka reeglina oodata ei kannata, nii palju pole lihtsalt riideid. Iga kolme pĂ€eva tagant pesta oleks optimaalne, arvan ma. Samas voodipesu oleks Abikaasa tolmuallergiale mĂ”eldes ka kĂ”ige parem kord nĂ€dalas pesta, nii et… Äkki ikka siis seitse? VĂ”i kuus? Sellel poleks ju ka mĂ”tet, kui ostan 7 kg mahutava masina ning kĂ€ian seda enamasti pootĂŒhjalt, see oleks lihtsalt mĂ”ttetu elektri kulutamine.

ÜhesĂ”naga oodatud on kĂ”igi kogemused – mitu kilo teil mahutab, kui tihti ja kui suure pere asju pesete, kas olete rahul jne.

Teiseks: ma hakkasin esimest korda elus mĂ”tlema sellele, mis maa firmadega tegu on. Seega tean nĂŒĂŒd, et Electrolux on Rootsi (ja nende alla kuuluvad ka Saksa AEG ning Itaalia Zanussi), Bosch on Saksa, Candy Itaalia, Whirlpool Ameerika, Samsung ja LG Korea firmad. On mul sellest teadmisest aga ka mingit tolku? Kas keegi toodab/paneb kokku veel midagigi ka kohalikult vĂ”i kĂ€ib kĂ”ik Hiinas? On mul pĂ”hjust eelistada Rootsi vĂ”i Saksa firmat lootuses, et transpordikilomeetreid veidikegi vĂ€hem on? Millegi pĂ”hjal peab ju valiku tegema, kĂ”igi omadused on tegelikult meeletult sarnased, iseenesest on nii Electroluxil, Boschil kui AEG-l hea maine…

Ja kui kÔik tootmine toimubki Hiinas, on mulle endiselt kuidagi mÔnusam mÔte toetada pigem Euroopa kui muu maailma firmasid. Kui just keegi ei too mulle mingit argumenti, miks mÔni muu oluliselt parem on.

Kolmandaks pean uurima garantii ning hilisemat hoolduse poolt. Ehk siis tĂ€psemalt kui kaua ja mis osadele erinevatel firmadel garantii on ning kui kulukas on hilisem tasuline hooldus – varuosad jne. VĂ”imalikult pikk garantii on muidugi kena, eks seda ma saan ise vaadata, kellel kui palju on, aga ma kavatsen homme helistada paarile PĂ€rnus tegutsevale kodumasinate remondi ja hooldusega tegelevale firmale ning kĂŒsida, mida nemad kĂ”ige rohkem soovitaks. Ei ole just eriti mĂ”tet osta vinget masinat, mis pĂ€rast garantii lĂ”ppu ĂŒks hetk nii pĂ”hjalikult tuksi lĂ€heb, et remondi eest ennast ogaraks maksaks vĂ”i halvemal juhul varuosasid Eestis ĂŒldse saadaval polekski.

Muus osas ma vist isegi enam-vÀhem tean, mida tahan:

  • Elektrikulu mitte ĂŒle 0.17 kWh ning veekulu mitte ĂŒle 7-8 liitri 1 kg pesu kohta. Pean tunnistama, et need kulud on pea kĂ”igil praegu mĂŒĂŒgil olevatel masinatel ĂŒsna samad. Elektrikulu reeglina 0.17 kWh 1 kg pesu kohta, mĂ”nedel isegi 0.15-0.16, mĂ”nedel ka 0.19. Veekulu 1 kg pesu kohta kĂ”igub 7-10 l vahel. Rahalise sÀÀstu mĂ”ttes, arvutasin vĂ€lja, on need vahed kĂŒll tĂ€iesti mĂ”ttetud, keskkonnasĂ”bralikkuse mĂ”ttes vĂ”iks ju ikka vĂ”imalikult vĂ€ikesed kulud olla.
  • Lapselukku, sest pesumasin tuleb meil kööki ja vĂ€ikestele nĂ€ppudele igasugu nupud kangesti meeldivad.
  • Taimerit, kuna tĂ”enĂ€oliselt vĂ”tame mingi hetk kahetariifse energiapaketi ning siis on odavam pesupesemine öisele soodusajale sĂ€ttida.
  • Kiirpesu vĂ”imalust, seda kasutan tihti.
  • EnergiasÀÀstu programmi ehk nn ökopesu vĂ”imalust, mis peseb kĂŒll kauem, aga vĂ€hema vee- ja energiakuluga.
  • Loputust vee Ă€ravooluta – pesupalle kasutades vajalik.
  • Seda sĂŒsteemi (fuzzylogic jmt), kus sensorid mÔÔdavad alati pesu kogust ning kulutavad vastavalt sellele optimaalselt vett ja pesuvahendit.
  • Lihtsat menĂŒĂŒd – selle puhul on muidugi kĂŒsitav, kuidas enne ostu kindlaks teha, et on lihtne, see teadmine tekib tavaliselt alles reaalselt masinat kasutades.
  • VĂ”imalust iga programmiga vajadusel temperatuuri ja tsentrifuugi kiirust kĂ€sitsi muuta.
  • Tsentrifuugi vĂ€hemalt 1000 pööret minutis.
  • Roostevabast terasest vĂ”i plastikust, aga kindlasti mitte emailitud paaki.
  • Seda sĂŒsteemi, mis igasugu lekete ja uputuste eest kaitseb.
  • Kui just vĂ€ga palju peale maksma ei pea, siis vĂ”iks vĂ”imalikult vaikne masin olla, eriti kui ta mul öösiti töötama hakkab.
  • Triikimise lihtsustamise funktsioon kĂ”lab vĂ€ga ahvatlevalt, aga selle koha pealt ma pole veel tĂ€it selgust saanud, kuidas ja kui efektiivselt (kas ĂŒldse?) see toimib.
  • KĂ€sipesu ja villapesu programmid on teiste tavaliste kĂ”rval vist kĂŒll juba kĂ”igil olemas, pole vaja eraldi mainidagi.
  • VĂ”imalikult pikaajalise garantiiga ning hilisema vĂ”imalikult kĂ€ttesaadava ja soodsa hooldusega.

NĂŒĂŒd vist sai enam-vĂ€hem kĂ”ik kirja 😛 Peaks selle listi poodi minnes vĂ€lja printima ja mĂŒĂŒjale nina alla torkama, et jĂ€lle mingeid ebavajalikke ja mĂ”ttetuid mĂŒĂŒgiargumente kuulama ei peaks. Tahaks soovitusi PÄRAST mu soovide lĂ€bi lugemist.

KĂ”igi ĂŒlal kirjutatud kĂŒsimuste ja jĂ€reldusteni jĂ”udsin peamiselt selle artikli info pĂ”hjal ning Euronicsi pesumasinavalikus ringi surfates (nende kodulehe sĂŒsteem ja andmed olid minu jaoks kĂ”ige mugavamad)

Electroluxi masinaid uurisin eile Ă”htul veidi sĂŒgavamalt ja vĂ”tsin vĂ”rdluseks esimese ettejuhtunud lehe omega.ee. Seal tekkis kĂŒll kohati segadus, kui juures olevaid kasutusjuhendeid ka uurisin ning nendes Ă€ra toodud info kodulehel olevaga ei klappinud. MĂ”nel puhul avastasin, et juhend on hoopis teise mudeli oma, vbla muidu siis kĂ”ik asjad samad, ainult pesukogus erinev… No ja siis nĂ€iteks see ja see masin, mudeli nimes vahe vaid ĂŒhel tĂ€hel, ainus vahe, mis infos leidsin, et kallimal on kortsumise vĂ€hendamise funktsioon. On see siis tĂ”esti 1000 lisakrooni vÀÀrt vĂ”i on kallimal veel mingeid varjatud eeliseid?

ÜhesĂ”naga mida pĂ”hjalikumalt uurida, seda segasemaks lĂ€heb 😀 Mul tekkis tegelikult veel ĂŒks idee – kirjutada oma nĂ”udmiste list vĂ€heke konkreetsemaks ja saata see erinevatesse poodidesse hoopis meili teel, nii on Ă€kki rohkem lootust pĂ€devale nĂ”uandele – kui poes rumalam mĂŒĂŒja satub, siis pĂ€devama kolleegi kutsumise asemel udutab ta pigem midagi ise kokku, meili korral on vast suurem tĂ”enĂ€osus, et kirjale vastamine tehakse ĂŒlesandeks sellele inimesele, kes asjast ka reaalselt kĂ”ige rohkem jagab. VĂ€hemalt loota vĂ”ib…

Kallis Kessu!

Sinu kingitus sai tĂ€na kaheseks. SĂ”ime sinu auks kooki. Viimane number jĂ€i kĂŒll puudu, aga ega sellest pole hullu, eks!

CIMG1891

CIMG1924

PALJU-PALJU ÕNNE SULLE SÜNNIPÄEVAKS!

Tikker & co

PS. homme hakkame maalima 😛

Scroll to Top