Sajal erineval teemal
Andsin tĂ€na oma elu esimese digiallkirja – vĂ€hemalt ĂŒritasin đ Kindlustuslepingus sai mingi asi valesti, ei viitsinud uuesti panka minna. Eks homme saan teada, kas tegin kĂ”ik Ă”igesti vĂ”i nĂ€iteks salvestasin valesti, nii et allkiri ei saanudki alla. Ja see krĂŒpteerimine… Uhh. ma ei tea, ĂŒhest kĂŒljest tundus kĂ”ik vĂ€ga lihtne, aga neid aknaid jĂ€rjest hĂŒppas ette ja ĂŒldse… No loodame parimat. Kui hakkama ei saa, vĂ”in alati viimase hĂ€daga kohale minna đ
—
Tuli jĂ€lle meelde, et nĂŒĂŒd peame kindlasti beebimonitori muretsema. Enne polnud nagu karjuvat vajadust, aga nĂŒĂŒd – oma aiaga ja kĂŒlmal ajal – tahaks juba kĂŒll. Uksi ega aknaid praeguse ilmaga just pikemalt lahti hoida ei tahaks, pind nĂŒĂŒd suht suur ka, ringi toimetades ei kuule ju kuidagi muidu vĂ€ljast viginat. Ja eelmisel suvel TĂ€htveres oleks ka monitor kasuks tulnud – kui Plika Ă”htul toas magas ja meie veel aias chillisime.
ĂhesĂ”naga monitor tuleb osta ja vĂ”imalikult kiiresti. Aga selle puhul, pean tunnistama, ei viitsi ma ĂŒldse mingit uurimustööd teha. Nii palju ainult tean, et need tavalised, mis ainult paarisaja meetri kaugusele levivad, ei tule kĂ”ne alla, ikka raadiosaatja tĂŒĂŒpi. Tean, et Cobra omi soovitatakse pĂ€ris palju, ilmselt mĂ”ne sellise ostabki. Kui keegi siin just ei peaks mulle ĂŒtlema, et miski on veel parem vĂ”i odavam đ
Uusi ĂŒldse ei taha, pean tunnistama, otsin kasutatult. Ăhe kuulutuse leidsin, sinna saatsin meili, sain just vastuse. Eelmise aasta augustis ostetud ja vĂ€he kasutatud Cobra MT725, hinnaks 600 kr + postikulu. Mis te arvate, ostan Ă€ra? Ikka parem, kui poest ja 850 kr…
—
Naljakas, ma ei oska oma uuest kodust rÀÀkides seda kuidagi nimetada. Noh, kui on kontekst, kus peaks ĂŒtlema mitte kodu, vaid korter/maja. Korter see nagu pole, maja kĂ”lab nii, nagu me elaks seal ĂŒksi, majaosa/pool maja kĂ”lab ka kohmakalt. Ma seal ĂŒlal kirjutasin: pind on suht suur ka. Sellesse konteksti ĂŒkski neist vĂ€ljenditest ei sobinudki.
—
Huvitav, kas ei ole kedagi, kes selle nĂ€dala lĂ”pus tuleks Tartust PĂ€rnusse… Saime teada, et Elisa netti meie uude koju ei saa (loe: Elion pole loll ja teab, et kui nad oma kaablit Elisale vĂ€lja ei ĂŒĂŒri, vĂ”tab klient neti neilt, sest muud valikut tal pole :D), seega peame oma Elioni ĂŒhenduse Tartust siia kolima, aasta tagasi jĂ€i see meie TĂ€htvere kodu uutele ĂŒĂŒrnikele laenuks.
Ăhenduse kolimine iseenesest on imelihtne – ĂŒks kĂ”ne klienditeenidusse ja 30 krooni teenustasu jĂ€rgmise kuu arvel. Aga kĂ”ik seadmed on ju ka Tartus! Sain Elisast kirja samal pĂ€eval, kui Abikaasa Tartus kĂ€is, aga siis oli juba liiga hilja, muidu oleks saanud modemi kohe kaasa vĂ”tta. NĂŒĂŒd siis pean leidma kellegi, kes tuleks PĂ€rnusse vĂ”i laskma pakiga saata, mis on vĂ”rdlemisi tĂŒĂŒtu, Ă”igemini jĂ€lle lisakulu.
Mis on kĂ”ige odavam viis pakki saata? Cargo vĂ”i Eesti Post? Viimase puhul vist maksikirja mÔÔtudest lĂ€heks ĂŒle? Modem ise suht kerge, toitejuhe kaalub ilmselt rohkem đ No ja pĂ”rutada ei vĂ”i ju saada, peab olema kindlalt pakitud… Ăkki peaks ĂŒldse paluma see mĂ”ne PĂ€rnu bussi peale panna ja bussijuhile nt 25 kr anda vms? Ma ei tea, palju see normaalne taks oleks, kas see on Ă€kki liiga vĂ€he? Samas bussijuht ju nagunii sĂ”idab ja mingit lisavaeva see talle ei tekita… Ei teagi, milline variant kĂ”ige mĂ”ttekam oleks. JĂ€rgmiseks esmaspĂ€evaks vaja igatahes kĂ€tte saada. Ja kohe homme-ĂŒlehomme nagunii ei saaks, nad peavad endale ju uue neti muretsema kĂ”igepealt. Ănneks Elion on kiire, nĂ€dalase etteteatamisega peaks saama kĂŒll.
—
Ja kas keegi pole millalgi lĂ€hiajal Tallinnast PĂ€rnusse tulemas? Keegi, kes viitsiks enne kahes poes kĂ€ia ja mulle paar asja osta? đ Mul oleks vaja veel paari sellist madratsikaitset MustamĂ€e teel asuvast Beebimaailmast ja Loodusperest mini veelaborit đ Sellel on praegu sĂ”brakaardiga soodushind – mĂ”tlesin, et vĂ”iks ju testida, kuidas meie uues kodus vesi on. Ma ei tea, kas see sĂ”brakaardi soodustus ĂŒldse kehtib, kaart ju minu kĂ€es. Aga nad on seal ĂŒldiselt suht vastutulelikud, kui ma nt ette kirjutaks ja ĂŒtleks, et keegi tuleb mulle ostma, siis nad kindlasti teeks talle ka soodustust.
Kaidiga ma tegelikult millalgi rÀÀkisin ja ta vist isegi pĂ”himĂ”tteliselt oli nĂ”us… Aga ma ei teagi, mille taha asi jĂ€i, kas tal polnud aega poodi minna vms. No ja siis ma mĂ”tlesin ise tlna tulla see nĂ€dalavahetus, aga tuletati meelde, et Plikal on sĂŒnnipĂ€ev (hea ema olen, eks), seega jĂ€i Ă€ra.
Nii et ĂŒks variant olekski, et kĂ€in ikka ise Ă€ra, aga neid asju tahaks ĂŒsna kĂ€rmelt, seega pole kuskile edasi lĂŒkata. Ja see kĂ”ik nĂ”uab ju hullu orgunni! Peab leidma sellise pĂ€eva, kus ema oleks nĂ”us Plikat hoidma vĂ”i Abikaasa saaks vaba(d) pĂ€eva(d) vĂ”tta ja seda ise teha. Kui tahan ööseks jÀÀda, siis öömaja vaja (st Pipsil peab minu jaoks vaba Ă”htu olema :P), no ja et sĂ”pradel ĂŒldse aega oleks minu jaoks, mistĂ”ttu nĂ€dalavahetus oleks ilmselt parem – Kratiga tahaks lĂ”puks kokku saada, Merlist kah nĂ€ha… Siis tuleks veel otsustada, kas lapsega on mugavam bussis (kiirem) vĂ”i rongis (rohkem ruumi ja odavam pilet, aga sĂ”idab harva ja tunni kauem). No ja ideaalis tahaks muidugi ĂŒldse kellegi auto peale saada, kes nagunii sĂ”idaks ja bensiiniraha ka ei tahaks đ
—
Ma ei tea, vbla olen asjatult kitsi, et tahan nii kangesti igalt poolt kokku hoida? Kui ma saan osta KODU… Ja pesumasina ja voodi ja madratsi… Miks ma siis ei vĂ”iks maksta paarsada krooni tallinna piletite eest vĂ”i 50 krooni paki saatmise eest, need on ju eelmiste vĂ€ljaminekutega vĂ”rreldes kaduvvĂ€iksed summad? Samas kogu selle kodu ostmisega kaasnevate omafinantseeringute ja tasudega tĂ”mbasime ennast nii nulli, kui ĂŒldse tĂ”mmata sai, isegi ajutisse miinusesse. Ănneks Abikaasa vanavanemad omal algatusel natuke toetasid, ainult tĂ€nu neile saime miinuse vĂ€ga kiirelt likvideerida ning voodi ja madratsi osta, meie enda selle aasta eelarvest oleks ainult pesumasina jaoks jĂ€tkunud, ĂŒlejÀÀnud ressursid lĂ€hevad laenu tagasi maksmiseks, mille omafinantseeringu jaoks vĂ”tma olime sunnitud. Jumal tĂ€natud, et mul ĂŒldse oli sĂ”ber, kellel oli selline raha olemas, kellelt ma ĂŒldse julgesin laenu kĂŒsida ja kes mind ka piisavalt usaldas, et seda anda. Me ei rÀÀgi siinkohal pĂ€ris paarisajast kroonist, eks…
Nii et raha oleks nagu palju, aga samas nii vĂ€he… Ja sellises situatsioonis olen juba loomu poolest paratamatult meeletult kokkuhoidlik. Kui on vĂ”imalik saada odavamalt vĂ”i tasuta (nt kellegagi koos tallinna sĂ”ites vĂ”i leides kellegi, kes asjad Ă€ra tooks, selmet neid postiga saata), siis ma alati kasutan seda – vĂ€ljaminekud seoses uue koduga on nii suured, et tuleb hoida kokku igal pool, kus vĂ€hegi vĂ”imalik.
Meil oli ju kĂ”ik ilusti Ă€ra arvestatud, et saame kĂ”vasti kokku hoides kogu vajaliku remondi oma eelarvega tehtud. MĂ”ni aeg tagasi turgatas mulle aga pĂ€he esialgsetest plaanidest teistsugune, palju parem, suisa ideaalne vĂ”imalus ruumipaigutuseks ja see eeldab otse loomulikult veidi suuremaid ĂŒmberkorraldusi, paari seina lĂ”hkumist ja ehitamist, paari ukse liigutamist, paari uut akent ja paari teise akna kohest vĂ€ljavahetust ja… Kulukas lĂ”bu ĂŒhesĂ”naga. Aga ei saa vist enam kuidagi odavama variandi juurde jÀÀda – nĂŒĂŒd, kus see ideaalne juba peas on. KĂ”ik oleks lihtsalt niivĂ”rd palju parem ja loogilisem ja kui me rahulduks esialgse mitte nii hea variandiga, siis mĂ”tleksin edaspidi kogu aeg sellest, mis oleks vĂ”inud olla.
Nii et tuleb kuidagi lisaressursse leida – mis siis, et see plaan meie praegust niigi vaevu ots otsaga kokku tulevat remondieelarvet ilmselt umbes kahekordistab. No eks sellest rÀÀgib millalgi ehitajaga, vaatab, kui palju annab juppide kaupa teha, osaliselt kindlasti saab, ehkki pĂ€ris palju tuleks siiski korraga teha.
Where there’s a will, there’s a way… ĂhesĂ”naga kui midagi vĂ€ga tahta, kĂŒllap siis kuidagi tekivad ka vajalikud vahendid, arvan ma.
—
Paar pĂ€eva tagasi jĂ”udsin aga arusaamisele, et raha on ja jÀÀbki jĂ€rgmiste aastate jooksul ĂŒhepalju (loe: VĂHE :D) olema, aga puhkust lihtsalt ON vaja, seega pole mingit mĂ”tet seda rahapuuduse taha varjudes edasi lĂŒkata, mĂ”ned kulutused lihtsalt tuleb teha. Ja ma ei pea siin silmas soojamaareise, eks, lihtsalt vĂ€ikest keskkonnavahetust ja aja mahavĂ”tmist teises linnas elavate sĂ”prade kĂŒlastamise nĂ€ol.
Tallinna plaanist juba kirjutasin, lisaks on JÔgeva-Tartu plaan. Abikaasa tahaks Tartus sÔpradega korralikult kÔmmida, mina tahan Haide uut pÔnni nÀha, enne kui ta lootusetult suureks kasvab (ja tema minu oma samamoodi :D).
See kĂ”ik nĂ”uab ka hullu orgunni – leida aeg, mis sobiks nii Haide perele, Abikaasa sĂ”pradele (ĂŒhesĂ”naga ilmselt pigem mingi nĂ€dalavahetus) kui ka minu emale, kes peab meie road tripi jaoks autot laenama. Aga see kĂ”ik on tehtav, arvan ma. Ja ei jĂ”ua Ă€ra oodata!
—
Hehee, ĂŒks naljakas seik seoses eelnevalt mainitud nulli tĂ”mbamisega đ TĂ€na pesumasinat valimas kĂ€ies otsustasin lĂ€hedal asuvast New Yorkerist lĂ€bi lipata – ma vĂ”tan seda juba tĂŒkk aega ette, kuidagi ei sattunud linna, hĂ€dasti oli vaja veidi oma pesuvalikut tĂ€iendada.
LĂ€ksin siis kohale, valisin oma bokserid vĂ€lja, lĂ€ksin kassasse maksma. Arve suht vĂ€ike, miskine 123 krooni vist. Andsin krediitkaardi, sest tavalisel nii palju polnud ja ehmatasin ennast pooleks, kui krediitkaardil ka raha ei jĂ€tkunud. No mul limiit ainult 3000 kr, maksin sellega ju madratsi ettemaksu (no et keegi Ă€ra ei ostaks, meie rahalaevad olid alles veidi hiljem saabumas) ja jĂ€tsin enda meelest kĂŒll piisavalt veel igasugu muudeks vĂ€ljaminekuteks, aga ju siis olin suutnud paar korda toidupoes kĂ€ies juba kaardi peaaegu tĂŒhjaks tĂ”mmata.
LĂ”puks sain ikka makstud – ĂŒhe paari eest krediitkaardiga, teise eest deebetkaardiga. No tĂ€itsa piinlik oli, sihuke olematu summa ja ikka pole raha – tundsin ennast nagu ĆĄopahoolik, kes oma krediitilimiite ĂŒletada ĂŒritab…
LĂ€ksin siis poest vĂ€lja ja minut hiljem turgatas pĂ€he – mul oli kotis eraldi pandud sularaha, mida ei olnud jĂ”udnud veel automaati panna, nii et oleks probleemideta sellega maksta saanud. Aga no ei tulnud meelde ja nii klapitasime viimaseid kroone erinevatel kaartidel.
Rahvast oli Ă”nneks vĂ€he, nii et keegi minuga tegelemise pĂ€rast sabas ootama ei pidanud, mĂŒĂŒja oli ka sihuke heatujuline, ei lasknud ennast kuidagi hĂ€irida.
—
Kui me tĂ€na pesumasinale kohta otsimas kĂ€isime, siis avastasin, et ma olin kĂŒttesse puutuva veidi valesti meelde jĂ€tnud. Arvasin, et vett soojendab vannitoa ahi, aga tegelikult hoopis seesama pioneer pliit, mis kogu seda poolt kĂŒtab, kus me esialgu elame.
Vannitoa ahi kĂŒtab lihtsalt vannituba ja selle kĂ”rval asuvat suuremat teise poole tuba, teine pliit kĂŒtab teist kööki ja teise poole vĂ€iksemat tuba. Memmeke ĂŒtles, et tema pole vannitoa ahju enam ĂŒldse kĂŒtnudki, vahel ainult puhurit kasutanud, aga mina arvan, et meie ikka kĂŒtame, sest ma olen jĂ”le kĂŒlmavares ja tahaks ikka hĂ€sti sooja vannituba. VĂ”i no kĂ”igepealt muidugi katsetab, kuidas ilma on, Ă€kki polegi nii hull.
Aga kui me peaks seda ahju ka kĂŒtma hakkama, siis kĂŒtab see nagunii veel ĂŒhe toa soojaks, nii et me vĂ”iks isegi kohe pmst kolm tuba kasutusse vĂ”tta. Natuke teistest eraldatum see ju on, aga… Elutoa vĂ”iks siis Ă€kki sinnapoole teha. VĂ”i ma ka ei tea, peab mĂ”tlema. See lahendaks probleemi, kuidas Plikat uues kohas magama panna.
Me nimelt ei suuda kuidagi otsustada, kuidas seda targem teha oleks, kui meil alguses ainult kaks tuba kasutuses on. Siin PĂ€rnus on ta Ă€ra harjunud Ă”htuti suures voodis magama jÀÀma ja kuna uues kodus tahaks nagunii vĂ”imalikult kiiresti eraldi lastetoa teha, siis ĂŒhest kĂŒljest ma leian, et oleks mĂ”ttekas Plika kohe eraldi tuppa magama panna, no et poleks hiljem ĂŒmber harjutamist. Nagunii uus keskkond, Ă€kki lĂ€heb kergemini. No seda kĂŒll, et kui me lĂ”puks pĂ€ris lastetoa teeme, siis see tuleks teise ruumi, aga vĂ€hemalt oleks tal siis eraldi magamise harjumus olemas.
Aga sel juhul tĂ€hendaks see, et Plika voodi on elutoas ja me ei saaks seal Ă”htul nii kaua midagi teha, kuni ta sĂŒgavalt magab… Ja siis ka vĂ€ga vaikselt.
Teine variant oleks see, et magame kĂ”ik koos magamistoas, kuni suurema remondi teeme ja teised kaks tuba kah kasutusele vĂ”tame. Aga ma ei tea, kas meil Ă”nnestuks Plikat samas toas veenda, et ta OMA voodis magama peaks, mitte meie voodis, eraldi tubades oleks ehk kergem. Seda nagunii, et oleks mugavam lapsi magama panna, kui nad magaks eraldi tubades, ĂŒhe vigin ei segaks teist.
Aga jah, kui nĂŒĂŒd hakkaks seda vannitoa ahju nagunii kĂŒtma, siis pmst VĂIKS kolmanda toa kasutusse vĂ”tta. Ja siis ma muidugi mĂ”tlen, et kui palju ma reaalselt seal elutoas ĂŒldse oleksin, kui pĂ€eval lastega toimetan. VĂ”i Ă”igemini – kui palju on Plika nĂ”us oma toas mĂ€ngima, kui mina olen oma toimetustega teises toas ja köögis. Siiani on ju nii olnud, et elutoas on nii minu arvuti ja muud tegemised kui Plika mĂ€ngunurk.
Lisaks saime teada, et vanasti oli teise köögi pliidi asemel olnud ĂŒks suur ahi, mis kĂŒttis nii kööki kui mĂ”lemaid tolle poole tubasid. VĂ€ga kahju, et see ĂŒmber tehti! Pikemas perspektiivis, arvan, vĂ”ikski jĂ€lle vanamoodi tagasi teha – ahi kĂŒtaks tervet seda poolt, vannitubadesse paneks ĂŒldse pĂ”randakĂŒtte, sest seda ahju vannitoast ainult sooja jaoks kĂŒtta on ikka suht mĂ”ttetu. PĂ”randakĂŒte on kĂŒll kulukas (elektriarvete mĂ”ttes), aga vannituba on nii niiske ruum, et sinna oleks nagunii vaja korraliku kĂŒtet ka suvel, kui puudega kĂŒtta ei taha.
Ja kui me tahame, et vett oleks vĂ”imalik soojendada nii elektriga (suvel) kui puudega (kui kĂŒlmal ajal sama sĂŒsteem nagunii kĂŒtab, pole ju mĂ”tet lisaks elektrit kulutada, kui soe vesi niisama tuleb), kas peame lihtsalt elektriboileri juurde panema, nii et jÀÀb kaks sĂŒsteemi ja kaks boilerit vĂ”i on neid vĂ”imalik kuidagi ĂŒhildada? Kahtlane… Aga ma ei tea noist asjust midagi, eks tuleb asjatundjate kĂ€est kĂŒsida.
Oh, no see kÔik on juba kaugem tulevik.
—
Hea kĂŒll, tahtsin ainult paarist asjast kirjutada ja jĂ€lle tuli romaan kokku, ma olen ikka parandamatu. Viimane aeg magama minna!

