Majaomaniku mÔtisklused
KĂ”lab uhkemalt, kui asi seda tegelikult on, eks đ Aga tööde olemuse pĂ”hjal peame ennast tĂ”esti pigem maja- kui korteriomanikeks.
Meil on hetkel ĂŒhine postkast – on kĂŒll kavatsus endale teine panna, aga kogu aeg ununeb ja ega see pole ka mingi prioriteet, meile tuleb vĂ€ga vĂ€he posti. Ainult naaber peab seda vĂ€hest siis kogu aeg Ă€ra tooma. TĂ€na tĂ”i veelepingu, mis lĂ”puks saadeti – selle peale tuli meelde, et kuu lĂ”pp on, peab ju nĂ€ite teatama. Elektriga on harjumuspĂ€rane – alati on seda netist tehtud. Vee nĂ€ite oleme seni aga vaid korteriĂŒhistu postkasti viinud, Tartus TĂ€htveres elades tegeles sellega ĂŒlemise korruse elanik, meie jĂ€tsime talle ainult raha. NĂŒĂŒd peame ise helistama… Ja seda soovitati varem teha, kui kuu viimasel pĂ€eval, et kiiremini liinile pÀÀseda. Nii palju siis sellest đ
Igasugu torujamad meil ei lĂ”ppe. Viimati mainisin vist seda, et Abikaasa vahetas kogu köögi kraanikausi all oleva kaadervĂ€rgi vĂ€lja, aga vesi voolab hoolimata torusiili kasutamisest ikka liiga aeglaselt Ă€ra ja toru laseb kuskilt lĂ€bi kah. Noh, see ummistus lĂ€ks kohe nii kapitaalseks, et midagi ei lĂ€inud enam alla. Pmst elasime siin peaaegu nĂ€dala nii, et köögi kraanikausist voolas vesi all olevasse Ă€mbrisse ja kui see tĂ€is sai, kallasime vetsu. Kulus Ă€ra, sest loputuskasti sĂŒsteem on endiselt katki (pole jĂ”udnud uurida, kas me saaks ka selle nii kergelt ja odavalt vĂ€lja vahetada, kui Ălle ĂŒhes kommentaaris kirjutas) ja selle veega tĂ€itmine kĂ€ib mĂ€letatavasti hirmrasket veenuppu keerates, mida mina teha ei jĂ”uagi, Abikaasa ainult.
Igatahes jah, ökoelu missugune – nĂ”usid pesin VĂGA vĂ€hese veega ja kĂ”ik see vesi lĂ€ks teist korda vetsus kasutusse, nagu kahefaasiline veesĂŒsteem muiste, eks. Ănneks sai Abikaasa selle torumeeste julla, no see hirmus pikk traat vĂ”i voolik, mida torru vĂ€ndata, köögi saime nĂŒĂŒd korda, vesi lĂ€heb ilusti Ă€ra ja toru tĂ€nu sellele enam ka lĂ€bi ei lase.
Aga nĂŒĂŒd paistab vetsus mingi ummistus olevat – kui vett tĂ”mmata, siis vahel jookseb pott seda alguses tĂ€iesti tĂ€is, siis lĂ€heb Ă”nneks aeglaselt Ă€ra (siiani vĂ€hemalt on lĂ€inud). Midagi tuleb igatahes ette vĂ”tta ja vĂ”imalikult kiiresti. No ja loputuskasti parandada… Ja siis loota, et kogu see kaadervĂ€rk peab nii kaua vastu, kuni suuremat remonti tegema hakkame ja torud vĂ€lja vahetame. Eeldusel, et meil selleks kĂ”igeks ka raha jĂ€tkub đ
Hetkel harin ennast interneti abiga maja vĂ€lisseinte vĂ€rvimise ja soojustamise teemadel. Kui ehitajaga enne ostmist siin vaatamas kĂ€isime, ĂŒtles ta, et peaksime oma eelarvega vĂ€lja tulema, aga esiteks polnud meil siis nii suuri plaane, teiseks kĂ€is jutt ainult ĂŒhe otsaseina soojustamisest, teised mĂ”tlesime hilisemaks jĂ€tta. Ăhel on lihtsalt niiskuskahjustus, ei kannata oodata. Igatahes jĂ”udsime nĂŒĂŒd selleni, et siin on ikka ĂŒpris s*tt soojapidavus ja oleks mĂ”ttekas kĂ”ik korraga ette vĂ”tta. Mis omakorda lisaks veel kĂ”igi akende vahetuse, sest meie uutes plaanides peaks seda nagunii tegema.
(Ăigemini uute plaanide jĂ€rgi peaks kolm akent vĂ€lja vahetama ja ĂŒks-kaks juurde tegema, mĂ”ned vĂ”iks hĂ€dapĂ€rast hilisemaks jĂ€tta, aga esiteks ma eeldan, et Ă€kki saaks terve korruse aknad tellides veidi soodsamalt, kui mitmes vĂ€iksemas jaos vahetades, teiseks kui nagunii kogu seina soojustamine ja renoveerimine kĂ€ib, siis ikka peaks kĂ”ik aknad ka kohe vĂ€lja vahetama, ĂŒks töö kĂ”ik).
ĂhesĂ”naga kui tollele ĂŒhele seinale planeeritud kulu oli ca 10k, siis nĂŒĂŒd on meil 25 ruudu asemel mĂ”ttes 150 ruutu seina korraga Ă€ra soojustada, katta ja vĂ€rvida… Ok, see viimane pindala on kĂŒll koos akendega, nende arvelt lĂ€heb natuke maha. Samas kui aknaid on praegu kaks suurt, kaks vĂ€iksemat, kaks imevĂ€ikest, aga uute plaanide kohaselt tahaks ĂŒhe imevĂ€ikese ja vĂ€ikese asemel teha suure akna ja terrassiukse, lisaks lihtsalt juurde ĂŒks vĂ”i kaks akent ja kahe suurema asemele tahaks vist veidi vĂ€iksemaid ja… Ăks vĂ€ike on juba praegu Ă€ra vahetatud plastiku vastu, aga me ĂŒlejÀÀnud tahaks puidust panna ja…
Uhh, te nĂŒĂŒd kujutage ise ette, kuidas eelarve paisub. Ja sees on ka veel vaja ĂŒhte, teist ja kolmandat teha đ
Einoh, mul on lotopilet ostetud. Ja ĂŒleĂŒldse – ma olen endiselt kindel, et kui midagi vĂ€ga vaja on, siis kĂŒll leiab ka vĂ”imaluse. Ăhel vĂ”i teisel viisil peab kĂ”ik vajalik raha kuskilt tulema!
Ahsoo, seda ka veel muidugi, et TEGELIKULT oleks kahtlemata kĂ”ige loogilisem KOGU maja korraga Ă€ra soojustada ja vĂ€rvida, seega ka teine korrus. naabritel ei saa seal kuidagi soojem olla kui meil siin all, eraldi nad ĂŒlevalt midagi rohkem teinud pole. Seda kĂŒll muidugi, et teisel korrusel on ĂŒldiselt alati soojem, soe Ă”hk ju tĂ”useb ĂŒles. Igatahes on mul tunne, et nad ei arva midagi sellest, kui me teeme ettepaneku kevadel vĂ”i suve alguses kogu maja Ă€ra soojustada ja vĂ€rvida, ma ei usu, et neil tagataskust selline summa vĂ”tta on. Kaasomandi vĂ”lud. Aga ei, naabrid on muidu toredad, me pole seda plaani nendega isegi veel mitte arutanud ja kui nemad kuidagi ei taha, siis meie oma korruse saame ikkagi Ă€ra teha, tuleb lihtsalt vĂ”imalikult sarnane vĂ€rv valida, siis pole vast vĂ€ga hull vahe.
Ja kas keegi oskab kommenteerida vĂ€idet, et kollane vĂ€rv on vĂ€lisseinale halb valik, kuna lĂ€heb rĂ€paseks, mistĂ”ttu tuleb iga paari aasta tagant ĂŒle vĂ€rvida? Ma kuskilt mujalt jĂ€lle lugesin seda, et tumedad vĂ€rvid pole kah head, sest tĂ”mbavad liigselt pĂ€ikest ligi, heledad ja pastelsed toonid oleks paremad. See kollane kĂŒll kuidagi pastelse mÔÔtu vĂ€lja ei anna…
Oh, palju pĂ”nevaid kĂŒsimusi. Tegelikult, nagu ma aru saan, oleks enne renoveerimist mĂ”ttekas ĂŒldse soojusaudit teha. Aga kellel kĂŒll selleks raha olema peaks? đ
Hoolimata sellest, et siin tuleb tÔenÀoliselt tunduvalt rohkem tööd teha, kui esialgu arvestasime, on ikka hirmus hea tunne, et just siin elame. Nii mÔnus koht on!


