March 2011

Kodumajanduse lainel

Ohhohohhhooo, täna on jälle tore päev olnud. Mõned päevad lihtsalt on sellised… Produktiivsed!

Kuna pühapäeval me Plika haiguse pärast Abikaasa vanaema juures ei käinud, siis läksime selle asemel täna – Abikaasa võttis vaba päeva ja puha, no tal on ületunde veel kõvasti. Saime mõnusalt hommikust süüa ja juttu puhuda.

Koju jõudes toimetasime õues ja kojas – memmeke, kes siin enne elas, kurtis, et unustas mingeid asju koja panipaikadest kaasa võtta, me lubasime tal lahkesti kõik vajaliku ära viia. Tegime siis koja korda kah ja vedasime panipaigast tuhakotid kuuri.

Koristasime kah tublisti, no igaks juhuks, et äkki memm tuleb sisse, siis võiks ju korras olla. Ei tulnud sisse, aga kõik on nüüd korras – väga hea ju!

Kuna memm küsis, kas ta võib elutoa akna eest pitskardinad endale saada, sest need olid tal mingi sugulase tehtud (ühesõnaga sentimentaalse väärtusega), siis võtsin need maha ja sain motivatsiooni magamistuppa ka kardin üles riputada (seni oli ainult ruloo) – otsisin nagunii elutoa jaoks uut, kaks kärbest ühe hoobiga. Memm jättis meile mitu kardinat päranduseks, praegu ajavad asja ära, kuni ükskord remondi tehtud saame. Ma juba unistasin, kuidas ise kardinaid valima minna saan! Nende koha pealt on mul vähemalt kujutluspilt olemas – tean üsna täpselt, mida tahan.

Õhtupoolikul tuli ema korraks siia – tõi meile sügavkülmast marju ja moosi ning värsked räimed, mis tema mees meile hommikul turult ostnud oli. Siis me muidugi kasutasime kohe juhust, jätsime ta lastevalvesse ja laenasime autot, et mõned asjad korda ajada. Oli vaja paar pakki saata ja Kaubamajakast elektrihambahari osta, korralikku koorimisnuga tahtsin (kodus on kaks logisevat nikatsit) ja Maximast klaaspudeleid vaadata.

Kõik muu saime korda, aga pudelid põlgasime kalliks. Olid sama kujuga, lehmapildid küll teistsugused, aga hind oli tolles poes, kust ema ostis, €1.90, Maximas €2.87 – no pole nii kiire nendega, ootab Aitäh kaardi soodukat või siis järgmine kuu pidi sinna Riia mnt poodi ka juurde tulema.

Käisime korra Abikaasa ema poolt läbi, sest seal olid mingid lasteraamatud ülearu, ühtlasi saime endale ühe laelambi 😀 Ma ei tea täpselt, kust see neile tuli, aga oli ülearu ja meile meeldis. Pilti panna ei viitsi, eks kunagi siis näete, kui remont valmis saab.

Ahjaa, eile õhtul mööbeldasime natuke. Vahetasime diivani ja tugitooli asukohad ära, diivan on nüüd Abikaasa arvuti vastas, nii et saame kaisus olles filme vaadata. Poisi mähkimisdiivani keerasime teistpidi, nii et lahtine külg jäi vastu seina – nüüd on kõik küljed kinni, julgeme Poissi jälle natukeseks omaette jätta. Lahtise küljega enam üldse ei saanud, ta ju keerab ennast nii kärmelt. Kohe hea meel on, et sellise “aediku” tekitasime, talle paistab ka meeldivat.

Igal juhul viis tänane päev mind jälle täiega kodumajanduse lainele – teate ju küll, ma saan korraga olla emotsionaalselt pühendunud ainult ühele teemale, milleks oli väga pikalt söök. Kodumajanduse teema oleks tulnud juba mõnda aega tagasi ette võtta, sisekujundajaga jäi jutt, et võtan veebruari lõpus ühendust, siis tal on rohkem aega. Nüüd juba pool märtsi läbi… Siiralt loodan, et ta ikka leiab aega siin korra ära käia, siis vaatame, kuidas klapime ja mis ta kogu sellest värgist arvab.

Nädal tagasi saime lõpuks oma termograafilise ülevaatuse tehtud. Tallinna firma ei jõudnud kuidagi kohale, aga me käisime linnavalitsuses igasugu vajalike lubade ja värkide kohta uurimas (tahtsime ju väljast soojustada ja aknaid juurde teha), nad soovitasid Pärnu firmat, paari päevaga tuli mees kohale. Läheb küll €15 võrra kallimaks, aga saab ka kirjaliku raporti – millalgi kuu lõpus küll alles. Üldjoontes me juba teame, mis värk on – suurim soojakadu pole mitte seintest, vaid hoopis põrandatest ja nendest kohtadest lae alt, kus on… No see vahepealne koht, kahe korruse vahe. Nii et seinte soojustamine lükkub edasi, kõige jaoks korraga raha pole. Tuleb hoopis kõik põrandad üles kiskuda ja nood korrustevahelised kohad ära soojustada (pidavat kuskilt luugist kuidagi seestpoolt ligi saama). See mees soovitas meile antud asjaoludel ühe küttevõimalusena hoopis vesipõrandakütet, mis oleks küll üsna armas, aga Pioneer pliidist seda kütta pole vist eriti mõistlik ja mingi peenema katla jaoks meil ka praegu kindlasti raha pole. Või noh, praegu pliit, hiljem nt õhk-vesi soojuspump? Oeh, ei tea, ühesõnaga see kütte teema läks veel tublisti keerulisemaks.

Aa, ja mis akendesse puutub, siis ma ei mäleta, kas ma olen maininud, et mul tuli meelde – Kanters töötab sarnasel alal. Kirjutasin talle ja tõepoolest – aknad olevat tema leivanumber. Ta olla oma Tartu korteri puitaknad ise ära renoveerinud ja termokaameraga tehti pilti – nagu uued. Ja Kanters oli nõus meile näpunäiteid jagama, kuidas ise aknaid renoveerida, väga äge. Nii ma juba täitsa usun, et me võiks seda teha! Termograafiamees soovitas sisemistele raamidele pakettklaasid panna, et siis on soe kah. Ma ei tea, kuidas see kõik küll teostatav on, paketti vist ikka ise ei pane… No tuleb uurida.

Väga põnev on igatahes!

Prügimajandusest

Meil pole siiani prügilepingut, sest me ei ole viitsinud sellega tegeleda, õigemini pole suutnud otsustada, kuidas seda kõige targem korraldada oleks.

Me ise toodame üldiselt väga vähe prügi. Pakendid ja klaas lähevad ju eraldi (need konteinerid on meil praktiliselt maja kõrval, nii et pole vajadust rohelist ringi tellida ega midagi), paber ahju, biojäätmed komposti. mähkmeid kulub päevas umbes kolm (Plikal ainult öösel, Poisil öösel ja päevaune ajal, muul ajal riidemähkmed), need moodustavad meie tavaprügist enamiku. Ja nendegagi täitub vast umbes kaks või ehk kolm kotti nädalas. Seda väikest, tavalist poekotti – meil on praegu memmest jäänud väike prügiämber ja ehkki me kilekotte kunagi ei osta, ei paista nende varu veel niipea majapidamisest lõppevat. No igal juhul – kui lapsed täitsa mähkmevabaks saaks, siis tundub, et seda prügi praktiliselt ei tekikski.

Me oleme prügiküsimusega tegelemist edasi lükanud eelkõige seetõttu, et oli võimalus seda teha – meil on suur kütteta eeskoda, kuhu võis vabalt selle kotikese nii kauaks tõsta, kuni ära viia sai, haisema ei hakanud miinuskraadidega miski. Nii me siis poetasimegi oma paar kotikest nädalas perekonnal külas käies suure maja konteinerisse, mis on juba iseenesest laiduväärne tegevus, eks. Noh, aga nüüd lähevad ilmad soojemaks, nii et on viimane aeg see asi korda ajada, õnneks ei saa rohkem mugavusest nii edasi lasta.

Üks suur AGA on muidugi kogu eelmise jutu juures – tuhk. Seda on meil… Ma ei tea, 15-20 kotti? Pole kordagi ära visanud, hetkel seisavad kotid kuuris. No ma ütlen, lihtsalt pole viitsinud tegeleda. Tuhk ju ei haise ka 😛 Briketiga on muidu suht okei pliiti kütta – ei ole kallis, ei pea kartma, et on märg jne… Aga tuhka toodab küll nii, et hoia kahe käega peast kinni ja karju appi.

Naabritel on hetkel väike prügikast, see 140 liitrit vist. Nemad täidavad selle oma prügiga üsna ära, kahele perele ei piisaks. Nad mu teada ei sordi prügi ja ei hakka seda ilmselt ka tegema, nii et eks neil tekib seda sellevõrra rohkem.

Noh, põhimõtteliselt on kaks võimalust – kas me tellime endale oma prügikasti ja selle eraldi tühjenduse või siis suurema naabritega kahe peale. Kiired arvutused näitavad, et isegi kui nemad ei sordi prügi ja meie seda teeme, st et meie olmejäätmete hulk peaks olema palju väiksem (eriti pärast mähkmevabaks saamist), tuleb ikkagi soodsam ühe kastiga majandamine. 140 l kasti tühjendus maksab €6.34, 240 liitrit €7.54, 370 liitrit €9.10.

Jah, meie peaksime ostma kasti ja suurem kast maksab rohkem, aga kahe väiksema kasti eraldi tühjendus maksab kah rohkem, nii et suurema kasti ost tasuks end umbes kahe aastaga ära. Kasti peame nagunii üksi kinni maksma, sest noh, naabrite poolest on ju kõik korras ja nemad võiks vanaviisi jätkata.

Ühesõnaga… Mida ma üritan välja mõelda, on see, kas 240-liitrisest kastist meile kahe pere peale piisab. Kuna meil peaks vähem prügi tekkima, siis peaks ju piisama küll? Tuhka tekib nagunii ainult talvel, st suvel peaks eriti lebo olema.

Ja siis on muidugi küsimus, kuidas sellest praegusest tuhast lahti saada. Kõige kiirem lahendus tundub olevat naabrite loal nende kast kohe pärast tühjendamist uuesti täita, lisatühjendus tellida ning selle eest siis ise maksta. Abikaasa muidugi arvas, et tuhka on pigem kahe kasti jagu ja lisatühjendus on nagunii suti kallim ka.

Alternatiiv oleks jätta see tuhk hetkel sinna, kus ta on (ruumi on meil piisavalt, ette ei jää – kuuri tulevad puud alles siis, kui need on suvi läbi aias kuivanud vms), otsustada konteineri suurus ära, osta see ära ja siis iga kord enne tühjendamise hommikut lihtsalt nii palju tuhakotte kasti panna, kui palju vaba ruumi on. Nagu öeldud, tuhk ei haise, seega võib seda ju pikkamööda teha. Suve jooksul saab kindlasti kõigest lahti.

Kas mu mõttekäik on loogiline? Liitrite ja kõige muu koha pealt? Igasugused praktilised kogemused on teretulnud!

Kui hommikul usin oled, võid õhtu maha molutada

Tänane päev on olnud äärmiselt produktiivne. Hommikul kella üheksaks oli puder juba söödud ja elamine korras. Käisime Plikaga natuke õues, siis küpsetasin kooki.

Lõunaunne Plika ei jäänud (Murphy, eks), ajas mind sellega päris närvi. Aga kui külalised jõudsid, oli kohe nii tore, et ei saanud enam kuidagi kuri olla. Nii palju siis sellest ideest, et Plikale kooki ei anna – no kuidas ei anna, kui teised söövad ja külalised kooki juurdegi tõid 😛

Väiksem külaline oli aasta ja viis kuud vana, Plika muudkui asjatas temaga, käsutas konkreetselt siia ja sinna. Naljakas oli pealt vaadata.

Nüüd on kell nii kaugel, et õige varsti saab lapsed magama panna. Koristada pole vaja, sest kõik on korras. Süüa pole vaja teha, sest meil on korralik laar seljankat ja pool kooki. Abikaasa võttis homme vaba päeva, nii et vara ärkama ei pea kah (okei, ega eriti kauem nagunii magada ei saa, lapsed ju ikka ärkavad). See ongi õndsus, ma ütlen! Vähem kui tunni pärast on lapsed voodis ja siis on õnnis kohustustevaba õhtu, saame poole ööni Gossip Girli vahtida.

Mh, see on muidugi iroonia – mõtlesin, et vaatan seda sarja üksinda, Abikaasat nagunii ei huvita. Aga abikaasa vaatas üle õla, leidis, et see on naljakas ja nõudis, et ma ilma temata ei vaataks. Olgu siis nii!

Kui päeva maha molutad, tuleb õhtul usin olla

Täna oli selline pooletoobine päev, kus alguses mitte miski ei edenenud ja mitte midagi ei viitsinud. Väga laisk asjaolude sunnil siiski olla ei lastud – oli vaja Poisiga tehnokontrollis ja endal hambaarsti juures käia.

Poiss oli paarsada grammi juurde võtnud, pikkust polnud üldse tulnud.

Hambaarsti juures parandati esihammaste asemel üht salakavalat auku, mis tuli välja hambakivi alt vms, igatahes avastas selle alles hügienist, kui ma teist korda tema juures käisin. Sain kõik see pool tundi kuulda hambaarsti siunamist, kui lolli koha peal see auk on. Lõbus oli 😀

Jätsin eelmisel nädalal mahepoes käies pesugeeli ostmata, sest neil oli lahtine otsas ja tahtsin tingimata oma pudelisse. Täna läksin siis rõõmsalt poodi ja mõni hetk enne uksest sisse astumist tuli meelde, et pudel jäi muidugi koju. Ukse peal põrkasin kokku Mormelariga, kes rääkis, kuidas tema oma poelisti koju unustas, nii et vähemalt polnud ma ainus tuulepea. Ostsin siis ikkagi uue pudeli, sest ma iga päev linnas ei käi, aga pesugeel oli juba täiesti otsas. Veidi enne koju jõudmist avastasin, et olen rõõsa koore topsi õnnetult muljunud, nii et pragu sees, ning riidekott, kinnas, jope külg ja teksad on kõik koort täis. Hea, et see pesugeel ikka ostetud sai, eks. Ja hea, et ma siis nüüd jäätist teha saan. Urr!

Kuna homme tuleb mulle klassiõde külla, siis oli vaja õhtul ikkagi asjalikuks hakata. Tegime lastele vanni ning panime nad kaheksast voodisse. Abikaasa keetis seljankat, mina koristasin elamist, küürisin natuke vannituba, pesin kaks masinatäit pesu ja…

Kui oleks puhast marlit või muud sobivat riiet, oleks kohupiima ka teinud, aga pole siin midagi sobivat (vana kaltsu või Poisi marlimähet toidutegemiseks just kasutada ei taha, eks), seega homme muretseb marli ja teeb siis. Jogurtit peaks kah jälle tegema – unustasin enda tehtust osa juuretiseks jätta, nii et ostsin Saidafarmi oma… Koogiretsepti otsisin homseks välja, sinna saab kah osa hapupiima ära kulutada + neid õunu, mis meil tükk aega seisavad. Pool on kindlasti juba ära mädanenud kah.

Kui pesumasin lõpetaks, siis saaks magama minna, päris väsinud on nüüd olla. Samas ühe osa Gossip Girli võiks ju kah veel ära vaadata 😛

Ahjaa, kurtsin hiljuti emale, et hädasti oleks vaja suuri keeratava korgiga klaaspudeleid maapiima jaoks, aga kaltsukatiirult ei leidnud midagi sobivat ja vein ka üldse ei isuta. Selle peale tõi ta mulle täna sellest Riia mnt veidrast nõudepoest kaks lehmaga pudelit. Nii äge! Neil paraku rohkem polnud, mul oleks nüüd kuskilt nelja pudelit veel vaja. Vähemalt 😛

Uudiseid unerindel

Poisi päevauned on muutunud kaootilisemaks. Enne oli kohutavalt oluline, et ta magaks sel ajal, kui ma Plikaga õues käin ja teda lõunaunne panen. No me pole Plikaga viimasel ajal just eriti usinasti väljas käinud – vahepeal oli erikuradikülm, praegu on ta haige jne. Lisaks avastasin, et Poiss on vanemaks ja targemaks saanud – nüüd on nõus juba ärkvel kah kärus olema, ei karjugi.

Sestap pole enam oluline, et ta magaks 11-15. Ja kuna ta ärkab juba tükk aega erikuradivara, siis ma suskangi ta tavaliselt juba poole kümne paiku õue. Magab siis, kaua magab – vahel 1,5, vahel 3, ükskord magas viis tundi.

Teiseks uneks panen nüüd ka alati kärru – täpselt siis, kui ta väsinud paistab. Vahel juhtub nii, et see teine tuleb pikemgi. Selle viietunnise variandiga teist muidugi ei tulnudki.

Õhtul, oleme avastanud, jäävad nad kah suht hästi igal ajal magama – ei pea tingimata kell kaheksa rutiiniga alustama, võib ka näiteks seitse. Sel juhul on juba pool kaheksa vaikus majas. Ja noh, tore ju, kui rohkem oma aega jääb.

Hommikul laliseb Poiss tavaliselt juba kuue paiku, aga nii kaua on ta meie vahel enamasti rahul, kuni Abikaasa seitsmest tõuseb… No ja siis, kui Abikaasa tööle läheb, olen ka mina sunnitud ennast üles ajama.

Aa, Plika… Tema ärkab vist kah vara. aga võtab oma teki elutuppa, istub minu tugitoolis ja vaatab mu arvutist multikaid. Selline varahommikune traditsioon siis tekkinud, paljudes peredes tavaline.

Ühest küljest ma tean, et lapsele oleks parem, kui oleks kindlate kellaaegadega rutiin. Teisest küljest on kena, et Poiss on nõus nii paindlikult magama, teeb minu elu kergemaks (trennis käimised jne). Küllap tekitan talle siis rutiini, kui tema ka ükskord ainult korra päevas magab – ja siis harjutan ta ka päevaund toas magama. Aga see kõik ilmselt vanuses 1+. Siis ta jagab juba kogu värgist veits rohkem ja on kergem talle neid une-eelseid seoseid tekitada. Saab põnev olema neid ka päeval koos Plikaga magama panna.

Poisi öised ärkamised läksid vahepeal küll nats käest ära, sest ma muutusin liiga mugavaks ja ta arvas, et võiks jälle iga tunni tagant vigiseda ja tissi saada, aga selle peale võtsin ennast kätte ja nüüd on tagasi vanad reeglid, et enne kahte ei mingit tissi ja pärast seda mitte enne viit. Kui muul ajal ärkab ja vigiseb, hoian süles ning lasen nutta ja rahuneda. Ja istudes tissi anda jälle kah ei viitsi, sest kaisus on mugavam. õnneks ta allus reeglitele kiirelt, mingit suuremat tagasilööki polnud.

Kui ma nüüd viitsiks need öised söömised tal täitsa ära harjutada, no vähemalt selle kella kahese… Aga ma ju ei viitsi veel! Õnneks ta siiski väga tihti ei ärka, nii et mind hetkel ei häiri.

Üldiselt olen isegi rohkem rahul kui enne – 95% juhtudest jäävad mõlemad lapsed iseseisvalt probleemideta magama ja tänu Poisi kaootilisematele päevaunedele on mul rohkem vabadust oma käike planeerida. Mida hing veel ihaldada võiks?

Seoses Plika haigusega olemegi viimastel päevadel ööund tunni võrra varasemaks nihutanud. Peaks seda kella seitsme joont nüüd kella keeramiseni hoidma – siis ei ole väga hullu, kui nad edaspidi jälle kaheksast magama lähevad.

Ainult seda pähklit pole ma veel läbi hammustanud, kas ma peaks Plika lõunaune aega ka koos kella keeramise või magamaminekuaja nihutamistega kuskile poole liigutama… Ma nii harjunud, et see on täpselt kell üks.

No ja alati on võimalus, et suvel suure valgega ei taha nad enam üldse nii hästi vara magama jääda, aga lootma ometi peab 😀 Sumedaid suveõhtuid tahaks veel enam enda tarbeks – lapsed tuttu, beebimonitor valvesse ja ise aeda chillima. Mmmm…

Scroll to Top