November 2011

Pasteedist, leivast, mähkmetest ja prügist

Kõige tähtsam: kes on ise pasteeti teinud? Jagage retsepte ja nippe! Netis on igasuguseid retsepte, aga ma eelistaks proovida mõnd sellist, mida keegi juba kiidab.

Selveri pasteet maitseb imehea, aga koostisainete puhtuse suhtes mul mingeid illusioone pole, just sai ka lõplikult kõrini sellest plastkarpide hunnikust. Nii et tuleb pasteeditegu ise ette võtta, ammu on plaanis.

Leivateo teooria tuletasin ka jälle meelde, juuretis ootab juba mõnda aega kapis – ööseks panen hapnema, et homme küpsetada saaks. See on ju ka ammu plaanis, aga olen siiani laisk olnud, nüüd hakkas prügi teema lihtsalt koledat moodi närvidele käima – lisaks pasteedikarpidele ka leiva kilekotid.

Üritan ühesõnaga aktiivselt pakendiprügi hulka vähendada. See on juba suur asi, et enamik piimatooteid teen ise ja piima klaaspurgid käivad iga nädal uuel ringil. Ma pean mõtlema, kuidas Nelega kaubale saaks, et ta mulle võid ka millegi muu sisse teeks, kui need väiksed ühekordsed plastkarbid 😛 Mingit sama suurt kindlalt suletavat keraamilist või klaasist anumat oleks vaja.

Nojaa, ja kui juba prügi vähendamise teemal jätkata, siis teatan uhkusega, et meie pere on alates oktoobri lõpust täielikult ühekordsete mähkmete vaba. Viimane pakk sai otsa ja juurde enam ei ostnud.

Poisiga läksin juba veidi varem 100% riidekate peale üle – kõik sujub ideaalselt. Öösel Motherease’i froteest fitted mähkmed, Airflow kate ja booster. Päevase une ajal ja väljas käies AIO-d. Muul ajal kodus olles tavalised marlid. Mähkmeid jagub, mingeid lekkeid pole, pesu pesen 2-3 päeva tagant. Super!

Plikal on enamik öid ikka õnnetusi juhtunud – algul kaks korda, hiljem üks, ükskord pidin suisa kolm korda voodipesu vahetama, aga kolm ööd on ka täitsa kuivad olnud. Tema puhul pole vähemalt seni paraku toiminud, et harjub ära ja hakkab ärkama. Toimib läbi une potitamine – esimest korda õhtul enne meie magama minekut, 23-24 paiku (1 on juba hilja, selleks ajaks on voodi tavaliselt märg), teist korda hommikul 5-6 paiku – siis ärkab Poiss, toon ta lastetoast magamistuppa tissi otsa ja nügin Abikaasat, kes siis Plika potile paneb. Ma ise seda teha ei saa, sest kui Poiss juba ärkab, on ta häälekas ja halvemal juhul oleks mõlemad lapsed lõpuks hoopis üleval.

Niisiis kasutame hetkel läbi une potitamist, ehk mingil hetkel hakkab ikka ise käima. Igatahes olen äärmiselt rahul – meie väike köögi prügikast saab nüüd NII aeglaselt täis! Rõõm, puhas rõõm.

Laps ei ole loll

Abikaasa küsib Plikalt, kes peab puid tooma minema, kas issi või emme. Poiss läheb selle peale kööki ja õige pea kuuldub kolinat. Läheme vaatama, Poiss on tühja puukorvi pliidi kõrvalt välja tirinud ja annab selle Abikaasale.

Poiss teab, kes puid tooma peab 😀

Piimatoodete rindelt

Jogurt ja toorjuust on maailma lihtsaimad.

Hapukoore koha pealt sain tänu Nelele nii palju targemaks, et starterina ei tohiks kasutada mitte jogurtit, vaid peaks olema hapukoor või pett. Ja ehkki mulle tundus, et jogurtiga tuli ka välja, siis tavalist poest ostetud petti kasutades tuli tõesti kohe täitsa-täitsa õige hapukoor. Edasi olen juba omatehtud hapukoort starterina kasutanud.

Kohupiima olen paar korda teinud, aga kuna ei viitsinud piima hapendamisega vaeva näha (õigemini vaeva pole ju mingisugust, lihtsalt oodata ei viitsinud, KOHE oli vaja), siis rõõsast piimast, Kessu õpetuse järgi. Esimene kord tuli pehmem, teine kord jälle teralisem. Tegin kooki, polnud vahet 🙂 Tahaks nüüd Nele õpetuse järgi ka teha ja vaadata, kuidas siis tuleb.

Või tegemise mõtte matsin maha – selleks on jube palju jube rammusat koort vaja, ma oma piimalt nii palju ei saa, lahjem ei lähe ju vahtu. Las jääda mõni asi ainult Nele teha 😛

Kondenspiima tegin täna, teist korda elus. Sarnaselt esimesele korrale läks tükiliseks pudruks, mis viitab üle keetmisele, aga no ma muudkui ootasin, et läheks ometi paksemaks, kuni oligi juba tükkis. Maitse on hea, puderjas koostis ei häiri üldse. Järgmine kord teen puupliidil, siis ehk tuleb täitsa õige.

Jäätis on plaanis (eks sellepärast ka kondenspiim tehtud sai) – koorisin täna piima nii, et esimesed kulbitäied eraldi vahukoore jaoks ja edasi lahjem teise pudelisse. Eks näis, kui tegema hakkan – kas koor läheb vahtu või ei. Ma pole sugugi kindel, kui ettevaatlikult ja kui palju ma piima pealt koort võtma peaks, et see veel vahustamiseks piisavalt rasvane oleks. Kas mu seitsme või üheksa (või üheteistkümne :P) liitri piima pealt on üldse lootust piisavalt vahustamiskõlbulikku koort saada? Eks näis.

Kuna tegin viimati hapukoore jogurtiga täpselt ühesugusesse ämbrisse, siis suutsin nende asukohad kapis ära unustada, isegi lõhna järgi ei saanud aru, pidin maitsma. Nii ma siis võtsin mõlemast lusikatäie ja rõõmustasin, sest maitsesid täpselt nii, nagu peab. Nagu päris. Haide degusteeris ka – jogurtit, toorjuustu ja hapukoort.

Abikaasa kümneaastane õetütar käib meil ikka vahel külas, talle ei maitse maapiim. Aga Nele piima jõi ja kiitis, et täitsa nagu poepiim. Ise tehtud hapukoore peale ka kahtles, et äkki talle ei maitse, aga proovis lusika otsa pealt ja leidis, et täitsa tavaline. Tavaliselt kiidetakse mahetoitu just sellepärast, et see maitseb tavalisest paremini, aga mis puutub sellistesse piimatoodetesse, siis poe omadega harjunud lapse suust oli see suurim kompliment 😀

Nii mõnus on ise teha.

Scroll to Top