2011
Ideaalne puhkuse algus
Mulle kohutavalt, KOHUTAVALT meeldib emaga reisida 😀 Kahe lapsega polegi varem ühtki pikemat reisi ette võtnud, täna on kõik igati korda läinud.
Ema saab lastega nii suurepäraselt läbi, et meil Abikaasaga on palju lihtsam – kolm täiskasvanut kahe lapse peale on ikka parem kui kaks. Jagatud vastutus teeb elu kergemaks… Ja kõik on rõõmsad.
Ema mängib Rootsi laeva peal alati bingot ja peaaegu iga kord võidab ka – kruiise ja muud 😀 Laeva bingos on suht vähe mängijaid ja palju võite. Ema võitis täna oma ühe piletiga kaks korda – kokku 450 SEK, šokolaadi ja kaks €6 joogikupongi.
Sel ajal, kui ta oma võitudega kajutisse tagasi jõudis, panime just lapsi magama. Poisi jaoks oli kena reisivoodi, aga sinna läks hoopis Plika – Poisi panime hetkel kärusse, ööseks tuleb minu kõrvale voodisse. Tegime ilusasti õhtuse rutiini, jutustasime-laulsime ja kõik. Mõlemad lapsed jäid rahulikult oma “voodisse”.
Ema jäi laste juurde, meie saime tema võidetud joogikupongid endale. Lisaks olime check ini tehes piletitega saanud kolm kupongi, mille eest vaadiõlu ja -siider poole hinnaga… Täishind oli €4.20, me siis andsime kõik kolm kupongi ja ühe €6 kupongi, pidime 30 senti juurde maksma – saime kaks õlut ja ühe siidri.
Tasuta wifi on kah.
See on ilmselt praktiliselt esimene kord pärast Poisi sündi, kui me ilma lasteta kahekesi “väljas” oleme. Puhas õndsus!
Üks siider hakkas ka kenasti pähe 😛 Teise võin endale veel lubada, praegune kellaaeg on ööpäeva jooksul alkoholi tarbimiseks kõige vabam – enne kella kahte öösel Poiss tissi ei saa. Ma ei mäleta, millal ma üldse viimati jõin!
Ees ootab nädal mõnusat rahulikku puhkust. Rootsis on alati hea 🙂 Ja õekese pätut pole mitu kuud näinud – astus just hiljuti oma esimesed ilma toeta sammud ja… Lõbus saab olema. Maja lapsi täis!
Ahjaa… See reis sai võimalikuks puhtalt tänu Tallinki kinkekaartidele, oma raha eest poleks küll saanud tulla. Nii palju ikka lubasime endale, et sadamamaksud ja bussipiletid õekese juurde… Aga laevapiletid omast taskust maksta oleks liiga kallis olnud, säästame ju remondi jaoks. Nii tore, et sellised võimalused avanevad… Pole midagi paremat rahulikust perepuhkusest 🙂
Turvatoolist
Turvahälli saime laupäeval Abikaasa sõpradelt laenuks – nende tips saab kohe-kohe aastaseks ja on suuremasse ümber kolinud. Me pole varem nii peent hälli kasutanudki – miskine uuem Maxi-Cosi mudel.
Aga tegelikult ma tahtsin hoopis selle üle arutleda, et kui Poiss nüüd ka paari kuu pärast hällist välja kasvab, siis peaks ta teoreetiliselt Plika tooli endale saama, Maxi-Cosi Priori XP on tal. See on 9-18 kilo, vaatan… Et pmst saaks ta sellega veel mitu head aastat läbi. Tea, kas peaks siis teise samasuguse muretsema või oleks mõttekam Plikale mingi selline tool võtta, mis suurematele lastele mõeldud, kuni 36 kg vms? Ma ei tea noist asjust endiselt suurt miskit 🙂
Kui keegi oskab miskit tarka öelda, siis palun väga, kuulan huviga. Ise veel uurida ei viitsi, natuke ju aega on 😛 Koguks kõigepealt teiste kogemusi…
Üleskutse Pärnu mahetarbijatele!
Kopeerin Mormelari postituse siia ka:
Sain oma postkasti sellise toreda kirja, et üks tubli talunik on ümbruskaudsete talude toodangu koos enda omaga kokku kogunud ja pakub nüüd seda ka Pärnusse. Valikus on kõikvõimalikku teravilja, tublisti aedvilja, lisaks veel piimatooteid, mune ja muud põnevat – hinnad on ületamatult soodsad. Aga kuna Pärnust on hetkel vähe soovijaid, tuleks neid juurde hankida, nii tasub siiapoole tulek ära kah.
Tellimine toimuks muidu nii, et enne iga tulekut saadab talunik listis pakutava koos kuupäevaga laiali ja igaüks esitab siis oma soovi.
Aga saatke meil aadressile pihlakatalukaup@gmail.com ja paluge end pärnakana listi lisada!
Hüsteeriline rõõm
Ema tuli just Tartust ja tõi meie sealsest elamisest kõik väiksema kraami ära, nüüd tuleb miski hetk veel ainult mööbli järele minna.
Mul on nüüd köögis veekeetja ja filterkann ja palju normaalseid nuge ja käärid ja konserviavaja ja küüslaugupress… Ja… Ja… Ei peagi enam alati pliidil potis kohvivett keetma, väikese sakilise noaga suuri lihakäntsakaid lõikama, küüslauku noaga hakkima ja katkiste kääridega nusserdama.
Lisaks leidsin riiete hulgast neli paari pükse. NELI paari pükse!!! Ok, ühed on täielikult suvepüksid, neist pole tolku. Aga ülejäänud kolm paari, need lähevad kohe kasutusse. Kusjuures kaks neist on sellised, mida ma pole suuremat kandnudki – sai kunagi kokku ostetud, kuna hind oli okei ja pikkus paras. Ühed on viisakamat sorti mustad (viikarite laadsed), teised kõrge vöökohaga teksad – toona mulle kõrge vöökoht ei meeldinud, nüüd küll, eriti talvel.
Tegelikult torkas mul kahe paar teksade puhul pähe mõte, et need oleks skinny lõikega palju etemad. Tea, kas on võimalik lasta õmbleja juures bootcutist skinny teha? Pükse jalas vaadates tundub, et täitsa võiks… Mh, pean Pärnust mingi õmbleja otsima 😛
Naljakas, kunagi arvasin, et skinny lõige on nõme ja ma ei hakka seda elu sees kandma. Siis tuli aga suur mood ja nüüd olen täitsa armastama hakanud… Eriti talvel, kus mul on pika säärega saapad. Väga praktiline.
Nii et siis õmblejat otsima, jah.
Ahjaa, mütse-salle-kindaid tuli ka terve hunnik, neisse pean veel süvenema. Ja mitu kampsunit! Miks ma need riided alles nüüd sain, ah??? Sellepärast, et kui ma suvel suure palavaga padurasedana Tartus käisin, siis sortisin korra riided läbi ja võtsin suveks sobilikud kaasa… Püksid, mis jalga ei mahtunud ja talvevarustus ei olnud just mu eelistuste eesotsas. Aga tookord ei jõudnud seda suurt rasket kasti sinna riiulile tagasi tõsta, mistõttu see läks hoopis teise kohta ja kui Abikaasa nüüd viimati meie asju ära toomas käis, siis sinna teisele poole ei tulnud muidugi kellelgi pähe vaadata…
Oeh. Kui ma leiaks nüüd veel üles saladuslikult haihtunud mustad teksad, siis enam rohkem ei oskakski tahta. Mul on endiselt vandenõuteooria, et üks meie Londonist saadetud kastidest on kusagil Abikaasa ema hirmus segamisi keldris, ehkki Abikaasa väidab raudkindlalt, et pole…