Mõni ehk arvab, et sellistest asjadest oleks kohasem parooli all muljetada, aga kuivõrd minu eesmärk on oma infot ja positiivset kogemust võimalikult paljudega jagada, siis katsun lihtsalt võimalikult diskreetselt kirjutada. Edasi lugegu vaid asjast huvitatud 😉 …
Blogi on selles mõttes ikka võrratu, et alati saab minna ja lugeda oma aasta-paari tagustest juhtumitest ning hämmastuda, kui kiirelt kõik ununeb. Või siis muiata, kui teatud asjad korduvad.
Siin uuel lehel on enamik vanu postitusi ju endiselt privaatsed. Ma üldse ei üritagi ennast sundida, vaatan neid üle ainult siis, kui tuju on. Eriti tihti pole 🙂 Palju tihemini ilmuvad vanad postitused nähtavale nii, et mul on vaja neid parajasti kirjutatavas jutus linkida, siis vaatan üle ja teen avalikuks – ja paljudel juhtudel pean sellega seoses üle vaatama ka kõik nondes vanemates postitustes lingitud postitused. No see on mul sihuke kiiks, et kõigis nähtaval olevates postitustes lingitud varasemad asjad peavad olema loetavad. See oleks ju õrritamine, kui poleks 🙂
Samuti juhtub vahel nii, et keegi uurib mingi konkreetse teema kohta ja motiveerib mind sellega seoses noid postitusi avalikuks tegema. Terve eilse päeva näiteks vaatasin ja lugesin üle vanu unekooliga seotud postitusi – karta on, et mõnda üles ei leidnud, aga kaks põhilist ajaperioodi oli, mil ma sellega tegelesin, sealsed asjasse puutuvad postitused on nüüd kõik üleval. Väga hea, et mult seda abi paluti, sest tegelikult olen tükk aega mõelnud, et Google juhatas tihti väikelapse unega hädas olijaid mu blogini ja et need võiks kiiremas korras taas avalikuks teha. Nüüd siis tehtud – teema all on hetkel 46 postitust. Praegusest saab 47 😛
No igatahes, jõudes nüüd lõpuks postituse pealkirjani – lugesin umbes aasta tagust postitust eelmisest juunist, kus kirjutasin laste söömisest ja magamisest ning meie pere söögiharjumustest.
Nüüdseks olen muidugi täiesti ära harjunud sellega, et lapsed magavad omaette, oma toas, öö läbi, lõunaund ka ühel ajal. Pole mingeid püreesid ega tissi – kõik sööme ühte toitu.
Õudselt tüütu oli ikka see aeg, kui laste magamisega probleemid olid ja kui poisile omaette toitu tegema pidi. Peaaegu kahesega on elu tunduvalt kergem kui peaaegu aastasega 😛
Päris ideaalne seis unedega muidugi pole – poiss ärkab enamasti seitsmest (aga võiks ju hiljem), plika teeb vahel trianglit (mõni päev nädalas juhtub ikka, et keeldub lõuna ajal magama jäämast, õhtul viriseb jne). Neid kordi on aga vähe, suuremas osas on kõik superluks.
Aga üks asi pole küll põrmugi muutunud. Ühes soojade ilmadega tuleb täielik viitsimatus toiduga vaeva näha 😀 Kui jahedamal perioodil oleme üpris tublid kokkajad ja mahetajad, siis sooja ilmaga tahaks minna esimesse poodi, osta ära esimese asja ja teha süüa nii vähe kui võimalik. Igasugu põhilise kraami puhul, mida oleme juba tükk aega kindlatest kohtadest mahedalt ostnud, on küll kerge sama rida jätkata, aga iga uue asja puhul tuleb tõsiselt pingutada, et minna seda uut vajalikku komponenti otsima mahepoest, mitte haarata esimene kättejuhtuv Selverist. Jogurtit pole juba ammu teinud (saab ilma hakkama, ei osta ka), hapukoort ka mitte (seda küll vahel tahaks), leiba küpsetada ei viitsi (aga siiani olen ikka küpsetanud, sest poe leib on nõme)…
Mis teha. Suvi 😀
Mõned asjad muutuvad ja mõned mitte Read More »
No ma olen ammuilma kuulnud, kuidas kõik nende aknapesulappi kiidavad. Eelmisel suvel oli mõte peale remondiga ühele poole saamist enda juures nende koristusvahendite esitlus korraldada, aga mõtteks see jäigi. Tänu sellele olen aga kellegi edasimüüja meililistis ja saan ikka pakkumisi. Tavaliselt ma neid vaadata ei viitsi, aga täna miskipärast tegin lahti ja nägin, et see aknapuhastuslapp oli parasjagu soodukaga.
Ma üldiselt vihkan akende pesemist, viimane mälestus on Pärnus ja kodus elamise ajast, kui me emaga selle üle kõvasti tülitsesime ja kuidagi ta sundis mind oma toa akna ära pesema… Sellest ajast saati pole ma ka ühtki akent pesnud, üürikates keegi ei käskinud ja ma ei tundnud vajadust ka 😀 Aga nüüd on küll tunne, et võiks, oma kodu ja kevad ikkagi. Ühesõnaga selle aknapesulapi ma ilmselt tellin, sest kõik tõesti kiidavad.
Aga ma vaatasin siis huvi pärast muid värke ka. Ja no näiteks nende mopisüsteem tundus ahvatlev. Ja siis oli seal üks eriti jaburana tunduv asi – puu- ja juurviljade puhastuskangas. Teab keegi, mis selle point on? Et nagu ei peagi kraani all pesema? Või selleks puhuks, kui pole võimalust pesta, reisil olles vms? No lihtsalt, intrigeeriv.
Üritasin nats googeldada, et teiste arvamusi lugeda, üks endine konsultant väitis, et aknapesulapp on küll hea, aga tavalise üldpuhastuslapi puhul pole mingit vahet muude suvalisest poest ostetud variantidega… Minu meelest on mikrokiudlappidel teatud vahe küll sees, mingid suvalised, mida ma olen kasutanud, pole väga head tundunud… Kas tasuks osta Norwexi oma? Sest too aknapuhastuse oma, selle juures oli kirjas, et kui eriti must pind on, võiks enne üldpuhastuslapiga üle käia ja meie aknad kahtlemata on mustad 😛
Ja tolmukinnast olen kuulnud ka kiidetavat… On sel mingit sügavamat pointi võrreldes tavalise üldpuhastuslapiga?
Oh, ja see riiete puhastamise kinnas tundub hullult mõnus, mul on praegu üks selline villase mantli puhastamise… No pole päris hari, mingi svamm või? Ja seda kasutan, kui näiteks velvetist riietele pesu pesemise käigus ebemed külge jäävad vms… Ma vähemalt kujutan ette, et tolle puhastuskindaga saaks selle töö kiiremini ja efektiivsemalt tehtud. On kellelgi kogemusi?
Ja siis veel nõudepesuvõrku kiideti omal ajal Ökofoorumis, see tundub ka üsna intrigeeriv 😀
No ühesõnaga… Kes miskit kasutanud, muljetage. Kui ma miskit tahan, pean homme õhtuks tellimuse esitama, nii et ega mul pikalt aega otsustada pole. Mitmed potentsiaalselt huvitavad/vajalikud asjad on hetkel soodukaga, nii et kui saan kinnitust, et on mõtet osta, siis ju võiks – samas kui pole vahet teiste poes müüdavate odavamate variantidega, siis ei ole ju mõtet rohkem maksta…
Kogemused Norwexiga? Read More »
Veidi enne jõule Riia mnt kodukaupade poes käies ostsin sealt kollased kausid ja tassid. Kirjutasin tolles postituses ka, et tasse tahaks tegelikult rohkem ja naljatasin poes, et sooviks alustasse ja supitaldrikuid ka.
Eks mul oli plaanis mõne aja pärast vaatama minna, kas kollaseid tasse on juurde tellitud, aga unustasin… Nii et sattusin sinna alles nüüd, pea viis kuud hiljem. Ja võta näpust, oli nii kollaseid tasse kui ka supitaldrikud. Viimased on eriti teretulnud, sest meie majapidamise ainsad kaks supitaldrikut olid mõlemad katki läinud ja miskipärast eelistan ma suppi süüa pigem just taldrikust, mitte kausist… Võib-olla sellepärast, et jahtub kiiremini, supp on ju alguses alati nii kuum.
No igatahes, üks kollane tass oli ka vahepeal katki läinud, nii et korjasin riiulitest kõik olemasolevad tassid-taldrikud kenasti ära:
Aga seal olid veel ühed imelised maasikatega nõud. Mul on maasikate vastu absoluutne nõrkus! Enamik maasikatega nõusid kusjuures ei näe üldse nii head välja, et ma tunneks vajadust neid ära osta, aga need olid tõeliselt kenad… Hind oli muidugi ka vastav – ma olen nii rott, et tavaliselt küll ühe tassi eest €4 ei maksa. Nojaa, aga ideaalsete tasside eest ju võib. Seda enam, et ma olen kogu aeg puudust tundnud vahepealsest tassisuurusest, kuivõrd 350 ml tass jääb mu hommikukohvi jaoks tiba väikseks, 500 ml aga on jälle liiga suur. Ja maasikatass jääbki täpselt vahepeale – 400 ml. Lisaks mu lemmikkujuga.
No ja lisaks olid seal veel jube armsad kausid… Ja nunnu koorekann (mina ju koorin ka ise oma piima). Ja veel üks SUUR kauss, meil polnudki majapidamises ühtki sobiva suurusega kaussi, mille sisse puuvilju panna või salatit sünnipäevalauale…
Nii et lisaks neljale kollasele supitaldrikule ja kolmele tassile on mul nüüd veel neli maasikatega tassi, neli kaussi, üks suur kauss ja koorekann:
Üritasin algul kogu saaki ühele pildile mahutada, aga liiga kribu jäi:
Müüjad rääkisid, et selles sarjas olla olnud veel jalaga tordialus ja piimakann. Kirjelduste järgi tundusid jube ägedad ja nad arvasid, et kui juhataja järgmisel kuul uuesti Tallinna lattu läheb ja neid seal veel on, siis ehk toob juurde, ma lubasin uuesti piiluma minna. Aga kannatamatu inimesena otsisin netist ja leidsin kah. Norra firma tundub olevat, sestap siis ka hinnad 😛 Igatahes jah, nii tordialus kui piimakann on jube šefid, suhkrutoos ka (mis pildi järgi tundub koorekannuga komplektis olevat, huvitav-huvitav):
No igatahes – ma parem ei ütle, mis summa võrra vaesemana ma poest lahkusin, aga nõusid kulub ikka, sest vahel lähevad ju katki ja kui nõudepesumasin majapidamisse tuleb, siis on nagunii suuremaid varusid vaja. Seega hästi kulutatud raha 😛 Rääkimata igapäevasest kasutusrõõmust…
Mõni pood võib pankrotti viia Read More »
Kaks ja pool aastat tagasi hakkasin esimest korda tundma huvi puhtama koostisega kehahooldustoodete vastu. Tegin endale selgeks mingit põhitõed, vaatasin üle oma olemasolevad varud ja nende aegumiskuupäevad. Pool aastat hiljem tegin esimese vahekokkuvõtte vana kraami kulutamise ja uue soetamise kohta ning kaks ja pool kuud hiljem veel ühe.
Hmm, vaadates tolles viimases postituses üles pildistatud kraami, tundub kohane anda kiire ülevaade sellest, kui palju ma ära kasutasin ja kui palju minema viskasin. Esimese pildi kraamist viskasin ära Nivea päikesekreemid, sääsetõrjekreemi (kuna tähtaeg oli nagunii üle) ja hambaniidi. Ära andsin Maximi antiperspirandi. Ära kasutasin kehakreemi, näovee, OFFi, savimaski, venitusarmide vastase õli, kooriva näokreemi, silmakreemi, huulepalsami ja laste hambapasta – enamik neist olid nagunii üsna tühjad, kreeme kasutasin enamjaolt mitte sihtotstarbeliselt ehk tõenäoliselt suuremas osas käte või jalgade kreemitamiseks. Hambapastat ei kasutanud muidugi ise, see oli Plika teema 😛
Endiselt on alles veidi küünelakieemaldit ja pool potsikut jalakreemi.
Teisel pildil oli pool kraamist ema majapidamise oma, mis omaette kolides sinna jäi. Teisest poolest on alles puudrid ja punane küünelakk (teepuuõli kah, ehkki mulle on hetkel arusaamatu, mis see üldse pildile sai). Silmatilgad, hügieenilise huulepulga ja päikesekaitsega huuleläike kasutasin ära, küüneõli ja ühe huuleläike andsin ära, ülejäänud paar asja viskasin ära.
Nii, ja milline on seis hetkel, aasta ja üheksa kuud pärast viimast kokkuvõtet? No PEAAEGU 😀 Seekord sain ühe pildiga hakkama 😛 Vasakul on kraam, mille ma liigitan viimaste jääkide alla, paremal uued asjad, millega igati rahul olen.
Vatipadjad ja -tikud pole otseselt kosmeetika, aga ma vahin neid südametäiega juba pikemat aega – no ei kulu peaaegu üldse, ostetud kunagi igiammu Londoni varudeks. Kui ükskord otsa saavad, siis saan ometi ökopoest asemele osta.
Küünelakke kasutan varbaküünte lakkimiseks – üks annab värvi, teine pärlmutterläike. Kuna lakid on veel vedelad ja eemaldi peaaegu otsas, siis kasutan selle suveperioodi lõpuni – siis võib rahus ära visata, järgmise suveni neist lakkidest küll elulooma pole. Uuel soojal perioodil ostan uued ja ökod asemele.
Oriflame’i kehakreem on vana, aga kasutan selle ikka lõpuni, peamiselt kätekreemina.
Lushi jalakreem on küll üle tähtaja, aga kuna olen seda kõik see aeg ilusasti külmkapis hoidnud ja pigem harva, aga siiski regulaarselt kasutanud, siis kasutan kenasti lõpuni.
Norwexi kristalldeodorandi sain emalt, see kukkus õnnetul kombel vannitoas põrandale ja läks katki, aga eks kasutada ikka saab. Palju sellest tolku on, pole isegi kindel, igal juhul ei kulu seda praktiliselt üldse, jagub igaveseks.
Tolmpuuder on peaaegu otsas, kompaktpuudrist umbes pool alles – mõlemad on üsna vanad. Plaanis on lõpuni kasutada – kas mu loogika on väga kõver, kui ma mõtlen, et üle aja läinud puuder pole vast NII kahjulik, kui näiteks kreem, sest kreem imendub nahka, aga puuder jääb pigem naha pinnale? Ei välista ka seda, et viskan need karbid mingi hetk minema, kui lõplikult kõrini saab, siis saab mõne mineraalpuudri asemele osta 😛
Must silmapliiats on peale küünelakkide mu ainus kosmeetikavahend 😀 Ja ma ei kasuta seda, lihtsalt mõtlesin, et las ta olla, pliiatsiga ei tohiks ju midagi juhtuda, ÄKKI tekib kunagi isu jälle meiki teha. Kuna see isu aga lähiaastate jooksul ilmselt ei teki, siis kas ma peaks selle ka ära viskama? Kas silmapliiatsid lähevad halvaks?
Tuubis on kunagi õekeselt saadud huulepalsam, mis on ka, olgem ausad, raudselt aegunud. Kuna muud aga hetkel pole, siis kasutan selle ikka lõpuni.
Ülejäänud kraami kohta võib siis öelda, et nendega olen rahul.
Näopuhastusgeeli võiks minu minimalistliku ellusuhtumise juures vabalt üldse ostmata jätta, pole kindel, kas uut enam ostangi, praegune Lavera oma on üsna tühi. Samas selle lõhn on lihtsalt jumalik… Ja vahel mulle meeldib nägu millegi spetsiaalsega pesta, nii et siiski-siiski, täitsa võimalik, et ostan uue samasuguse. Lõhn on lihtsalt NII hea.
Pere igapäevased ja väljakujunenud lemmikud on Logodenti hambapastad ja Sodasani seep. Hambapastad on mõlemad piparmündi omad – üks täiskasvanutele, teine lastele. Maitse on mõnus, vahutab parajalt, ei sisalda jama ja mis kõige olulisem – hind on soodne! Laste oma on 5o ml, €2.48 – aga seda kulub jube vähe. Täiskasvanute oma on 75 ml ja €1.90 – peaaegu poole soodsam kui kõik ülejäänud variandid, mis mahepoodides saada on. Need hinnad olid siis viimati Riiamarii poes. Sodasani seepi ostan samuti Riiamariist – vanasti sai seda osta lahtiselt, nüüd on papist karbis ja hind ka sellepärast veidi kallim, aga siiski soodsaim, mis leidnud olen – 100 g €1.22. Tavaline valge lõhnatu tükiseep käte pesemiseks, kuna dušigeeli meie majapidamises aga pole, saab seda vajadusel ka üle kere kasutatud.
Külmkapist otsisin pildile Lovea laste päikesekaitsekreemi (SPF30, kasutame kogu perega) ja Moshi sääsetõrjeõli – viimasel on küll säilivusaeg märts 2012, mis tähendab, et toime võib olla nõrgenenud, aga olen seda kogu aja külmkapis hoidnud ja kavatsen igatahes proovida, ehk on veel ka sel suvel tolku.
Kaks väikest tükki seebialusel on Lushi ja Nurme seebi tahked šampoonid – esimest kasutan enda, teist Plika juuste pesemiseks.
Abikaasa käib duši all peamiselt töö juures, temale ostsin viimati Selveri looduskosmeetika letist mingisuguse kaks ühes dušigeeli-šampooni, aga ei mäleta isegi firma nime. Polnud päris öko kah, lihtsalt veidi puhtam kraam.
Hmm, no ütleme nii, et selle aasta aasta jooksul saab enamik vasakul asuvast kraamist kas ära kasutatud või visatud ja eesmärk kõigest vanast lahti saada on seega peaaegu täidetud.
Mis tooted võiks minu meelest ideaalis olemas olla?
No muidugi seep ja hambapasta – nende puhul olen tõesti 100% rahul ja kavatsen muud proovida vaid juhul, kui leian midagi veel odavamat.
Hügieeniline huulepulk – soovitavalt mõni võimalikult pehme koostisega, et oleks mõnus peale kanda, ja kerge läikega variant, et siis veidi ka huuleläike eest. Morme on igasugu ökokaid proovinud ja lubas nendest kunagi pikemalt kirjutada – saab siis järgmise valikul ehk tema kogemusi ära kasutada.
Šampoon – ideaalis võiks olla mõni tahke ja täiesti öko, aga see Nurme seebi oma minu meelest näiteks Abikaasale ei sobinud ja ise pole veel julgenud proovida. Lush on mõnus, aga pole jälle öko. Vedel šampoon ei imponeeri mulle väga plastpudeli tõttu, aga juuste puhtus on muidugi olulisem, ega see takistuseks saa. Seni proovitud šampoonid pole ükski eriti sügavat muljet jätnud, nii et otsin edasi. Kui Nurme Seep ei sobi, siis rohkem tahkeid variante ma ökopoes näinud pole ja ilmselt ostan siis järgmisena Sante – sellega olen ema juures pesnud ja sai puhtaks küll, hind pole mu meelest ka ülearu kallis.
Kreem – ideaalis võiks see olla selline, mis kõlbab kasutamiseks üle kogu keha. Kõige tihemini vajavad kreemitamist käed, seejärel jalad, vahel nägu, mõnikord on tuju keha möksida ka. Karta on, et kätele-jalgadele-kehale sobivat kreemi näkku määrida vist väga ei soovitata… Või teab keegi, on mõni selline? Kui mul need viimased poolikud kreemipotsikud tühjaks saavad, eks siis lähen otsinguile – pole õrna aimugi, mis oleks hea. Tahaks sellist, mis niisutaks korralikult, aga samas imenduks kiirelt – kui üldse ei niisuta, pole sest ju tolku, aga liiga rasvane ja aeglaselt imenduv on lihtsalt vastik.
Kui just ei õnnestu leida kreemi, mis sobiks peale ülejäänud keha ka näole, siis ostan näo jaoks ilmselt hoopis mõne õli. Olen küll terve selle talve ilma igasuguse näokreemita hakkama saanud, aga tegelikult tahaks näonahk talveperioodil pärast duši all käimist niisutamist küll – ja miks ma peaks ostma kreemi, mis sisaldab ei tea kui mitut koostisainet, kui sama töö teeb ära ka üks mõnus õli?
Higistamise vastu peaks ka kindlasti midagi olema, aga mis oleks parim variant, see on alles otsustamisel. Ilmselt katsetan miski hetk lisaks olemasolevale kristalldeodorandile veel midagi ökopoes pakutavat, eks näis.
Suveperioodil päikesekaitse ja sääsetõrje ning minule asendamatu punane küünelakk varbaküüntele, ühes sellega muidugi ka küünelakieemaldi.
Rohkem midagi hädavajalikku põhimõtteliselt polegi. Ülalmainitud mõnusa näopuhastusgeeli tõenäoliselt siiski jälle ostan. Ja kuigi kasutan duši all käies karedat pesemiskinnast või käsna, mis minu meelest üsna eduliselt ka kehakoorija eest on, siis vahel tunnen siiski puudust mõnusatest koorivatest kreemidest – nii näole kui kehale. Neid võiks muidugi kodustest vahenditest kokku möksida, võib-olla ka teen seda. Samas võib ka juhtuda, et lähen lihtsama vastupanu teed, sest ma olen siiski naine (kes kasutab kehahooldustooteid niigi liiga vähe), kellele meeldib aeg-ajalt midagi osta, ning muretsen midagi ökopoest. Kui selle Lavera sarja teised tooted sama hästi lõhnavad, siis täitsa võimalik, et ostan lisaks ka kooriva kreemi ja äkki isegi näokreemi (aga seda viimast vist pigem siiski mitte, sest see on kergelt isepruunistuv, ei tunne sellise asja järele puudust, ja pealegi üsna kallis). Ja kehale ehk mõne mõnusa soolaga koorija… Aga võib-olla ka mitte. Ja rohkem asju kindlasti mitte.
Lõhnade koha pealt olen ma äärmiselt pirtsakaks muutunud. Pesu pesema PEAB lõhnatu geeliga, muidu haiseb. Luxis ajas mind täiesti hulluks Palmolive’i mandlilõhnaline vedelseep, mis veel tunde pärast pesemist kätel haises – kunagi kusjuures meeldis sama lõhnaga seep mulle väga, olen seda ostnud. Üleüldse eelistan igasuguste asjade puhul lõhnatuid variante, samas kui leian juhtumisi mõne sellise pärli, mis tõesti meeldib, nagu too Lavera näopesugeel, siis neid kasutades küll ruigan mõnust.
Kokkuvõttes võib öelda, et areng võrreldes kahe ja poole aasta taguse ajaga on märgatav. Kolme aasta täitumisel saan loodetavasti teha foto, kus KÕIK asjad on täpselt selliseid, nagu ma tahan.
Vahekokkuvõte kehahooldustoodete kulutamise rindelt, vol 3 Read More »