May 2012

Emade ja laste heaolust, vol 2

/ eesti, lastekasvatus, london/UK / Leave a Comment

Neli aastat tagasi sattus minu kätte Mothers’ index 2008, mis reastas riike selle järgi, kui hea nendes lapsi kasvatada on. Täna juhtusin lugema 2012. aasta tulemusi. No ja statistikapede nagu ma olen, hakkasid mind huvitama ka eelmiste aastate tulemused.

Seda uurimust tehakse alates aastast 2000 – alguses olid kõik riigid ühtses pingereas, alates 2006 on arengutaseme järgi kolmeks jaotatud. Ma varasematesse väga ei süvenenud, aga mulle tundub, et Eestit seal enne 2006 üldse polnudki. Pead ei anna, igatahes alates 2006 on arenenud riikide list täpselt sama, välja arvatud see, et 2006-2007 Serbiat ja Bosnia-Hertsegoviinat tabelis polnud.

No ühesõnaga… Tahtsin statistikat teha 😀 Niisiis arvutasin välja 2006-2012 aasta arenenud riikide keskmise ja tegin selle järgi pingerea:

1. Norra
2. Rootsi
3. Island
4. Austraalia
5. Uus-Meremaa
6. Taani
7. Soome
8. Holland
9. Saksamaa
10. Belgia
11. Prantsusmaa
12. Hispaania
13. Iirimaa
14. UK
15. Šveits
16. Sloveenia
17. Eesti
18. Portugal
19. Itaalia
20. Kanada
21. Kreeka
22. Leedu
23. Austria
24. Tšehhi
25. Ungari
26. Läti
27. USA
28. Poola
29. Slovakkia
29. Horvaatia
31. Jaapan
31. Valgevene
33. Luksemburg
34. Malta
35. Bulgaaria
36. Rumeenia
37. Serbia
38. Venemaa
39. Ukraina
40. Moldova
41. Bosnia-Hertsegoviina
42. Makedoonia
43. Albaania

Seitse esikohta on kõik need kuus aastat samade riikide käes olnud, esikümne lõpp on läbi aastate veidike vaheldunud. Eesti on olnud kolm korda 17, kaks korda 18, üks kord 19 – üldises pingereas jäi 17.

Aga jah… Muidu ei üllata väga miski 😀 Oli lihtsalt tore numbreid ritta lükata. Mis teha, see on haigus 😀

Tänasida toimetused

/ igapäevaelu, kodumajandus, rõõm / Leave a Comment

Hommikupoolikul pesin masinatäie pesu.

Laste lõunaune ajal koristasin ära külmkapi ja kaks kõige tihemas kasutuses olevat köögikappi. Kusjuures köögiga mul küll mingeid plaane polnud, lihtsalt tõmbasin külmkapi pealt maha tahvlikleepsu, mille ääre Plika kunagi ära rebis, nii et see nüüd kole oli, siis vaatasin, et need koledad magnetid peaks ka ära võtma, siis oli vaja kapiuks puhtaks teha, siis kapi küljed, siis mõtlesin need alumised kastid ka ära puhastada, asi lõppes muidugi sellega, et võtsin välja kogu toidu ja kõik riiulid ning tegin suurpuhastust 😀 No oligi vaja natuke ümber organiseerida, väljas on nüüd nii soe, et konkust pole enam jaheda hoiupaigana tolku, tõstsin sealt mõned asjad külmkappi ümber, et mitte riskida satikate tekkimisega rukkujahu varudesse, sortisin mädanenud küüslauku ja… Köögikapid olid kuidagi loogiline jätk… Nii see läks.

Õhtul kaevasin veel aiast hunniku võililli välja. Üllatavalt rahulduspakkuv oli 😛

Mulle meeldivad need päevad, kus rohkelt vajalikku tehtud saab, õhtul on siis mõnus rahulolu.

Uued sõnad iga päev

/ poiss / 1 Comment

Lastest kirjutamine on viimasel ajal tagaplaanile jäänud, aga Poisi arengust oleks vaja natuke muljetada küll, täpsemini rääkimisest.

Plika oli meil pigem napisõnaline – kahe aasta kontrollis sai nõutud 50 sõna küll kokku (mingite normide järgi olevat eakohane, ema siis pani neid huvi pärast kirja, mitte et perearst oleks nõudnud või midagi), aga lobisema hakkas hiljem. Millal täpselt, ei mäletagi…

Poiss on praeguseks aasta ja üheksa kuud vana ning ehkki lobisemisest on asi kaugel, siis sõnavara ja rääkimise himu on tolles vanuses Plikaga võrreldes ikka tunduvalt suurem. Lauseid tema suust veel küll ei kuule, ainsad kahesõnalised väljendid on auh-auh, mää-mää, ei-ei jne 😀

Aga muidu kordab ta kõik lihtsamad sõnad järele – see kohe meeldib talle. Aru saab ilmselt küll üsna kõigest, ise oskab ennast ühe sõna kaupa ka üsna hästi väljendada.

Kui tavaliselt on väikelaste sõnavaras varakult olemas pigem “ei”, samas kui “jah” tuleb hiljem, siis Poiss ütleb juba tükk aega mõlemat ning just “jah” ütlemise oskus vaimustas meid omal ajal väga, nüüdseks oleme muidugi juba harjunud.

Eile hakkas ta ütlema issi, mis muidugi meid mõlemaid taas vaimustas, eriti Abikaasat.

Mis veel? No muidugi emme ja aitäh, need olid kõige esimesed. Juua, süüa, piim, pall, auto, auh-auh, mjau-mjau, mää-mää, mõmm-mõmm, mõmmi, ahv, kaak-kaak (kana), õue, kiik/kiiga, tuttu… Ekk (tekk), piip-piip (lind, ükskõik milline – Poiss on lindudest suures vaimustuses, õues on kogu aeg näpp taeva poole ja räägib: piip-piip!), ahve (vahvel), kinga (kingad), epi (lepatriinu), täh ai (aitäh, kõht on täis – Plika ütles omal ajal: aitämm)…

Oh, neid sõnu on kindlasti mitu korda rohkem, aga esimese hooga praegu meelde ei tule, pean minema pesu kuivama panema. Ehk täiendan veel nimekirja jooksvalt.

Pika inimese rõõmupäev

/ edevuse laat, rõõm / Leave a Comment

Käisime täna Abikaasale teksasid otsimas. Vaatasime muuseas sisse ka Takkosse, mis on mind seni üldiselt üsna külmaks jätnud, ehkki paar pluusi olen sealt ostnud. No igatahes vaatasin täna igavusest naiste teksasid ka ning küsisin uitmõtte ajel igaks juhuks müüjalt, ega neil 36 pikkusele teksasid pole. Ja oh sa püha püss, neil on täiesti olemas extra long suurus! Straight ja bootcut lõiked olid minu 90 cm sääre siseküljele küll veidi lühikesed, aga skinny ei pea ju kannani olema (mind näiteks häirib, kui kitsad teksad alt kortsus on, aga eks see ole maitse asi) – need sobisid ideaalselt. Nii 36 kui 38 suurus istusid hästi, võtsin muidugi väiksemad, teksadel ju omadus venida. 36 tundub nii väike, aga UK suurus oli 10 ja seda ma ka kogu aeg ostnud olen 😛

Täitsa lõpp, ma olen täiesti rõngas. Mu ainsad mustad teksad olid täiesti halliks kulunud ja kohati valgete triipudega, ei tunne ennast nendega üldse hästi. Nüüd on mul kenad mustad ja tumesinised teksad. Üks paar maksis €20.99. Nii et vähemalt ühte poodi ma nüüd Eestis tean, kust saan piisavalt pikki teksasid, ilma et end lolliks maksma peaks. Juhhei!

Scroll to Top