Lapsed lähevad meie majas teatavasti oma vooditesse magama, aga miskipärast ärkavad minu kaisus 😀 Tavaliselt magan mina keskel, sest kui lapsed kõrvuti on, siis mingi hetk hakkab üks ikka teisele otsa keerama või teda kiusama.
Täna hommikul ajas Poiss mind seitsme paiku üles, sest tahtis potile minna. Kui me vannitoast ära tulime, siis jooksis minu ees magamistuppa. Ronis voodisse ja seletas: “Sain mina keskele! Emme ei saa keskele!” Ise naeris kavalalt.
Hetk tagasi sai kätte šampoonipudeli, mille kohta ma ennist netist infot otsisin ja olin unustanud vannituppa tagasi viia. Kallas mängult pudelist peo peale ja hõõrus kätt minu vastu: “Emme, palun šampooni.” Siis lõi käega pudelikorgile, nagu paneks selle kinni: “Rohkem ei saa!”
EDIT: Vanaema käskis selle ka blogisse kirja panna, et lahtise suuga jõehobu ampsutab 😛