Ma olen teatavasti modellifriik. Olen praeguseks ära vaadanud 18 USA, seitse Austraalia ja kaks hooaega Uus-Meremaa modelle, USA 19. hooajast on ka kõik olemasolevad osad nähtud. Kokku umbes 27,5 hooaega.
Lõpetasin just Uus-Meremaa modellide teise hooaja, mis oli minu jaoks eriti nauditav. Esiteks olid seal identsed kaksikud ja teiseks kõige drastilisem muutus kõigi nende 27,5 hooaja peale kokku. No kohe hämmastav muutus. Eks neid muutujaid ole varemgi olnud – alguses tagasihoidlikud hallid hiirekesed tulevad aegamisi kestast välja ja muutuvad kauniteks naisteks… Aga no sellist juhtumit ma küll varasemast ei mäleta.
Kuna ma kavatsen nüüd täiega spoileri kirjutada, siis kui peaks olema mõni hull, kes äkki tahab ise vaadata, ärgu edasi lugegu.
Poisilikke tüdrukuid on peaaegu igas hooajas mõni olnud, aga Danielle oli minu meelest ülim. Ma lihtsalt irvitasin iga kord, kui teda nägin ja rääkimas kuulsin ning mõtlesin, et kuigi kaua ta küll vastu ei pea.
No kujutate ette… Ma ei leidnud praegu netist tema alguse pilte, et oleks siia kontrastiks panna. Selline täitsa poisilik riietus, alati mütsilotu peas, juuksed kinni. Üsna madala käheda häälega, rääkis napisõnaliselt ja kõike muud kui naiselikult, vandus tihti. Kui kõik teised tüdrukud iga asja peale kiljusid ja rõõmustasid, naersid ja plaksutasid, siis tema enamasti lihtsalt seisis ja ükski lihas näos ei liikunud. Käis ESIMEST KORDA ELUS kontsadel selle võistluse alguses… Ütles alguses iga natukese aja tagant, et tal pole õrna aimugi, miks ta seal on ja mida ta teeb.
Aga fotod tulid alati kuradi ilusad, seega välja teda ei saadetud. Kui alguses rääkis iga pildistamise ajal, et ei tea, mis ta seal teeb, siis mingist hetkest asendus see jutuga, kui väga ta seda kõike naudib. Kui alguses ilmus iga saate lõpus kohtunike ette oma poisilike riiete, kinniste juuste ja madalate jalatsitega, siis mingist hetkest tulid kleidid ja kontsakingad ja lehvivad juuksed. Aegamisi hakkas ta rohkem rääkima ja rohkem naerma, emotsioone välja näitama. Challenge‘ite ajal ta vahel ikka pipardas ja ütles, et ei oska ja ei taha… Reklaamid, kus ta pidi midagi kaamerasse rääkima, olid täiesti õudsed. Kui oli go see‘de osa, siis olin täiesti kindel, et ta on seal vait kui sukk ja ei tunne ennast vabalt… Aga otse vastupidi – ta sai suurepäraselt hakkama ja bookis üheksa tööd kümnest, võites ülekaalukalt. Finaalosa reklaami filmimine läks jälle täiesti õudselt, samas kui teised kaks tegid reklaami kiirelt ära, nii et ma olin täiesti kindel – ta läheb välja. Aga jäi! Ja finaali catwalkil sai teine võistleja positiivsemat vastukaja, nii et ma kartsin – Danielle ei saa võita. Aga võitis!!!
Oh, see oli tõesti tõsiselt äge. Alguses ma irvitasin, siis jälgisin huviga, lõpuks oli ta mu kindel lemmik.
see modell on peaaegu nagu see modell “näljamängude” filmist. pole paha!
Náitleja siis, mõtlesin muidugi…
Ei mingit irooniat, ehk pisut muigamist vaid minu poolt.
Seda on nii armas lugeda, et saate script töötab täiega. See, kuidas “puhtjuhuslikult” on USA finaalis alati valge, afroameeriklane ja latiino. See, kuidas castingu läbib “juhuslikult” alati mõni tüdruk, kellele meeldivad tüdrukud. See, kuidas “juhuslikult” mõni kenadest tüdrukutest osutub tegelikkuses bitch’iks. See, et “juhuslikult” on kohtunikelaua taha alati sattunud “värvikad” mehed. See, kuidas ikka, “juhuslikult” muidugi, mõnest poisilikust tüdrukust saab naiselik printsess…
Ning selles pole midagi halba, et vaataja siiralt kaasa elab. Vastupidi, see näitab, et originaalsaate team on teinud suurepärast tööd. Kahtlemata on saates suur roll improvisatsioonil, kuid script on peamine – konfliktid, pisarad, eufooria, dramatism – kõik on kaalutud. Formaati müües lubatakse ju seda kõike kohendada pisut ka kohalikele oludele, kuid põhidramaturgia ja tegelaskujud-tüpaažid peavad olema muutumatud.
Meelelahutussaateid tehaksegi selleks, et hall argipäev oleks pisut heledam. Heledat ekraani Sulle üha pimenevas sügises.
No vaat, ma olen neid modelle ju nii oksendamiseni vaadanud, et mind on VÄGA raske üllatada. Kõike on juba nähtud ja kõik kordub, vahel tüütamiseni. Ja no see konkreetne keiss – muidugi on alati mõni poisilik tüdruk, aga ma ütlen, sellist kontrasti pole ma veel näinud. Ja võitnud pole nad kah kunagi. Kusjuures ise ma mõtlesin ka, et täitsa võimalik – äkki lastigi tal sellepärast võita, no et kontrast ja nii. Ei üllataks… Aga no ta oli äge ka 🙂
Ah, aga no ega ma selle üle ka põrmugi ei imestaks, kui tõepõhi on all juttudel, et tegelikult otsustab võitja mitte kohtunikud vaid Cover Girl 😛 Mind väga ei huvita ka… Ma vaatan neid saateid just pigem psühholoogilisest aspektist. Kui huvitavad iseloomud on osatud valida, kuidas saade on kokku lõigatud ja kuidas kohtunikud manipuleerivad.