Puhkehetk lennujaamas

Veetsin esimese poole päevast kohvreid pakkides. Nagu tavaliselt, jäi VÄGA palju asju üle, st maha 😀 Viimase käsipagasikoti sain ema keldrist.

Sadu kohvrite kaalumisi hiljem oli mul tunne, et vist võib ikkagi siin-seal mõni ülekilo olla, aga lootsin, et kui probleeme tekib, rõhun sellele, et mul on kaks last, kes sõidavad täishinnaga piletitega, aga ei kaalu suurt midagi, nii et see üks kilo pole ju mingi probleem.

Tallinna sõit möödus probleemideta ja check inis oli võidurõõm suur, kui üks kohver oli täpselt 20 ja teised 20,1 kg. Aga kuulge, kas käsipagasile on kogu aeg kleepse pandud? Ma üldse ei mäleta, et oleks, nüüd igatahes kaaluti needki sealsamas ära ja pandi külge AirBalticu kleepsud hand luggage approved, 8 kg. Kaks käsipagasit olid 7,5 ja kolmas 9 kg, nii et kokku tuli õige summa. Hiljem jõudis kohale, et õlakott oli ju õlal… Aga tädi midagi ei öelnud 🙂

Turvakontrollis katsuti pealaest jalatallani läbi, nii põhjalikult pole seda kunagi tehtud 😀

Poiss on praegu üsna vastikus tujus, kus IGA asi, mis ei meeldi, kutsub esile kohese jonnihoo… Ja mitu korda jooksid lapsed mul kaugele eest ära ka 😀 Mina oma kotihunnikuga ju kiiresti järgi ei jõua. Õnneks jäi ette mängunurk ja siin me siis nüüd istume. Lapsed sõid vanaema kaasa pandud vahvleid ja nüüd mängivad, mina saan ka tibake hinge tõmmata.

Poole tunni pärast lastakse lennukisse. Ennist sain sõnumi, et Riia-Bergeni lend lükkub 21:40 pealt ca 23 peale. Muidu poleks häda, aga Abikaasa töötab ju öösel, temal läheb VÄGA kiireks. No loodame, et ehk ikka päris üheteistkümneni ei lähe ja saab kiiremini või ehk lendame lihtsalt kiiremini, nii et lõppvahe ei kujune väga pikaks.

Kuulmiseni! Järgmised uudised juba Norrast. Ütlesin Abikaasale, et wifi parool olgu meie koju jõudmise ajaks olemas 😛 Mis sellest, et meil külmkappi pole, peaasi, et INTERNET oleks, eks 😀