Lihtsalt imeline
Palusin Abikaasa vanaemalt uitmõtte ajel, et ta täna veidi varem tuleks, tahtsin osa asju enne sõidutundi korda ajada. Juhtus aga hoopis nii, et sõiduõpetaja helistas ja küsis, kas ma jõuaks varem ka. Ja näe, jõudsingi ilusti.
Käisin Riiamariis vatipatju ostmas ja näppu jäid bambusest juukseharjad. Tuli meelde kunagi ökofoorumist või muust taolisest kohast loetud jutt, et nonde harjadega ei jää juustesse elektrit. No ja Abikaasa on tükk aega rääkinud, et Plika pead võiks pigem harjata, mitte kammida. Nii ma siis ostsin pisikese õudselt nunnu välimusega harja sellest kollektsioonist. Proovisin oma peas ka – tõepoolest, ei hakanud juuksed lendlema. Plikaga on kammimise pärast alati võitlused, aga nüüd oli tema ka elevil ja lasi rõõmuga harjata. Igati õnnestunud ost. Ja tõesti nii armas näeb välja, et silm kohe puhkab peal. Palju rõõmu nii väikesest asjast nagu hea juuksehari 🙂
Turu saak oli oivaline: värske kartul, porgand, tomat, kurk, lillkapsas, lehtsalat, herned… Viimased mingist Tartumaa talust, sildi järgi kasvatatud keskkonnasõbralikult 😛 Maitsesid igatahes imeliselt, viimane kui üks kaun on mõnusalt magus ning usse polnud ühtki.
Koju tagasi tulles ootasid mind ees pestud nõud (mitte et neid oleks palju olnud, aga ma ei jõudnud oma hommikusöögi nõusid ja piimapurki ära pesta, kiireks läks) ning kuus liitrit korjatud maasikaid. Olin just täna rõõmuga mõelnud, et ometi on päikseline ilm, saab korjata, aga näe, isegi see tehti minu eest ära.
Lõunasöögiks sõime herneid ja maasikaid. Siis panin lapsed magama ja tegin salatit. Nii naljakas, veel aasta tagasi oli toorsalat mu jaoks tomat ja kurk, enamasti hapukoorega… Vahel sõime lehtsalatit ka. Ja õlikastmeid ma täiesti vihkasin. Aga tänu emale, kes tõi nii kuu-paar tagasi grillile kaasa Jamie Oliveri Toscana salati, millest ma vaimustusin, hakkasime katsetama ja nüüd meie majas hapukooresalateid enam ei tehta. Läks aega, mis läks, aga lõpuks sain minagi inimeseks 😀
Nüüd ongi nii, et mina toitun pool ajast salatist. Lehtsalat, tomat, kurk, vahel roheline sibul, kui nüüd basiilikut ka jälle saaks… Peale kaste oliiviõlist, palsamiäädikast, suhkrust, soolast, piprast. Teen korraga suure kausi, siis on tükk aega hea võtta. Kõrvale söön seda, mis parasjagu olemas on. Vahel teen paar võileiba, vahel panen sisse mozzarella kuubikuid, nüüd praadisin just kanafileed, praegu sõin eilse hakkliha ja küüslaugupealsetega – kõik sobib 😀 Lapsed sellest salatist küll paraku väga ei vaimustu, Plika on üldse närb värske kraami sööja (just rohelise ja juurikate poole pealt, marjad ja puuviljad lähevad ikka), Poiss on vahel näppupidi salatikausis ning nokib sealt vähemalt tomatit ja kurki. Kurki söövad lapsed õnneks ka paljalt suure mõnuga, seegi hea. No ja aurutatud värske kartul ning lillkapsas väikese võiga, see läheb neile ka väga hästi peale. Nii et asi pole vist ikka väga hull ja oma mõnusat toorsalatit võin üksi ka süüa 😛
Poodi oleks vaja minna, ma olin raskete kottidega palava päikese käes turult koju tulemisest nii väsinud, et ei viitsinud ühe jutiga ära käia. Aga oleks vaja siidrit, basiilikut (no nui neljaks, mina seda turult ei leidnud!) ja kilekotte külmutamiseks. Eelmisel aastal soovitati neid karpide asemel, võtvat vähem ruumi, ma siis seekord panen maasikamoosi niiviisi. No ja kõik muu, mis kotis olla kannatab, sõstrad peab küll ikka karpidega panema.
Loodetavasti tuleb Tage õhtul külla ja mängib nii kaua lastega, kuni ma kiirelt poes ära käin. Ja loodetavasti müüakse Selveris sobivaid kotte ka.
Võtan nüüd vist oma viimase siidri lahti. Nii mõnus on üle nelja aasta tõeliselt alkoholi nautida. Nii vähe on vaja ja maitseb nii hästi 😀 Ma loodan, et kui suvi läbi saab, siis läheb see hirmus siidri isu ka üle. Kui ei lähe, siis võib muretsema hakata 😛
