Jan 162013
 

Jõudsin ära oodata, nüüd on see haigus küll kindlalt lahkumas! Lapsed olid täna küll veidi virilamad kui tavaliselt ja lõunauni oli väga pikk, aga muidu olid nad siiski terve päeva üleval, palavikku polnud kellelgi, õhtusöögiks sõid laua ääres taldrikutäie suppi, ehitasid torni, vaatasid multikaid ja üldse… Poiss, kes on praktiliselt kümme päeva järjest maganud, oli täna ometigi jälle SUSLIK! Te ei kujuta üldse ette, kui suur rõõm oli seda suslikut näha.

Ühesõnaga täna enam sellist asja ei olnud, et lihtsalt poole istumise pealt magama jääks:

IMG_4690

IMG_4693

Köha on ka taganemas. Köhivad vahel, aga pole enam neid piinavaid mitte kuidagi lõppeda tahtvaid köhahooge. Tegin neile nüüd õhtul sinepipulbriga jalavanni, määrisin hanerasvaga rinna ja jalad sisse, villased sokid jalga… Ometi võisin seda kõike südamerahuga teha, sest kummalgi polnud palavikku.

Sain nad üle pika aja normaalselt magama panna. Elutoa diivan, kus me oleme Poisiga kõik see aeg maganud ja kus lapsed päeval enamik ajast magasid, on nüüd kokku pandud ja tuba ära koristatud. Täna pesime hambaid, lugesime raamatut ja laulsime – nagu NORMAALSETEL õhtutel. Ja nüüd magavad mõlemad oma voodis.

Nii et meie majas on rõõm.

Üleeile õhtul oli mul hirmus igav. Und polnud, mitte midagi tavapärast teha ei viitsinud. Klõpsisin suurema lootuseta kinnised blogid läbi ja leidsin postituse, milles mainis muuhulgas pusle kokku panemist. Heureka! Kaks kasutatud kraami poest ostetud puslet ootasid siiani kapi otsas oma aega, hakkasin väiksemat neist kokku panema. 1000 tk pusle sai valmis ühe õhtu ja ühe päevaga. Ega pikka pidu pole, tõmbasin karpi tagasi, et teha ruumi 1500 tk puslele – alustasin veel samal, st eile õhtul. No sellega läheb kaks päeva vähemalt, ma arvan :P Aga reedel tuleb ema, selleks ajaks võiks ikka köögilaua tühjaks saada või mis.

IMG_4705

IMG_4712

Jan 142013
 

Üheksas päev. Mis kuradi haigus see selline on, ah? Kui palavik on, on stabiilselt kõrge – ikka nii 39 ja peale. Mõni päev jääb selle eest täiesti lambist vahele. Muster siiani selline, et üks päev oli, järgmine mitte, siis kaks päeva oli, üks päev mitte, kaks oli, üks mitte, nüüd jälle… Ehk siis üheksast päevast polnud palavikku teisel, viiendal ja kaheksandal. IGA jumala kord lootsin, et ehk NÜÜD jääbki nii. Seni on aga tagasi tulnud.

Arst ütles, et kui nädala alguseks terve pole, tulge uuesti. No issand, kuidas ei viitsi. See laste riidesse toppimine ja linna sõitmine ja elavas järjekorras ootamine… Abikaasal on täna tööpäev kah, nii et homme peaks ta ennast korralikult välja magama. Samas see koht tehakse kell neli lahti, eks saab enne magada ja siis minna… MIKS see palavik ei võiks juba lõplikult kaduda?

Küünlad vist enam ka nii hästi ei aita või ma lihtsalt ei kraadi piisavalt tihti. Palusin Abikaasal teise toimeainega siirupit tuua, mida vajadusel küünaldega paralleelselt anda saaks, aga ta tõi kogemata paratsetamooliga, nii et see tuleb nüüd ümber vahetada, pole veel jõudnud.

Plikal mu meelest palavikku pole (kuna ta pole eriti kuum, siis ma ei viitsi kraadida ka), aga ta on ikkagi terve päeva maganud. Eks organism teab, mida vaja on, magamine on väga hea. Aga mis tal siis viga?

Rõve köha on mõlemal. Abikaasa tõi köharohtu ka – see on lahtisele köhale. Meile TUNDUS, et köha on lahtine, nüüd ma enam ei tea. Ei ole ju võimalik, et lahtine köha muutub tagasi kinniseks? Aga kui anda kinnise köhaga lahtise köha jaoks mõeldud rohtu, pole sellest ju ka mingit tolku… Blah. Mitte et ma ei vihkaks igasuguseid rohtusid üleüldiselt. No Plikale võiks nüüd lõpuks sinepipulbriga jalavanni teha (või sinepiplaastri talla alla panna, nagu soovitati), hanerasvaga määrida kah – ma võtan seda kõike juba ammu ette, aga palavik tuleb alati tagasi enne, kui tegudeni jõuan. Auru ei taha kumbki sisse hingata ja palaviku tõttu pole ma miskit muud tarka välja mõelnud.

No aga mis pagan see siis on? Poisi vereproov oli ju neljapäeval korras. Kopsud olid korras, kõrvad olid korras, kurk oli korras… Aga palavik, raisk, ära ei lähe.

Enda motivatsioon on täielik null. Aeg-ajalt võtan ennast nii palju kokku, et nõud ära pesta ja veidi koristada, muidu passin niisama. Magada öösiti normaalselt ei saa, kügelen Poisi kõrval diivanil, et vajadusel lähedal olla. Unistan segamatust pikast unest oma voodis… Praegu magan seal, kus juhtub ja millal juhtub.

Ja teate, KUI kõrini mul blogis virisemisest on… See on juba täiesti mu põhimõtete vastane. Pole sel aastal muud teinudki, kui virisenud. Aga välja elada on ennast ka kuskil vaja :P Nii ma siis ikka vahel virisen.

Oleks, OLEKS, et sellele virinale nüüd lõpp tuleks, eks :P Kadugu haigus siit majast kaugele!

Jan 112013
 

Ei ole meil siin see asi kuigivõrd parem. Eile lastel kusjuures palavikku polnud, aga Poiss oli ikkagi maru viril. Minul jätkuvalt iiveldas ja kannatlikkus oli null. Tuvastasime perearsti ja selle, et tema juurde enne uut nädalat saanud poleks, seega läksime sinna, kus elava järjekorra alusel võeti. Lasime lapsed ja Abikaasa üle vaadata, kellelgi miskit viga polnud. Niisiis ei muud kui puhata ja oodata, kuni terveks saame, kopsupõletik ei tohiks ähvardada.

Täna on mõlemad lapsed jälle palavikus olnud, mina olen enam-vähem okei, iiveldus hakkab ka lõpuks kaduma. No ma muudkui kogu aeg söön, et seda vältida. Ja ei, raseduse nalju pole vaja teha, see on õnneks välistatud.

Tülitsenud oleme hirmsal kombel, närvid on kõigil püsti. Praeguseks on õnneks jälle korras.

Abikaasa magab, lapsed magavad siin elutoas diivanil, Poisile pean ilmselt varsti uue küünla panema… Ei teagi, kuhu nad ööseks magama panna – ei taha siia jätta, aga ümber tõsta nagunii ei saa, ärkaks üles. Ah, vaatame.

Võiks ju juba kõik terveks saada :P Aga ma ei viitsi enam suuremat blogis kirjutada kah, ära tüütab.

Nädala pärast jõuab ema oma mehega kohale, selleks ajaks oleme loodetavasti triksis-traksis.

Jan 092013
 

Ega ei julge mingeid lõplikke järeldusi teha, aga päev on igatahes rahulikult möödunud, küünlad töötavad imeliselt ja ööuni ju enamasti ikka aitab.

Kusjuures ma polegi päriselt pidanud vist varem eriti küünlaid kasutama – või äkki kunagi VÄGA ammu Plikaga… Isegi ei mäleta. Enamasti on laste palavikud jäänud alla 39 ja järgmiseks päevaks kadunud, nii et ma pole näinud põhjust rohtudega jamada, olen lihtsalt lasknud vett juua ja magada. Mingi siirup meil Pärnus küll oli ja Plika seda vist korra ka sai, kõrvavalu pärast äkki. Kuna ma aga alles kodus avastasin, et see sisaldas vähemalt üht kahjulikku e-ainet (tõenäoliselt roosa värvi tekitamiseks), on arusaadav, kui vähe mul oli motivatsiooni seda edaspidi kasutada.

Nüüd, kus on reaalne võrdlus purustatud tableti ja küünlaga, siis vahe on ikka tõesti meeletu. No ega jah need tabletid ju laste jaoks mõeldud polegi, siirupiga oleks võrdlus vast kohasem olnud, aga suht kõik ütlevad, et küünlad on siirupist efektiivsemad. Nii et ma olen praegu küünla usku küll.

Plika palavik püsib alla 38, nii et tema pole küünalt saanud ja pakun, et homseks on terve. Jäi äkki sellepärast palavikku, et venna muidu kõik tähelepanu endale sai :D

Täna ööseks julgesin nad küll mähkmetega oma tuppa magama panna. Tegin seda muidugi enda mugavuse pärast – tahan rahulikult elutoas telekast oma sarja vahtida :P Olen nagunii üleval, kuni Abikaasa tööle läheb, eks käin aeg-ajalt kontrollimas, ega keegi liiga kuumaks muutunud pole, vajadusel saan mähkme ära võtta, küünla panna jne.

Minu palavikuga on küll ametlikult ühel pool, tänane väsimus oli puhtalt magamata ööst. Magasime päeval koos lastega ja nüüd on olemine täitsa kõbus. Päris hea enesetunde rikub ära kerge iiveldus – ma nimelt küürisin tükk aega meie uue pesumasina pulbrisahtlit. Pakun, et sellepärast nad uue masina ostsidki, et see nii s*tane oli ja sellepärast ka nii odavalt müüsid :D Ma ei tea, kas nad arvasid, et see ei käi lahti või… Abikaasa nikerdas ja sai küll. Oh seda õudu, mis jama kõik oli. Iiveldus tuli pesuvahendite lõhnast, eks see suur küürimine ja sissehingamine… Ja tollele perele meeldisid aromaatsed pesuvahendid, ütleme nii :P Oli küllaga nii pulbri jälgi kui mingi roosa pesugeeli omi. No ja mõnes kohas oli see saast kuhjunud musta värvi s*tahunnikuteks sõna otseses mõttes (te vabandate mu väljendust, eks, ma ei hakanud pilti parem panema).

Aga nüüd on masin puhas ja ühendatud, ühe korra 90 kraadiga tühipesu ka tehtud. Homsest võib siis hakata PÄRISELT pesema. Avastasin sellesama pesuvahendi sahtli kohalt ka kokkuvõtva kasutusjuhendi, nii et kõik on selge ja väga mugav. Masin tundub mulle väga sümpaatne, aga eks räägime siis edasi, kui ma olen päriselt pesnud ka, eks.

Oh, imeline, ma ei peagi enam pesema pesu kiirprogrammiga kolm masinatäit järjest, et siis poole päeva pärast lõpuks koju jõuda ja terve vannituba nii täis riputada, et asjad ära ei mahu. Ma saan pesta rahulikult värvide kaupa, kasvõi iga päev, tasapisi :D Ma olen juba ära unustanud, mida selline vabadus tähendab :D Ei, Külli juures oli väga äge käia, aga no pesu pesta on oma kodus ikka mugavam :)

Ma nüüd naudin üle nelja päeva oma vaikset õhtut. Kui seda va iiveldust poleks, oleks tõesti suisa täiuslik. Aga see pole õnneks üldse hull, nii et mõnus on ikka.

Jan 082013
 

Abikaasa hommikune hea enesetunne oli paraku vaid tabletist ning kui selle mõju kadus, tuli jälle 38 palavik. Ta on nüüd enamik päevast maha maganud, ehk aitab.

Kuna mul polnud ei küünlaid ega siirupit, sai Poisile pärast õekesega konsulteerimist Ibumaxi antud – lubati pool 200 mg tabletti kolm korda päevas, purustatuna ja lusikatäie jogurtiga segatuna läks kenasti alla. Saime palaviku vahepeal alla 38, aga õhtuks oli jälle pea 39, nii et enne magama minekut sai teise annuse.

Minul on palavik läinud, väsimus vahel kohutav, vahel poleks nagu midagi. Külmavärinad käivad samamoodi suvaliselt. Lihtsalt nii kõrini on sellest kõigest, et jube kohe. Ükshaaval tuleks haige olla, mitte kolmekesi korraga.

Poisiga peab ikka arsti juurde minema, ma olen tema pärast mures. Kohalikud tuttavad ehk oskavad nõu anda, kuidas ja kus.

Keetsin kartuleid, sest Abikaasa sõnul oli see ainus toit, mida ta süüa suudaks ja lastele meeldiks kindlasti ka. Plika vohmis hapukoorega mitu taldrikutäit sisse, isegi Poiss sõi natuke. Häda on selles, et MINA keedetud kartuleid ei armasta ja praeguse kehva isu juures ei taha neid nähagi. Tänane söök on… Issand, ma ei teagi, poolteist apelsini vist. Kõht koriseb. Tahaks riisi, aga esiteks ma ei viitsiks seda nagunii teha, teiseks pole mingit lihavärki, mida sinna sisse panna. Ja külmkapist tuleks hunnik toitu ära visata.

Nojah, aga positiivse poole pealt siiski nii palju, et nüüd peaks ju ikka hakkama paremaks minema :D

Jan 082013
 

Abikaasal on enesetunne parem kui varem ja üle pika aja oli tal ka korralik isu.

Mina sõin öösel ühe praeleiva ja vaatasin pool tundi sarja, pool kolm läksin magama. Magasin üsna hästi, aga ärkasin vara, kui Abikaasa koju tuli. Seljavalu on läinud, peavalu suuremas osas ka, palavik oli enne 37,4, nüüd 37,2. Väsimus ja külmavärinad on endiselt, aga võrreldes eelmise kahe päevaga ikka kõvasti parem – tablettide järele enam õnneks vajadust ei tunne.

Plika on endiselt terve. Või nojah, köhib.

Aga Poiss teeb tiba murelikuks. Täna on kolmas haigusepäev – kui eile oli ta minu meelest üsna kõbus ja täna hommikul oli palavik 37,1, siis praeguseks 38,8 – võiks vähem olla. On üsna kustunud olemisega, käis vahepeal minu ja Abikaasa juures voodis puhkamas, kui ma aga välja hiilisin, sest kahe mehe vahel liiga palavaks läks, paterdas ta mulle varsti järele. Noh, ühe paiku katsun ta tavapärasesse lõunaunne saada, ehk see aitab. Ja õhtul teeme küll sinepipulbriga jalavanni ja määrime hanerasva, see on kindel. Sinepiplaastrit ma vist proovin kõigepealt enda peal :D Mul puuduvad sellest igasugused mälestused.

Noh, vähemalt suutsin Plikale putru keeta, Poisile apelsini puhastada (ning sellest pool ise ära süüa) ja nõusid pesta. Iga natukese aja tagant on vajadus pikali olla, aga nii ka kaua ei püsi. Nii et enda ja Abikaasa pärast eriti ei muretse. Kui nüüd ainult Poiss tervemaks saaks…

Üks vahva tänahommikune tsitaat Plikalt kah: “Kohe, kui ma selle multika [Lotte] häält kuulsin, tuli nii suur rõõm sisse, et tulin jooksuga voodist välja!”

Jan 082013
 

Mingi uitmõtte ajal vaatasin gripi sümptomeid ja üsna hästi sobivad – kiire enesetunde halvenemine, kõrge palavik (38 ja rohkem), peavalu, lihase- ja liigesevalu, kuiv köha ja/või nohu, väsimus ja nõrkus… Hingamisraskuseid ja kõhulahtisust õnneks pole, aga kõik teised on suuremal või vähemal määral esindatud – kurk oli valus vaid Abikaasal, no ja Plika on siiani terve.

Aga üldiselt, mis me siis nüüd tegema peaks? Arsti juurde minemisest vist ei pääse. Üldse ei taha, ei viitsi süsteemi süvenema hakata, täiskasvanud peavad midagi maksma kah…

Või kui homseks juba parem on, ehk siis saaks niisama ka… Millised on kodused gripiravimid?

Noh, olgu see gripp või mitte, ema tuleku ajaks peaks me igatahes kõik kenasti terved ja mitte nakkusohtlikud olema :)

Avastasin oma dekolteepiirkonnast eriti jõhkra punase lööbe. Veidi tagasihoidlikumal ja ühtlasemal kujul on see korduvalt varemgi esinenud ja ma pole kunagi aru saanud, MILLEST. Olen alati eeldanud, et ju mingi söök, kuna see pole aga kunagi vaevusi valmistanud ning on ise ära kadunud, pole sellest suuremat probleemi teinud. Nüüd aga tuli see lööve ajal, mil ma pole kaks päeva mitte midagi söönud – ma tõesti ei usu, et sellest ühest pirnist. Küll aga võtsin eile õhtul siin Norras esimest korda kasutusse oma fliisist hommikumantli – siin on nii soe, et pole vaja läinud, aga külmavärinatega kulus ära. Olen sellega enamik tänasest päevast ringi käinud ja nüüd õhtul, enne lööbe avastamist, oli see mul ka voodis teki all seljas, hommikumantli all õlapaeltega särgik. Nii et kas siis tõesti hoopis fliis?

Tablettide ja ananasside abiga tuli pärast tervet päeva siruli olekut selline teotahe, et pesin kõik nõud ära ja tunnen nüüd, et tahaks vist veel midagi süüa… Suurepärane!

Jan 082013
 

Tegelikult tuleb varasemastki meelde, et kui ühel päeval haigeks jään ja loodan, et ööuni tervendab, ei saa ma sel ööl üldse korralikult magada ja hommikul on tunne sama kehv.

Nii ka seekord – terve öö vähkresin voodis, tunne oli selline, et magada üldse ei saanudki. Eile ja täna olin enamik ajast pikali, aga jah, magamiseni asi paraku ei jõudnud…

Täna hommikul lihtsalt niutsusin, sest nii halb oli. Lõpuks võtsin valuvaigistit – 200 mg Ibumax ei teinud midagi, nii et võtsin poole tunni pärast teise veel. See tegi olemise nii talutavaks, et suutsin isegi natuke koristada. See oli ikka JUBE läbu, mis meil siin hommikul vastu vaatas… Ma olen ju harjunud õhtul pärast laste magama panekut kõik ära koristama, et siis oma aega puhtuses ja korras nautida ning hommikul sassi ajamine nullist toimuks.

No igatahes, seljavalust sain tablettide abiga lahti, peavalu võttis vähemaks ja palaviku alla. Kuue tunni pärast läks olemine halvemaks, siis sai teine 400 mg sisse võetud…. Ja üheksa tunni pärast kolmas, mis on ka ööpäeva maksimum. Ma nii üritasin lihtsalt magama jääda, aga kuidagi ei õnnestunud – pea valutas ja külmavärinad olid tagasi, palavik jälle 38.

Nüüd saab tableti võtmisest kohe pool tundi täis – loodan, et suudan siis magama jääda. Aga saadan enne Abikaasa tööle, nagunii tema kell hakkab poole tunni pärast helisema ja enne rahu ei saa, kui ta uksest väljas on. Ta, vaeseke, töötas ju täna terve päeva, sai tukkuda vaid tunnikese hommikul ja nüüd paar tundi õhtul… Homme magab ilmselt suurema osa ajast maha.

Igal juhul on minevikukogemust arvesse võttes igati lootust, et homseks on tervis parem. Olen üritanud täna palju vett juua, söögist pole muud sisse läinud kui üks pirn. Peaks nüüd selle ananassi ära puhastama, mis Abikaasa minu tellimisel ennist tõi… Tahtsin seda juba paar tundi tagasi teha, aga kui nägin, et vajalik nuga on pesemata kraanikausis teiste asjade all, lõin käega – vaat nii omadega läbi olengi. Aga paar tundi voodis lebotamine aitas natuke… Ja söök tuleks kasuks. Ehk võtab tablett peavalu ja palavikku nii palju vähemaks, et saan siis normaalselt magada.

Köhime kõik nagu hullud. Eriti vastik on röga – Abikaasa oskab seda ainsana välja sülitada, mina proovin kõigest väest ja juba natuke tuleb välja, aga lapsed ju ei oska… Ja järjest röga alla neelates pole ime, kui asi lõpuks oksendamiseni jõuab. Peaks vist sinepipulbriga jalavanni tegema ja hanerasvaga määrima. Ja äkki sinepiplaastrit ka… Kui homme rohkem jõudu on, võtan ette.

Nina on kõigil suurest nuuskamisest valus. Tegelikult valetan – Plikal pole peale köha häda midagi, tema on siiani ainsana suuremast haigusest puutumata ja loodan siiralt, et see nii jääbki.