Pottsepp ütles, et loodab ahju esmaspäeval valmis saada. Äärmisel juhul teisipäeva lõunaks. Uu, kui põnev! Kahju ainult, et me seda imelist elavat tuld esialgu nautida ei saa. Mul on unistus, et järgmisel aastal saame ka teise poole kasutusse võtta…
Ma saan aru, et ma kordan ennast, aga ma ju pean 😀 Pole ammu nii viljakat päeva olnud, sestap tuleb kõik rõõm kirja panna.
Pärast eelmise postituse kirjutamist läksin lastele järele. Mul oli olnud eile plaanis ahjukartuleid- ja liha teha, aga eile läks meil lasteaias nii kaua aega, et koju jõudes tõdesin – pole mõtet. Nii sõid nad toona õhtusöögiks hommikuputru moosiga 😀 Aga aeg oli igati hästi kulutatud – kui ma kohale jõudsin, hakkas Plika just parasjagu “pintsliga värvima” (nagu ta ise ütleb) – muidugi lasin tal siis seda teha. Poiss mängis nii kaua Plika rühma autodega, mina olin kord ühe, kord teise juures. Kvaliteetaeg. Absoluutselt putru väärt!
Aga jah, need kartulid ja liha. Täna said lõpuks ahju. Erilise boonusena tuli ema külla, kes mängis lastega, kuni mina kartuleid koorisin ja ette valmistasin. Toidu ahju torganud, kasutasin juhust ja käisin autoga poes. Mitte et pood poleks poole kilomeetri kaugusel, aga väljas oli külm ja mis kõige olulisem – tahtsin sõitu harjutada. No ma ei sõitnud Norras ju üldse ja terve suve Eestis ka mitte. Alles sügisel hakkasin uuesti tasapisi sõitma, seni oli ema alati kõrval olnud. Nüüdseks olen emaga nii palju sõitnud, et ümber nurga poodi julgesin üksi ka sõita 😀 Ja on juba tunne, et tasapisi hakkab mingi kindlus sisse tulema. Jumal tänatud!
Sõime lastega õhtust, seejärel lasin neil mängida, ise hõõrusin igavese hunniku pesu sapiseebiga sisse ja panin pesema. Siis vahetasin veel voodipesu ära. Lapsed said magama tavalisest tunni hiljem, homme ei pea ju kella peale tõusma. Meie puhul tähendab tavaline õhtu, et seitsmest hakkame juba sättima, täna hakkasime umbes kolmveerand kaheksa. Lisaks lugesin neile tavapärasest mitu korda rohkem. Jällegi – tänu sellele, et homme ei pea lasteaeda minema, lisaks tahtsin ühe luuletuste raamatuga ühele poole saada, et see homme raamatukokku tagasi viia.
Nüüd lapsed magavad, mina tegin tule pliidi alla, panin pesu sinna ette kuivama. Pesu restile sättimine on mul ka oma süsteemiga, ma jagan riided liikide järgi eraldi ja siis kindlas järjekorras panen… Ma olen süsteemifriik, ma naudin seda 😀 Köök sai juba pärast õhtusööki korda, toas panin ka just asjad ära… Nüüd on kõik korras ja mõnus. Nüüd võib puhata.
Kõik päevad võiksid nii mõnusad olla. Et saaks kogu aeg sama palju tehtud ja lastega sama mõnusalt oldud. Puhas rõõm!
Mõtlesin, et teen täna põrandad puhtaks, siis on nädalavahetusel hooleta. Nii et terve elamine sai jälle üle pühitud ja pestud. Vannitoas ja köögis küürisin tibake mujalt ka, lõpetuseks käisin ise pesus.
Oh, kui võrratult hea nüüd olla on! Küpsetasin hommikul uue leiva ja sõin seda just, sai imeliselt hea – nagu kahtlustasin, oligi vaja tibakene rohkem suhkrut. Mmm! Ja magustoiduks söödud äärmiselt küps banaan maitses ka kuidagi eriliselt hästi. Võib-olla on see lihtsalt üldine rahulolu, mis nii hästi maitses. No ja ma olin näljane ka 😛
Nägin vannituba küürides nurgas seisvat koridorist üle jäänud PVC-katte rulli, mis augustist saati maha panemist ootab. Mõtlesin peale remondi lõppu selle viimaks ära teha. Siis turgatas, et ehkki suurt remonti pole vannitoas mõtet teha, siis nipet-näpet mõnusamaks olemiseks võib ju ikka. Abikaasa tuttav oli nõus selle ka teiste asjade seas ära tegema. Nii et kõik värvitavad pinnad värskelt valgeks – seinte ülemine osa, lagi, torud, seinakapp. Vanni emailib ära, kraanikausi kohale ostan uue peeglikapi. Vanni kohalt saab selle seina korda teha, kust boiler maha võeti – sellest jäid augud, mis on praegu kleepsuga varjatud. Segistil tuleb katkine duši osa ära vahetada (vbla ka terve komplekt, eks näis, kuidas võimalik on), pesu kuivatamiseks tahaks vana logiseva seinakuivati asemele lahti tõmmatavate nööridega variandi panna. Ja välja lõhutud ahju endise siibri augu varjamiseks nagi. Valgustusele peab ka mõtlema – praegu on hämaravõitu. No ühesõnaga, võimalikult vähese rahaga võimalikult ilusaks. Miks ma sellele küll varem ei mõelnud! Kui kõik tehtud, peaks see vannituba meid kenasti teenima, kuni on ükskord võimalust põhjalikult ette võtta ja kõik nullist teha. Ma olen väga elevil!
Homseks lubab jälle ilusamat ilma, teeme vist lastega turu-raamatukogu(-jäätisekohviku) tuuri.
Elu on ilus 🙂
Ma pole kunagi varem näinud, kuidas ahju ehitatakse, nii et põnev on jälgida. Eriti just seda, mis seespool tehakse 😛
Nädalavahetusel oli seis selline:
Esmaspäeva õhtuks selline:
Vahepeal ei viitsinud pilti teha, praeguseks siis tehtud nii palju:
Väljas sai täna paigaldatud viimane jupp tuuletõket ning parandatud vihmaveetorud. Ootamas veel vill kahe korruse vahele ning trepi katmine millegagi, mis teeb selle külmaga purunemiskindlaks vms. Keldrist vaja veetorud üle kontrollida ja võimalusel plasttorude vastu vahetada, sest praegustest tilgub ja niiskus pole hea. Toas on seis sama – kui ahi valmis, saab värvima hakata, et toaga lõpuks ühele poole saaks.
Andsin uue tähtaja ka – Plika sünnipäevaks peab kõik korras olema. Kuna mul on aga vaja ka sisustada, siis lastetoa remont peaks olema valmis hiljemalt selle kuu lõpuks, mis jätab mulle nädalakese võimalikuks kangaste ja fotode valimiseks. Ma ju ei tea täpselt, mida ja kuhu ma tahan, kuni taust paigas pole 🙂