Eile oli Poisi rühmas nn perepidu – isadepäeva laulud ja mardimaski meisterdamine. Ja mulle ei karanud mitte korrakski pähe idee, et peaks talle viisakamad riided selga panema. Kohale jõudes olid kõik teised lapsed muidugi üles löödud. Mitte et oleks eriti vahet olnud, sest saalis istus Poiss teiste lastega vaid esimesed minutid, kaasa ei laulnud, jooksis siis minu juurde ja keeldus tagasi minemast 😛
Peost teavitavas meilis oli kirjas, et kui lapsevanemad soovivad teha suupistelaua, siis nad võivad seda teha. Mingit sisulist arutelu sellele ei järgnenud, keegi vaid mainis, et võib küpsiseid küpsetada. Noh, kui peopäeval poleks uut meili saadetud ja mainitud, et üks toob ühte ja teine teist, poleks mul tulnud pähegi miskit kaasa võtta. See läks õnneks napilt 😀
Täna oli lasteaia sünnipäev. Peokutse oli seinal, kus kenasti kirjas, et riietus pidulik. Nojah, võtsin siis viisakad riided kaasa… Kohale jõudes nägin, kuidas kõik teised lapsevanemad tulevad LILLEDEGA. Mis jällegi, üllatus-üllatus, polnud mulle korrakski pähe tulnud.
No muidugi, tagantjärele mõeldes on ju kõik täiesti loogiline. Eesti lasteaiapeod on alati piduliku riietusega ja sünnipäevaks tuuakse ju tõepoolest lilli. Seda enam tunnen ma ennast idioodina 😛
Natukene paremaks tegi asjaolu see, et vähemalt üks ema ütles mulle, et ka temal ei tulnud lilled pähe. Jõudsime ühiselt otsusele, et alati on parem olla, kui pole ainus 🙂
Oh jah. No ei oska ma veel lasteaias käituda 😀
Gea blogist tuleb meelde, kuidas nemad on õpetajatele ka sünnipäevaks lilli viinud. Ma isegi EI TEA, millal meie õpetajate sünnipäevad on. Kust ma peaks seda teadma? Neilt küsima või? Mh.
Meie lasteaias on õpetajate sünnipäevad stendil (mitte rühmas, vaid kuskil koridoris asuval suurel üldstendil) kirjas. Vaata, ehk on teil ka 🙂
jah meie eesti lasteaias olid ka õpetajate sünnad stendil. aga lohutuseks-ma ise olin üsna sarnane lapsevanem…kuna elasin veel kaugel ja vanemad õed viisid poissi, siis seda enam polnud mul aimu, mis seal toimub.
Lilli viiakse ka õpetajatepäeva puhul 🙂 Ma ka ei teadnud, kuid kui hommikul lasteaeda minnes kõigil lilled ja kommikarbid käes olid, pani mõtlema küll 😀 No ja siis vahepeal niisama viiakse ja siis sünnipäevad + peod jne. Pidev õpetajate moosimine käib. Aga olles ise klassiõpetajana töötanud, siis tegelikult kulub see ära – mitte selleks, et sinu last rohkem hoitaks, vaid selleks, et õpetajal oleks lihtsalt parem tuju 🙂
Ära pabista- ma ka ei tulnud selle peale, et lilli viia 🙂 Ja õpetajate sünnipäevi stendil küll ei ole- paar nädalat tagasi plika rääkis, et õpetajal on sünnipäev, aga me tookord lasteaias ei olnud ja ma ei teagi, kas oli see õige või mitte- igatahes kui plika viis õpetajale soksi, siis õpetaja oli väga üllatunud, et mille eest?
Sinu kirjutis meenutab mulle, et ma unustasin kord, et lasteaias on pildistamine, ei mingeid pidulikke riideid. Nii piinlik oli. Pildid, muide, tulid väga ilusad! Lausa nii ilusad,et üks on raamis, ning seda vaadates tuleb iga kord meelde, et kuidas ma sain unustada? 😀
Aga kellele lasteaia sünnipäeva puhul lilled anda? Mul ka ei tuleks mõttesse lilli tuua…
Aga sünnipäevadega on meil nii, et kogutakse raha ja üks tublim kodune ema toob lilled ja kingituse õpetajale õigel päeval.
Kuna õpetajad on tõesti väga toredad inimesed, siis olen omaalgatuslikult viinud neile väikseid kingituse suvel viimasel päeval enne kollektiivpuhkust.
Mina olin veel sügisel samasugune lapsevanem – no ei tulnud selle peale, et esimesel lasteaiapäeval õpetajale lilled viia … tagantjärele mõeldes muidugi loogiline, aga mulle millegipärast seostusid lilled ikka esimese koolipäevaga. Õpetajatega on meil nii, et sünnipäevaks toovad soovijad lilled, kingitused jõuludeks ja enne suvepuhkust.
Minu arvates on terve esimene aasta üllatusi rohkelt täis lasteaias. Ja järgnevatel aastatel on lihtsalt vähem üllatusi, aga ka tuleb ikka ette.
Meil jäi üks aasta aeda vahele s.t. vanem laps läks kooli ja väiksem veel ei käinud, nüüd on väiksema esimene aasta ja nii tore on: on päris palju tuttavaid nägusid ja mul on olnud nüüd päriselt meeles peoriided ja muud kohustused kohe ära teha. Aga peab tunnistama, et sellele eelnes tõesti 5 aastat trenni.
Rõõm kuulda, et ma pole ainus 🙂
Me ei hakanud lasteaiaga harjutama mitte esimesel päeval, vaid alles siis, kui teised olid juba veidi aega käinud. Seega polnud võimalust teiste lilledega tulemist näha ja kui te poleks siin öelnud, oleks järgmisel sügisel ilmselt ka süüdimatult ilma läinud.
Õpetajate päev – huvitav, kas me olime siis aias? Ei mäleta, et oleks varem näinud kedagi lilledega tulemas. See oli reede oktoobri alguses – võimalik, et tegin siis lastele näiteks puhkepäeva.
Lasteaia sünnipäeva puhul anti lilled õpetajatele.
Õpetajate sünnipäevad… Meie lasteaia maja on eraldi pisike osa ühest teisest suuremast, mis asub hoopis teises kohas – seal ehk on üldstendil midagi kirjas, aga mina sinna majja ilmselt kunagi ei satugi. Meie kahe rühma majas mu meelest mingit üldstendi pole. Samas pole väga rühma omadesse süvenenud, peaks vist üle vaatama – äkki on seal vms 😛 Samuti tegi üks Plika rühma ema just FB grupi, nii et võin ka sealt küsida. Poisi rühma õpetajate koha pealt see muidugi ei aita.
Minu meelest on mõtet lilli tuua ainult siis, kui laps sellel konkreetsel päeval aias on. Olgu siis õpetajate päev, lasteaia või õpetaja sünnipäev. Kui too päev aias pole, pole ka hiljem mõtet, arvan ma.
Jõulukingiga on vähemalt lihtne, korjatakse raha ja tehakse ühiselt.
Niisiis… Kõik peod ja pildistamised – pidulikud riided. Meil oli ju ka rühmapildistamine ja sinna mul jällegi ei tulnud pähe midagi kenamat selga panna. Plika puhul vist lihtsalt hommikul vaatasin, et saaks omavahel hästi sobivad riided, vahel ta on kirjum ka. Siis juba panin tähele, et mõned on väga üles löödud, aga kuna tegu oli vaid ühe grupipildiga ja eraldi portreepilte ei tehtud, ei tundnud ka, et miskit häda oleks. Ei olnud sellist tunnet, et oleks midagi valesti teinud, nagu eile ja täna 🙂
Ja lilled… Esimesel päeval, viimasel päeval, õpetajate päeval, lasteaia sünnipäeval, õpetajate sünnipäeval… Kas ma nüüd unustasin midagi? 😀 Veel millalgi? 😀
Ja kas tõesti peaks veel midagi peale lillede ka viima? Mingiks puhuks šokolaadi või komme vms? No seda muidugi, et kui mingi ühine suupistelaua korraldamine on, ehkki sel juhul ma eeldaks, et keegi ka päriselt ütleb, et jah, teeme, tooge igaüks… Mitte nagu nüüd oli, et õpetajate infomeil ütles, et lapsevanemad võivad teha, üks ütles, et tema VÕIB küpsetada küpsiseid, aga mitte mingit päris kokkulepet ei sõlmitud. Vbla nad omavahel miskit rääkisid. Ma ei suuda siiani teiste vanemate nägusidki meeles pidada (ega ka teiste laste), neid lastega kokku viia, nimedest rääkimata 😀
Poleks arvanudki, et lasteaias nii palju asjatamist on ja nii palju “vigu” teha saab 😀
Hehehe. Mina lasteaia esimesel ja viimasel päeval lilli ei viinud. Ega see kool ei ole, leian. Küll aga on lapsed viinud lilli õpetajate päeval ja õpsi sünnipäeval. Pidulikud riided on siis, kui on mingi saaliüritus (isade- ja emadepäeva peod, jõulupidu), ent kui on lihtsalt saame-kokku-meisterdamine, siis on tavariietega.
Šoksi ja komme pole mu lapsed kunagi viinud. Aa, ja nüüd tuleb meelde, et poiss viis kevadel õpetajale lille ka naistepäeva puhul.
Aga helista lihtsalt nt õppealajuhatajale või kellelegi teisele “kontoripoolelt” ja küsi sünnipäevasid. Meil ka stendi pole, aga see-eest väga vahvad õppeala- ja majandusjuhataja ja direktriss, kes hea meelega igasugust “privaatset” infot jagavad.
Sa ei ole süüdimatu 😀 Sa oled lihtsalt kogenematu. Normaalne nähtus ju. Mul oli poisiga sama. Ka koolis alguses 🙂
Aga minu meelest on lasteaed sama oluline, kui seda on kool ja lasteaiaõpetajad lilled või muu säärase samamoodi auga ära teeninud.
Ma olen tulnud kodust, kus tähistati väga väheseid tähtpäevi. Sünnipäevi peeti, aastavahetus ja jaanipäev olid alati erilised ja sellega vist asi piirdus ka. Ise jätkasin sellist rütmi südamerahuga, kuniks laps lasteaeda läks.
Ossaraks, mis tramburai seal käima läks!
Emade/isadepäevad ja vanavanematepäevad, mardi/kadripäevad, jõulud, munadepühad, alustamised ja lõpetamised, pildistamised ja.. Ma ei jõudnud järge pidada enam. Sünnipäevad nagunii, aga need möödusid ikkagi leebemas vormis. Mu arust peeti maha kõikvõimalikud päevad, ka need, mille olemasolust mul senini aimugi polnud.
Väga aktiivne lasteaed oli, matkad, ekskursioonid, erinevad külaskäigud siia-sinna, koosolekuid (ka hoolekogu omi) toimus meeletult palju (nendel käis isa, ma olin sel ajal kogu aeg tööl).
Ütlen otse välja – ma olin täiesti tüdinenud. Muudkui sebi – lilled, pidulikud riided, matkariided, raha, söögid, toidukotid, sügisannid, kompositsioonid, meisterdamised, kingitused, karnevalid/maskipeod (no need viimased olid tegelikult lastele väga lõbusad ja meeldejäävad).
Jagasime igasugu üritusi lapse isaga omavahel, aga ikkagi olime mõlemad sunnitud mingil hetkel tunnistama, et nii sageli lasteaias elamiseks oleme me liiga vanad ja töölkäivad. Ja tegelikult tahaks mõnikord koos lapsega hoopis mujale minna. Mõned üritused magasin maha ka või sain liiga hilja teada, laps läks peole vuntsimata olekus..
Peategelane ise mäletab praeguseks ainult mõnda üritust -jõulupidusid, sünnipäevi ja karnevale.
Neli aastat kestis see trall, selle ajaga tekkisid ka vanemate sõpruskonnad ja ühisüritused. Nendel me ei osalenud, ma ei suutnudki aru saada, kes on kes ja polnud tahtmist ka.
Ma tean, et järgmine laps läheks ka just sinna lasteaeda (kasvatajad! kasvatajad!!), aga ise võtaks küll veidi vabamalt. Puhaste piduriiete komplekti hoiaks näiteks lausa kapis, et kohe käepärast oleks.
Uhh, mul ka see teema just päevakorral – laps on teist päev lasteaias. Kui juba varemalt on tundunud see kõrvaltvaadates ülemõistuse, siis nüüd pean siis ise ka selles osaline olema. Mulle on jäänud täielikuks mõistatuseks, kuidas lapsevanemad jaksavad lõputult erinevaid kostüüme produtseerida ja ülepäeviti lasteaia pidudel publikuks olla. Ehk mu arvamus ajajooksul muutub. Näiteks, kui mu lapseke hakkab igatsema kõigest hingest esinemist ja siis lasteaed on mul abiks selle igatsuse täitmisel. Aga väga hea, et nüüd selline kompaktne ülevaade tuli, mis puhul kõik lilli on vaja lasteaeda viia ;).
Ei ela küll Eestis, aga olukord on sama – minu arust üks igavene tüütu kohustus vanematele. Vähemalt minule 😉 Laps käib 3. aastat lasteaias – ja mina jälgin seda tralli enne töölkäiva vanemana, nüüd kodusena, teise värske beebi kõrvalt. Meil on õnneks nö. lapsevanemate esindajad, rühma peale 2, kes siis koguvad raha ja organiseerivad kasvatajatele kingitused jm. Sellegipoolest – vbl. on vanemaid, kellele sellist seltsielu lasteaia juures vaja on, mina seda ei vaja. Ja lapsel ilmselt suht ükskõik, eriti veel esimesed poolteist aastat, kui ta sõimerühmas käis. Ma arvan, et laps mängiks ja oleks ka niisama hea meelega aias, ilma selle pideva tähistamiseta 😉 Ja puht ausalt – eriti töölkäiva vanemana käib selline pidev asjade lasteaeda tassimine / saja tähtpäeva-ürituse meelespidamine ikka korralikult närvidele 😉
Karm elu seal Eesti lasteaias.
Soome omas (vähemalt meie linna yhes :D) ei koguta kunagi raha millegi jaoks. Tädidele tuuakse lilli ainult lasteaia viimasel päeval ennem suvepuhkust. Pidulik riietus on 2 korda, Vabariigi aastapäeva eel ja j6ulupeol. Isegi pildistamised on tavariietega.
Ma olen väga rahul. Vähe sebimist lapsevanemal.
Aastas paar korda on mingid 6ueyritused koos lapsevanematega, aga pooltel pole me isegi käinud, kyll ei viitsi v6i unustad ära.
Ennem j6ule on mingi loos, mis maksab euro tykk. Vabatahtlik. Kogutakse nt uue fotoka jaoks raha.
Lihtne (ja rahaliselt kallis :P) elu. Kooliga veel lihtsam…
Ja siin ei ole ei emade ega isadepäeva kontserte lapsevanematele. Pakutakse ainult kohvi. Mulle meeldib 🙂
Kaarte teevad lapsed aga kyll.