Valmistudes…
2013
Jõuluüllatused jätkuvad
Mallukas polnud ainus, kelle kodulehte nikerdasin. Temaga oli kiire kolimine, sai ühe õhtuga valmis.
Aga mul oli üks teine veidi pikaajalisem projekt ka – nii umbes kuu aega tagasi pöördus Virge mu poole paari küsimusega WP-s kodulehe tegemise kohta. Ta oli kusjuures ise juba täiesti edukalt domeeni registreerinud, majutuse tellinud, WP püsti pannud ja enamik alajaotustest ära teinud. Mina lendasin siis rõõmsalt peale, surkisin ühte ja teist ning teatasin, et ma nüüd natuke keeletoimetan ka. No ja nii läkski, et ma aeg-ajalt torkisin Virget, et ta uut sisu üles paneks, nii et ma saaks ka jälle midagi teha.
Leht sai hiljuti valmis (Virge ise räägib pikemalt siin) ja ma ei jõudnudki sellest blogis kirjutada (no ma pole jõudnud viimasel ajal mitte millestki kirjutada, eks) – kui kellelgi on probleeme Soomes tehtud töö eest raha kätte saamisega, siis Virge on see inimene, kes oskab teid aidata. Minu jaoks on see endiselt hämmastav, kuidas ta täiesti nullist õppis ära soome keele ja seadused ja kuidas ta kogu seda värki NAUDIB. Minule tekitavad seadused judinaid, aga Virge on hingelt ikka jurist mis jurist. Täiesti geniaalne äriidee, ma ütlen, sest Soomes lastakse NII paljusid eestlaseid üle.
Aga miks ma üldse kirjutama hakkasin – Virge rääkis küll, et ma võin pakikest oodata, nii et kui täna Smartposti sõnum tuli, siis ma eeldasin, et võiks sellega tegu olla. Ja see on juba eelmisest jõulust tuttav teema, et kui mina ootan pakikest, siis tuleb KAST.
No päriselt, mul hakkab piinlik. Ma ju ei teinud midagi erilist, ma lihtsalt tegin seda, mida mulle meeldib teha 🙂
Vaat sihukese hunniku kingitusi saime:
Mul on sellistel puhkudel alati tunne, et ma pole seda kõike päriselt ära teeninud. Nii et ma jään selle juurde, et Virge läks lihtsalt natuke hulluks 🙂 Igal juhul maailmasuurimad tänud võrratu jõulukingi eest!
Päkapiku töökoda
Juba kaks aastat tagasi olin hädas sellega, et minu tehtud kaardid tavalisse ümbrikusse ei mahtunud ja järgmine suurus, mida müüakse, on juba A5, mis on hirmus suur. Toona oli mul kogunenud piisavalt ümbrikke õnnitluskaartide ümbert, millega need tasuta kaasa tulevad – sel aastal sain nii ainult pooled, ülejäänud tegin ise.
Välismaalastele said kirjad posti nädala alguses. Eile õhtul ja täna lõikusin-kleepisin-kirjutasin 16 kaarti ja üheksa ümbrikku, need said täna posti. Ikka viimasel minutil, nii et pole sugugi kindel, kas jõuab enne jõule kohale. Vabalt võib mitte jõuda 😛
14 kaarti on välja lõigatud, vaja veel kleepida ja sisse kirjutada, need annan käest kätte. Siis on veel mitukümmend inimest, kellele tahaks saata personaalse kaardi digitaalsel kujul. Idee on olemas, tuleks veel ainult kujundada ja saata.
Kõik puuduolevad kingid said eile edukalt ostetud, lähengi vist nüüd neid pakkima, seda on ilma laste juuresolekuta rahulikum teha.
Ei tea, kas mul õnnestub kunagi igal aastal kaarte saata – seni on see reeglina juhtunud üle aasta või kahe. Mulle nii meeldib neid nikerdada, aga see on ajakulukas. Tulevikus lähen ilmselt mõnevõrra rohkem digitaalseks – 35 paberkaarti tundub ikkagi liig. Aga mõned, nii 10-20, teen ikka edaspidi ka.
Täna hommikul saime me suisa kaks kaarti, üks ägedam kui teine. Mis ma oskan öelda, Krissu tunneb meid hästi 😀
No oli mul vaja neid reegleid otsima minna!
Ma olen hirmus keelepede, aga keelereeglitest ei tea ma üldiselt mitte midagi. Ma lihtsalt kirjutan kõhutundest õigesti ja ongi kõik.
Minu praegune töö on vägagi seotud kirjutamisega. Mõni aeg tagasi tekkis just mõttevahetus meie maja sekretäriga, kes väitis, et lahtiolekuaegade puhul peaks mõttekriipsu ees ja taga olema tühikud. Mina ütlesin, et minu meelest ei pea, aga ma ei tea ka ühtki reeglit, nii et pead ei anna.
Täna palus üks teine töökaaslane mul samamoodi tühikud panna, seekord kuupäevade vahelise kriipsu ümber. Ei viitsinud vaielda ja panin, aga kuna minu meelest tundus see vale, ei andnud asi rahu ja läksin lõpuks EKI lehele uurima, mis värk siis lõppude-lõpuks on.
Noh, mul oli õigus 🙂
Lugesin siit, et:
Mõttekriips(ud) pannakse:
sõna kuni asenduseks: lk-d 19–36, üheksa–kaksteist elanikku, 10–20 aastat, aastail 1945–1960, 1990.–1995. aastal, 12.3.–20.3.2008, kell 9.00–18.45, 19–26%, 6–9°, 9,5–9,8 m pikkune, 3–6aastased lapsed (raskepärasem, aga samuti õige: 3–6-aastased), 1–5karaadised teemandid (1–5-karaadised);
Ühesõnaga ikkagi kell 8-20 ja 1.-5. kuupäev, mitte 8 – 20 ja 1. – 5 – minu kõhutunne osutus õigeks.
Muidugi selgus, et seal vahel peaks olema just mõttekriips, mitte lühem sidekriips. Huvitav, kas keegi päriselt seda ka teeb? Need pikemad mõttekriipsud ainult Wordis, seal lähevad nad kenasti automaatselt pikemaks, kui enne ja pärast kriipsu tühikud on ning siis edasi kirjutada. Siin blogis aga ei tule ja seega jäävadki lühikesed, ma ei kujuta isegi ette, kuidas pikemat kriipsu tekitada. No ja kui ma kirjutaks neid kellaaegu Wordis, siis jällegi ma võiks selle pikema kriipsu seal valmis susserdada (sest tühikuteta see automaatselt ei tule), aga kui ma kujundan mingi pilditöötlusprogrammiga kutse teksti või kirjutan otse kodulehele, siis seda pikemat kriipsu ei tule ja no sorry, ma ei viitsi ka Wordist kopeerima hakata või mingit klahvikombinatsiooni aretada.
Olulisem on ju ikkagi see, et kui kriipsu kasutatada sõna kuni asemel, siis ette ja taha tühikut ei käi, eks 😛 Vahet pole, kas see kriips on millimeetrikese lühem või pikem, eks 😛
Hädaldan ma aga tegelikult hoopis sellepärast, et mina olen harjunud kasutama € märki ilma tühikuta hinna ees. Kirjutasin täna harjumuspärasel kujul, paluti panna hinna taha. Ma siis viisakalt tõstsingi ümber, ehkki endale meeldib teisiti rohkem. Olin täiesti kindel, et lubatud on mõlemad variandid ja et asi on puhtalt isiklikus eelistuses.
Uurisin igaks juhuks siis selle kohta ka ja mis välja tuli? Lugesin siit, et teksti sees on hea tava kasutada € märki hinna taga, ilma tekstita võib ka ees. Juba see on piisavalt halb, et teksti sees peab taha panema, aga hea küll, tööalaselt ma enamasti ei kasutagi € teksti sees, pigem ikka lihtsalt hinnad erinevates kohtades… Kõige õudsem on aga see, et vahele käib TÜHIK. Ja kui seda ei pane, siis see on konkreetselt KIRJAVIGA. Ehk et mitte €10 vaid € 10/€ 10. Uhh, kui kole. Minu jaoks. Ma ei teagi, miks ma seda nii valuliselt võtan – tõenäoliselt on asi selles, et ma olen harjunud UK hindadega ja seal on küll kõik hinnad ilma tühikuta ning £ märk on ees – £10. Raudselt. No ja näiteks Excelis saab ka ise valida, kas € märk läheb ette või taha ja kui on ees, siis Excel EI pane sinna tühikut 🙁
Ühesõnaga ma siis ei teagi, mis nüüd saab. Kriipsu pikkusest võin ma üle vaadata, aga kui reegel ikka ütleb, et euromärgi ja numbri vahel peab olema tühik, kuidas ma siis nüüd edaspidi tööl teen? 😀
Sest eraelus kirjutan ikka edasi €10, olgu teksti sees või mitte. Ja katsuge te mulle keegi midagi ütlelda!
Aga tööl, noh, seal ju võiks ikka reegleid järgida. Või mis. Ka keelereegleid.
Jõuluüllatus
Kui Mallukas eelmise nädala alguses kirjutas, et tahab blogi omaette kolida, lendasin talle kähku peale ja teatasin, et see on imelihtne. No ma olin saanud just Lontult õpetust, kuidas blogi ühest serverist teise kolida ja kasutasin hea meelega võimalust katsetamiseks, kas kõik tarkus on ikka külge jäänud.
Online keskkonnast omaette kolimine on muidugi lihtsam, aga serveri poolel tuulamine ja C-paneliga asjatamine on minu jaoks midagi uut ning Lontuga läbi tehtud protsess oli poolenisti sama. Enne poleks ma seda kõike osanud, nüüd oskasin. Ühesõnaga nokitsesin mõnuga.
Mallukas rääkis toona jah midagi kinkekaardist, mis ta mulle tänutäheks saata tahab, aga kuna mul on pea kogu aeg pulki täis, unustasin ma selle nii umbes kahe minutiga ära.
Kuni avastasin täna õhtul koju jõudes oma iganädalase piima- ja munatellimuse juurest Sepa mahetalu kinkekaardi. Vat SEDA poleks ma osanud küll oodata 😀
Suurepärane, tõepoolest. Mul oligi Nele juures ettemaks kaks nädalat tagasi otsa lõppenud, aga unustasin talle kogu aeg raha anda 😀
(Nagu sellest veel vähe oleks, täna unustasin isegi tühjad purgid jätta. Suurepärane klient, nagu ma olen. No tegelikult mul on vanast ajast, kui ma veel rohkem piima jõin, vist nagunii umbes ühe korra lisataara Nele juures olemas ja kuna ma olen üldiselt siiski korralik, siis ta minuga väga ei pahanda ka.)
Nii et veetsin ühe õhtukese mõnusalt blogi kallal nokitsedes ja tänutäheks varustas Mallukas mind umbes kahe kuu piima ja munadega. Mulle meeldib 😀