Jälle üks nädalavahetus möödas

Ma ikka vahel mõtlen siia kirjutama tulles – ei tea, kas see on ikka normaalne, et elu ongi selline…? Et nädala sees on töö-kodu-lapsed ning nädalavahetuse tipphetk on see, kui saab üksinda rahulikult koristada? 😛

Eks ma põhimõtteliselt muidugi tahaks rohkem väljas käia ja rohkem reisida ja rohkem sõpru näha… Aga kui parasjagu ei saa, siis on targem kodus olla. Ja mulle tõesti väga meeldib kodus ka olla! Ja mulle tõesti valmistabki suurt rõõmu see, kui Abikaasa võtab lapsed ja läheb kuskile, sest siis keegi ei sega mind ja ma saan rahus koristada 😀 Ja siis sellest blogis kirjutada. Ja ma endiselt siiralt imestan, miks keegi seda üheülbalist juttu üldse lugeda viitsib.

Kui nädalavahetusele on miskit plaanitud, siis hea meelega osalen selles – olgu see siis mõni üritus, sünnipäev, külaskäik… Aga kui plaane pole, siis ma neid reeglina ka ei tee. Siis lihtsalt lähen vooluga kaasa. Pigem on jah Abikaasa see, kes läheb õele külla kaarte mängima. Või siis näiteks täna käis teist korda õunamahla tegemas. Ja mina jäin jälle koju, sest noh, koristada oli vaja 😀

Eile polnud mul koristusrindel mingeid konkreetseid plaane. Ainus kindel asi oli see, et nädalavahetusel on vaja põrandad ära pesta – Plika sünnipäev ju tulemas, mis eeldab, et elamine on puhas ja korras. Eile aga teatud põhjustel põrandaid pesta ei saanud. Üldse polnud tegelikult koristamise tuju – istusin ja mõtlesin, mida teha. Sest logelemise tuju nagu ka polnud – poleks seda rahus teha saanud, nii palju tegemata asju oli igal pool.

Lõpuks otsustasin köögikapid korda teha. Alustasin sellega siis, kui panipaika koristasin – tol korral sai köögikappidest asju eest ära. Nüüd tõstsin kõik tühjaks, puhastasin, sättisin tagasi. Küürisin kapiuksi ja külgi… Nüüd on mõnus ja korras.

Abikaasal möödus eilne päev auto puhastamise tähe all. Ta oli seda ka juba tükk aega plaaninud, eile siis võttis kätte ja tegi ära. Ma pole autosse vaadanudki, kui puhas nüüd siis seest on 😛

Pesu pesin muidugi ka, nii eile kui täna. Ja mitu masinatäit ootab veel pesemist, oh õnne ja rõõmu…

Täna läksid teised õunamahla tegema. Mina koristasin kõigepealt lastetuba ja võtsin siis põrandad ette. Selleks, et igalt poolt asjad ära tõsta, kõik põrandad ära pühkida ja siis veel pesta, läheb mul oma kaks tundi kindlasti, pigem isegi rohkem. Lihtsalt asju eest ära tõstes jääb alati midagi veel silma, mida tuleks koristada… Ja nii see kõik venib.

Aga kui siis kõik põrandad olid puhtad ja kõik voodipesud vahetatud, oli õige mõnus ise ka duši alla minna ja pärast puhtust nautida.

Just siis, kui ma dušil vee kinni keerasin, jõudis pere koju. Abikaasa tegi süüa, mina lastele vanni… Nüüd lapsed magavad, pliidil on järjekordne 30+ liitrit õunamahla kuumenemas ja – väga oluline! – ahjus küpseb LEIB!

Mul on leiva küpsetamisse õige pikk vahe jäänud, aga nüüd korraga otsustasin, et aitab poeleivast. Lasin Abikaasal Taluturult järjekordse juuretise tuua ja panin täna hommikul taigna hapnema. Ehk on mul seekord mõistust juuretis sügavkülmutada, kui enam küpsetada ei viitsi, see kogu aeg uue ostmine läheb kulukaks 😛

Mõnel on “septembris ei joo”, mul on “novembris poest leiba ei osta”. Noh, ma muidugi ei piirdu novembriga, kavatsus on ikka vähemalt aprillini küpsetada. Kui ilmad soojaks lähevad, siis enam ei viitsi. Vahel lihtsalt ei viitsi, aga noh, juuretis õnneks väga kiirelt ei sure. Peaasi, et kuu aega vahet ei jää…

Puuviljaleiba veel seekord ei teinud, sest polnud midagi sisse panna. Pean muretsema rosinaid ja ploome… Ja seemneid leiva sisse ka. Õnneks on kohe-kohe palgapäev, siis saab varuda.

All in all, jälle üks vägagi rahuldustpakkuv ja koristamist täis nädalavahetus. Kui ainult suudaks söögi tegemisega natuke varem pihta hakata, sellega läks mõlemal päeval kehvasti. Nädalavahetustel sööme hommikust hilja – pigem on tegu brunchi laadse einega ja lõuna jääb seega vahele, aga kui õhtusöök liiga hilja peale jääb, on kuri karjas. Kui ma olen terve päeva usinalt koristanud (mille ajal ei tule söömine meeldegi) ja sellest väsinud ja äkki avastan, et kõht on jube tühi, on iga pisimgi liigne heli või tüli minu jaoks liig. Siis on üsna plahvatusohtlik seis 🙂 Aga noh… See on arenemise koht.

Me kogu aeg mõtleme, et peaks tegema nädala menüü, aga MITTE KUNAGI ei jõua tegudeni, sest kumbki meist ei viitsi netis tuhlata ja retsepte otsida. Nüüd tuli see teema mul vähemalt õigel ajal meelde, praegu on ju uue kuu algus. Kui Erik Orgu toitumiskava igal pool blogides jutuks oli, siis oli kuu keskpaik ja meil söögiraha juba nii vähe, et poleks ilmselt nagunii saanud tema menüü järgi süüa teha. Aga mõtlesin juba siis, et kui need retseptid on tõesti üldiselt rahakotisõbralike koostisosadega ja lisaks saab neid vajadusel kohendada, ühe koostisosa teise vastu vahetada, siis peaks see meile hästi sobima. Kaalu kaotada ma ei taha, samas Abikaasa võiks seda teha. Peamine on aga see, et keegi teeks meie eest ära mitmekülgse ja tasakaalustatud menüü 😀 Ühesõnaga tundub, et proovime ka, peab lähipäevil liituma ja palgapäeval varusid soetama minema. Aga seal on vist korraga ainult nädala menüü näha? See on jama natuke, mulle meeldib toitu kuuks ajaks ette varuda. See tähendab siis, kauasäilivat kraami. Samas noh, eks ma võin ikka osta oma tavapärased asjad ära ja eks siis ülejäänu tuleb jooksvalt…

Ma kahtlustan küll, et galette me hommikusöögiks sööma ei hakka – tatra ja riisi omad ei maitse, maisi omad on küll maitsvad, aga ausalt, ma eelistan enda küpsetatud leiba. Aga ehk saab uusi ideid, mida leiva peale panna… Ja noh, õhtusöögid on ikkagi peamine, milleks on vaja inspiratsiooni. Seda sealt peaks saama.

Kes on Orgu retseptide järgi kokanud – kuidas rahul olete?