Päkapiku töökoda

Minevikukogemuse põhjal on jõulukaartide saatmine minu jaoks nii suur ettevõtmine, et teen seda mitte igal aastal, vaid iga kahe aasta tagant. Aega enne lapsi ma täpsemalt ei mäleta, aga siis ka igal aastal ei jõudnud… 2011 saatsin kaarte ja 2013 kah 😛 2012 ja 2014 jäid vahele. Nüüd siis jälle.

Oma osa on kaartide mitte saatmisel ka sellel, et poest ma kaarte põhimõtteliselt ei osta, aga niisama meisterdaja tüüpi ma ka pole. See-eest olen fotopede. Nii et minu jõulukaartide saatmine sõltub sellest, kas mul on parasjagu käepärast mõni äge jõulune foto lastest. Kui on, siis tulevad raudselt kaardid ka.

Eelmised kaks korda olin hädas, et mu kaardid ei mahu napilt standardsuuruses ümbrikusse. Viimati lõikasin ja kleepisin sellepärast ise ümbrikke kokku. Nüüd olen jälle kaks aastat kogunud nende kaartide ümbert, mis on läbi aja mingil põhjusel ostetud, samuti on mul ammusest ajast igasugused erineva kujuga ümbrikud. Otsustasin, et teen sel aastal kaardid hoopis ümbrike järgi 😀

Nii et fotod said tellitud, margid, kartong ja liimilint ostetud, täna õhtul tegin valmis need 16 kaarti, mis posti panen. Tegemist ootavad veel 20 kaarti, mille saan anda käest kätte või torgata paki vahele (mis tähendab, et pole vaja ei marki ega ümbrikku, jumal tänatud). Ja siis tuleb veel kujundada ligi 30 virtuaalset jõulukaarti – ma sel aastal tõmbasin väga konkreetselt posti teel kaartide saatmist vähemaks. Sest no andke andeks, aga ma olen ka ainult inimene 🙂

Nüüd on vaja veel kaartidele sisse ja ümbrikele aadressid kirjutada, see jääb nädalavahetusse. Mul pole õiges toonis kirjutusvahendit, pean ostma.

Eelmisel nädalal küpsetasime pea iga päev piparkooke, sai vist esimese õhina mööda – nädalavahetusel polnud meid õieti koduski ja sel nädalal pole keegi küpsetanud. Homme teen uue taignalaari, eelmisest on veel pool alles. Nädalavahetusel kindlasti küpsetame jälle.

Kodu oli terve nädala paras seapesa. Lihtsalt ei olnud mitte mingit jaksu õhtul pärast tööd rohkem sättida, kui köök korras hoida. Aga nüüd nädala lõpupoole on kuidagi poolkogemata asjad hakanud järjest korda saama. Eile hommikul küürisin enne tööle minekut nii muuseas vannitoa kraanikausi ja kapi puhtaks ning pühkisin seal põranda ära. Eile õhtul panime Plikaga koos tema Frozeni puslesid kokku, selleks tuli eelnevalt elutoa laud ära koristada. Täna õhtul pakkusin Poisile, et panen kõik tema Legod kokku – see plaan oli juba millalgi nädal või kaks tagasi, aga siis ei olnud aega, sai ainult kõik juppideks lõhutud ja sellest ajast on need olnud lastetoa laua peal hunnikus. Nüüd siis sorteerisimegi uuesti ära ja panin kõik kokku, sai laua puhtaks. Tegin kiirelt ülejäänud lastetoa ka korda – seal palju midagi teha polnud, hunnik riideid musta pessu ja mõned mänguasjad oma kohale. Ja riputasin lastele jõulutuled akende külge 🙂

Abikaasa jäi umbes samal ajal magama kui lapsed, mina sattusin elutuba koristama. Tegin taas laua korda, pühkisin põranda ära, nihutasin diivani õigele kohale tagasi. Siis pühkisin köögipõranda ka ära ja likvideerisin prügikastikapis valitseva kaose (pakendiprügi ajas üle).

Siis oligi kell juba kaksteist ning ma tulin elutuppa kaartide kallal nokitsema. Ja nüüd on kell kolm 😛 Aga hästi kulutatud aeg – nädalavahetusel on nüüd nii palju vähem koristada. Põhimõtteliselt ainult magamistuba, mis muidugi ootab juba ammmmmu, äkki ikka lõpuks jõuan teha korda oma riiuli ja kummutipealse, ära andmise asjad on muidugi teises toaseinas samamoodi reas ja ootavad, et mul nende jaoks aega tekiks. Võiks tolmu pühkida ja põrandaid pesta, pesu peab ka kindlasti pesema… Aga siis ongi kõik! Saaks ülejäänud tubadesse ka jõulutuled akna külge ja tooks ometi KUUSE! Ja teeks piparkoogitainast ja piparkooke ja oleks muidu mõnus.

Abikaasa tutvustas mulle suurepärast jõulumuusika kanalit jazzisõpradele, mis mul terve õhtu mänginud on. Ideaalne taustamuusika, tekitab jõulutunnet ja ei hakka samas närvidele käima.