2016

MÔni pÀev on lihtsalt eriliselt produktiivne

NÀdalavahetusel koristasin kodus usinalt ja esmaspÀeva Ôhtulgi pÀris mitu tundi.

TeisipĂ€eval tegime sarnase suurpuhastuse töö juures. Seal oli tĂ€pselt nagu kodus – tundub, et kĂ”ik on kogu aeg vĂ”rdlemisi korras, aga kui pĂ”hjalikumalt tuulama hakata, leiab Ă”ige palju asju, mis saab Ă€ra anda / visata / paremini Ă€ra panna. Meie pisikese laoruumi kĂ”ik riiulid kĂ€isime maast laeni lĂ€bi, ladu on nĂŒĂŒd eelnevaga vĂ”rreldes imeliselt tĂŒhi ja korras. Tagaruumis sorteerisime ka enamik asju Ă€ra, nĂŒĂŒd on mul veel veidi enda paberimajandust vaja lĂ€bi vaadata, milleni lihtsalt ei jĂ”udnud.

Kuna tööl sai terve pĂ€eva koristatud, siis teisipĂ€eva Ă”htul kodus enam ei viitsinud. KolmapĂ€eva Ă”htul ka mitte. Olin ĂŒsna vĂ€sinud ja kulgesin niisama.

Aga vaat tĂ€na on jĂ€lle olnud tĂ€iesti imeline pĂ€ev igal rindel. Juba hommikul oli tuju laes, kirjutasin sellest homme hommikuks ajastatud postituse, eks siis Ă”ige pea loete 🙂 Tööl oli megakiire pĂ€ev, tuli palju uut kaupa, millele oli vaja koht leida ja vĂ€lja panna, pĂ”himĂ”tteliselt töötasin ĂŒhes jutis 10-19. No lĂ”unat vahepeal ikka sĂ”in.

Koju jĂ”udsin pool kaheksa, Abikaasal oli pitsapĂ”hi ootel, tĂ”in poest kraami, mida sinna peale panna, söömiseni jĂ”udsime kĂŒll alles veidi peale kaheksat, aga maitses vĂ€ga hĂ€sti.

Ja ma ei tea, oli see siis tass kohvi, mille pitsa kĂ”rvale jĂ”ime vĂ”i lihtsalt loomulik jĂ€tk seni nii tegusale pĂ€evale, aga kui lapsed magama pandud, hakkasin taas koristama. TĂ€psemini siis likvideerima kummuti pealt jĂ€rjekordset tegelemist vajavate asjade hunnikut, mis oli sinna tekkinud esmaspĂ€evaĂ”htuse hiigelkasti sorteerimise kĂ€igus. Vaatasin lĂ€bi viimased kolm kausta ja hunniku suvalisi pabereid. Leidsin ĂŒles Plika tervisekaardi, mida koolis ammu kĂŒsiti. Win! Samuti lĂ€ks veel ĂŒks pĂ€ris kena patakas nĂŒĂŒdseks ebavajalikke pabereid kas vanapaberisse vĂ”i pliidi alla.

Pildistasin ĂŒles kĂ”ige uuemad Àra andmist ootavad asjad ja panin need gruppi ĂŒles ĂŒhes vanadega, mis ikka veel alles. Olen tĂ€iesti kindel, et homme hommikul, kui postitus heaks kiidetakse, leiavad Ă”ige mitu asja kohe soovijad.

Nii et tĂ€iega edeneb, taas. Kummutipealne on jĂ€lle meeldivalt tĂŒhi. Kummuti kohal asetseva riiuli pealne on muidugi Ă€ra andmist ootavaid asju kuhjaga tĂ€is, aga kĂ”ik on nö “töös”. Ja kĂŒllap saan sealt ka varsti tĂŒhjaks. Kummutile jĂ€i veel paar asja ootele, eks nendega tegelen edaspidi.

Igatahes, suur töö jÀlle tehtud!

Üks tĂŒli oli Ă”htul ka, tĂ”rvatilk meepotis. Aga praeguseks olen juba rahunenud ja jĂ€lle positiivne. Ma usun, et kĂ”ik saab korda! JĂ€relikult saab ka 🙂

Ning lĂ”petuseks muidugi kohustuslikud kassipildid, eile vist jĂ€igi tĂ€itsa vahele. Ma ainult ĂŒhe pildi tegin ja ei viitsinud sellepĂ€rast blogima hakata…

img_4988

TĂ€na Ă”htul tuli kass sĂŒlle enne, kui ma jĂ”udsin sinna lĂ€paka tĂ”sta. Eks ma siis toimetasin ĂŒle tema, ei saanud ju hĂ€rrat segada 😛

img_5047

Ja nii ta siis magas mu sĂŒles ĂŒha uskumatumates poosides, me Abikaasaga lihtsalt vaatasime ja irvitasime:

img_5050

img_5051

Miski hetk said mul arvutis asjad tehtud ja hakkasin mujal toimetama, nii et kass pidi endale uue magamiskoha leidma 😀

img_5054

Ja kui enam magada ei tahtnud, lĂ€ks Ă”ige ĂŒlemeelikuks 😛

img_5065

Saaks nĂŒĂŒd homme tööl paberimajanduse sorteeritud ja nĂ€dalavahetusel kodus viimased tegelemist ootavad asjad eest Ă€ra, oleks superluks. Ja Abikaasa pean teisele poole asju sorteerima puksima, tal jĂ€i seal ju kĂ”ik pooleli.

Arvutis oleks vaja ka suurpuhastust teha – vaadata ĂŒle ja korrastada bookmarkid ning failid…

Raamatuid kellelegi?

MĂ”tlesin, et pakun veel korra mĂ”nel pool, enne kui uuskasutusse viin… Panin raamatuvahetusse ĂŒles, viskan pildi korra siia ka. No ÄKKI leiab keegi midagi, mis tundub pĂ”nev?

Pilt avaneb suuremalt kah. Aga vot lisainfo linke ma siia tĂ”esti panna ei viitsi – kui kaas tundub huvitav, googeldage ise 🙂

Jee, ja “Life Stripped Bare” telliti raamatuvahetuse kaudu juba Ă€ra! Nii et see lĂ€heb homme posti. Ja Morme broneeris karjÀÀrinĂ”ustamise tekstid. Ja kolm lastekasvatuse teemalist raamatut on ka Ă€ra lubatud… Need viis veel alles:

raamatud2

Head asjad #24 – Ülle. Jaanika.

TĂ€na saan kirjutada suisa kahest toredast inimesest. Nad mĂ”lemad on mu elus tĂ€nu blogile. Nende mĂ”lema olemasolust sain teadlikuks umbes siis, kui Plika sĂŒndis ehk ligi kaheksa aastat tagasi.

KAHEKSA AASTAT. Kui sellele nii mÔelda, siis tundub see kuidagi uskumatu. Nii pikk aeg!

Ülle ei ole kunagi bloginud, aga blogisabast on ta mulle tuttav… No ma ĂŒtlen, kaheksa aastat 🙂 Ma ei suuda kĂ”iki kommenteerijaid alati meeles pidada ja eristada, aga tema jĂ€i kohe meelde.

Üllega oleme viimased kuus aastat pidanud ka kirjavahetust. See pole kunagi olnud vĂ€ga tihe – vahel kuu-paari tagant, vahel jÀÀb pool aastat pausi… Aga kui juba kirjutame, siis tavaliselt pikalt-pikalt. Ta on minust vanem, seega ka tunduvalt kogenum ja tal on tihti igasugu asjade kohta head nĂ”u jagada 🙂 No ja lihtsalt on tore tema eluga ka kursis olla.

Kohtunud me kusjuures ei ole. Usun, et kunagi see juhtub 😀

—

Jaanika on minu blogi lugenud kaheksa aastat, mina tema oma umbes neli. Noh, ma muidugi lugesin kÔik algusest peale lÀbi, nagu ma seda alati teen.

Jaanika blogi on kinnine. Kinnised blogid on mĂ”nusad. Seal saab palju vabamalt kirjutada 🙂 Nii et olen tema elule virtuaalselt kĂ”ik see aeg hoolega kaasa elanud. See on ikka tĂ€iesti imetlusvÀÀrne, kui mĂ”nusalt rahulik ta on ja kui hĂ€sti oma eluga hakkama saab. Ja ta teeb teadust, teadust tegevad inimesed tekitavad minus aukartust 😛

Kohtunud oleme paar korda ja pigem pĂ”gusalt. FB chatis oleme see-eest jutustanud omajagu. Pikem veiniklaasi taga lobamine on veel tegemata. KĂŒll jĂ”uab! VĂ”ib ka ilma veinita 😀

Ma olen vÀga-vÀga tÀnulik selle eest, et blogi on toonud mu ellu kaks nii mÔnusat inimest.

Head asjad #23 – jalgratas

Kui ma kunagi Ă”ndsalt noor olin ja keskkoolis kĂ€isin, kĂ€isime Kaidiga kogu aeg sĂ”itmas – tema jalgrattaga, mina rulluiskudega. Toona jĂ€ttis jalgratas kui selline mind tĂ€iesti ĂŒkskĂ”ikseks – polnud vastumeelne, aga ei tahtnud endale, ei tundnud vajadust sĂ”ita.

Rullitada ma nĂŒĂŒd enam ĂŒldse ei oska (sai ju mitte vĂ€ga ammu endale ja Plikale rulluisud muretsetud, aga korralikult sĂ”itma pole kumbki Ă”ppinud), jalgratas on see-eest suur lemmik ja teeb elu NII palju lihtsamaks.

Ma ei mÀletagi, mis ajast minust rattafÀnn sai. Millalgi pÀrast PÀrnusse kolimist. No 2012, kui Abikaasa vÀlismaal töötas, ma igatahes juba sÔitsin rattaga igale poole. Nii et millalgi enne seda.

Rattad tulid meie perre mĂ”lemad ĂŒsna juhuslikult. Ühe saime Abikaasa Ă”elt, teise tema vanaema keldrist – oli olnud mingi kolmanda sugulase oma, aga too ei saanud enam sĂ”ita.

Ja ma tĂ”esti jumaldan oma ratast. On selline… MittemidagiĂŒtlev. SuurepĂ€rane ratas – mitte liiga uhke, Ă”nneks mitte liiga ront ka. Just paras igapĂ€evaseks muretuks kasutamiseks.

Eriti tĂ€nulik olen vĂ”imalusele rattaga sĂ”ita nĂŒĂŒd, pĂ€rast ootamatu lume tulekut ja minekut. Teed on jĂ€lle puhtad ja mina jĂ”uan jĂ€lle kiiresti tööle. Imeline!

See on see sport, mida mina igapÀevaselt teen. 2x2km pole just teab mis pikk maa, aga parem kui mitte midagi!

2014-09-10 18.56.47

Ma tĂ”esti ei kujuta elu ilma jalgrattata ettegi. PĂ€rnus, minu elukorraldusega – tĂ€iesti ideaalne kaaslane.

Scroll to Top