2016

Selle aasta jÔululuuletus

Leidsin mĂ”ni aeg tagasi FB feedist, lugesin ja irvitasin, salvestasin endale ka. Seisis nĂ€dal aega desktopil, tĂ€na Ă”htul jĂ€i ette, tahtsin lastele lugeda. Tulutult – naersin nii kĂ”vasti ja nii pikalt, et Abikaasa tuli ka lĂ”puks ise lugema. Et mis seal siis nii naljakat on 😀

pÀkapikk lÀks pissile

Esimene salm on lastel igal juhul peas. Mul on peaaegu teine ka 😀

PÔnev ökokodu

Ema saatis mulle lingi artiklile “Roopakkidest tasakaalukodu” – mis, nagu nimigi vihjab, rÀÀgib ridaelamust, mis ehitatud pĂ”hust ja savist. Otsisin ĂŒles ka arenduse kodulehekĂŒlje, sest tahtsin rohkem infot – siin on pĂ”hjalikum tutvustus, galeriis on nĂ€idiskorteri pildid (muidu nunnu, aga mulle see kaminalaadne toode ĂŒldse ei meeldi oma pika musta toruga), hinnad on muidugi mitte just kĂ”ige odavamad (eriti neljatoalised, mis ainsana lastega perele sobiksid).

NĂ€ppasin pildi arenduse kodulehelt. Eeldan, et nad ei pahanda, tasuta reklaam ju 😀

Nii Àge mu meelest, et selline projekt on töös. Tehtagu rohkem, igal pool!

Minu endaga on selline lugu, et kui mugavusastmelt olen tĂ€ielik korteriinimene, siis hing ihkab ikkagi rohkem privaatsust, kui oleks sellises ridaelamus… VĂ€hemalt tundub nii pilte vaadates. Teisest kĂŒljest jĂ€llegi – ma usun, et sellisesse majja ostavad endale elamise vaid teatud… Meelestatusega 🙂 Inimesed. Ja nendega lĂ€hestikku elada oleks ilmselt rÔÔm. Ja arendusel ongi plaanis ehitada kokku neli sellist maja, et tekiks pisike kommuun. VĂ€ga vahva idee!

Koli vĂ”i ise 😛 No me muidugi ei koli kuskile, sest pere on PĂ€rnus, aga kui tahaks lihtsalt linnast Ă€ra maale – kuskile, kus on olemas ka eluks vajalik… Siis tolle tutvustuse pĂ”hjal tundub igati mĂ”nus koht olevat. Mis muidugi eeldab, et saab kaugtööd teha vĂ”i ei hĂ€iri igahommikune Tallinna sĂ”itmine.

No ĂŒhesĂ”naga – pĂ”nev. Kohe pidin kirjutama.

Miks me otsustasime Plika hiljem kooli saata

Kuna kĂ€isime tĂ€na waldorfkoolis perevestlusel, tuli meelde kellegi palve ĂŒsna ammusest ajast – kirjutada pĂ”hjustest, miks me otsustasime, et saadame Plika kooli pigem vanemana. Tollele kunagisele kĂŒsijale tuleb see vastus ehk liiga hilja, aga usun, et kellelgi on sellest mĂ”tisklusest kindlasti kasu.

Teatavasti sai Plika seitsmeseks juba novembris ja lĂ€heb kooli ligi kaheksasena. Kui me aasta ja kolm kuud tagasi vĂ”imalikku kuuesena kooliminekut arutasime, mĂ”tlesin tol hetkel vaid, et Plikal oleks kindlasti pĂ”nevam 16 lapse seltskonnas midagi huvitavat Ă”ppida kui 24 lapse seltskonnas mĂ€ngida. KĂŒsisin aga nĂ”u ema kĂ€est, nagu ma seda tavaliselt noil puhkudel teen ja tema loal jagan vastust ka teiega.

Minagi eelistan waldorfkooli. KĂŒsimus on pigem – millal. Kas 6-aastaselt vĂ”i 7-aastaselt?

Mind teeb pisut ettevaatlikuks minu enda kogemus. Teistest nooremana tundsin ennast keskkooli lĂ”puni ebakindlalt. NĂ€iteks ei julgenud ma 1. klassis kaua aega (vbl kuid) klassi ees lugeda. Klassi ees vastamise hirm saatis mind keskkooli lĂ”puni. Ma ei mĂ”istnud ka sageli oma klassiĂ”dede omavahelisi mĂ”istujutte, vihjeid  ja peeneid nalju nĂ€iteks rindade kasvamise, menstruatsiooni vĂ”i poistega suhtlemise teemal, sest ĂŒhtesid mul veel polnud ja teiste vastu polnud veel huvi. Ma lihtsalt ei olnud nii kaugele veel arenenud. Mulle tundus mĂ”nikord, et minu ĂŒle naerdakse mu taipamatuse pĂ€rast, olin seetĂ”ttu kimbatuses ja tundsin abitust. Ka kehalise tundides olin Ă€pum kui teised ja tundsin end alavÀÀrsena. Ja ma ei tea, kas oleks olnud teisiti, kui oleksin lĂ€inud kooliaasta hiljem.

Hilisema koolimineku plussid minu arvates:

A. Plika seisukohast:

1. Lapse isiksuse arengus on aasta jooksul toimunud palju positiivseid muutusi: ta on kindlasti kĂŒpsem, julgem, enesekindlam kui aasta varem. ÜkskĂ”ik, kas kĂ€ib lasteaias vĂ”i on kodune laps. Aastaga toimub lapsega iseenesest imetlusvÀÀrselt palju! VĂ”rdle 5- ja 6-aastast Plikat. VĂ”i 3- ja 4-aastast Poissi. Nagu öö ja pĂ€ev, eksju?
2. Ta elu on rohkem kaitstud, sest on tÀnaval liikudes kindlasti tasakaalukam ja tÀhelepanelikum kui aasta varem.
3. Talub paremini stressi, on seetÔttu vastupidavam haigustele ja puudub koolist vÀhem.
4. KÔik oskused (lugemine, arvutamine, kirjutamine) on veelgi paremad ja eduelamust on koolis rohkem.
5. Haarab tunnis kĂ”ike lennult, saab koduĂŒlesannetega peaaegu iseseisvalt hakkama.
6. Tal on seetĂ”ttu rohkem vabadust (vaba aega, mil teha, mida tahab – mĂ€ngida, lugeda)
7. Tal on rohkem aega, energiat ja iseseisvust kÀia huviringides
8. Oskab paremini lahendada konflikte ja kaitsta end narrimise, kiusamise eest. Endast suuremaid tavaliselt ei kiusatagi.
9. Tunneb uhkust oma iseseisva toimetuleku ĂŒle, see lisab enesekindlust.
10. On kehaliselt vÔimekam, osavam ja julgem kehalise tundides. Saaks sealt rohkem positiivseid emotsioone kui mina vÔi sinagi.
11. Tuleb gĂŒmnaasiumis paremini toime tohutu suure koormusega. Meenuta oma gĂŒmnaasiumiosa! Vaata Marise tĂ€helendu, ta oli (ja on) teist vanem.
12. Saab reeglitest paremini aru ja tĂ”enĂ€osus, et tuleb 1. klassis koolist koju, mitte ei lĂ€he kellelegi kĂŒlla vĂ”i linna avastama, on suurem.

B. Poisi seisukohast:

1. Saab veel terve aasta Plikaga koos mÀngida ja tÀnu sellele kiiremini areneda.
2. Saab veel terve aasta olla Plika parim sÔber ja mÀngukaaslane, sest Ôel pole veel tekkinud sÔpru-klassikaaslasi.
3. Aasta hiljem saab paremini aru, miks ei tohi kodus Ă”ppijat segada ja suudab selle aja paremini ĂŒksi mĂ€ngida.

C. Vanemate seisukohast:

1. Aasta vanema lapse peale saab palju kindlam olla, muret on vÀhem.
2. VÀhem kulub aega lapse abistamiseks ja kontrollimiseks, sest ta Ôpib rohkem ise ja pakib sagedamini ja paremini oma kooliasjad.
3. Lapse kooliminek nÔuab suuri vÀljaminekuid kohe alguses ja edasi pidevalt. Asi pole ainult Ôppemaksus, mida lasteaiamaksuga vÔrdled. Ja lapsel hakkab pihta: teistel kÔigil on.
4. Tahab minna huviringi(desse) – raha, logistika.
5. Saate aasta vĂ”rra edasi lĂŒkata halvad ĂŒllatused, nagu laps ĂŒtleb Ă”htul kell 10, et homseks tööÔpetustunniks on vaja kanvaad vmt, mida kodus kindlasti pole. VĂ”i ĂŒtleb hommikul enne vĂ€ljumist, et Ă”petaja palus tĂ€na kaasa vĂ”tta mingi raha, mida sul ka parajasti pole anda.
6. Vanemate stressitase tÔuseb kordades ja sellega toimetulekuks on vaja vÀga head meeskonnatööd. Minu soovitus on hinnata ennekÔike seda ja alles siis teha otsus.

Ükski neist raskustest pole ĂŒksikult vĂ”ttes ĂŒletamatu, aga kĂ”ik kokku on paras pĂ€hkel.

Miks teha lapse ja enda elu keerulisemaks? Las alustab kĂŒpsemalt, valmimalt ja saab nautida koolirÔÔmu kĂ”ik 12 aastat.

Kuhu teil kiiret on? Kas teie elu on praegu igav? Mida te kaotaksite, kui ta lÀheks 7-aastaselt kooli? Milliseid ohte nÀete?

On ju vĂ”imalik ka lasta hubases vĂ€ikeses lasteaias, tuttavas seltskonnas, venna lĂ€heduses veel lihtsalt mĂ€ngida ja kĂŒpseda ja alles siis waldorfi panna.  Kergem kĂ”igile.

Aga otsus on teie. Mina soovin vaid, et oleksite kÔik rahul(ikud) ja Ônnelikud.

Meie otsustasime hilisema koolimineku kasuks ja ei ole seda otsust kahetsenud. Meile endile oli tĂ”esti kergem jĂ€tkata veel ĂŒks aasta tavapĂ€rases tuttavlikus lasteaiarutiinis ja ma usun siiralt, et Plikale tuleb see lisakĂŒpsus tulevikus kasuks – algklassides ilmselt ei olekski mingit vahet, aga nĂ€iteks kuskil pĂ”hikooli teises pooles ja gĂŒmnaasiumis on see olulisem.

Aga nagu mu ema ka ĂŒtles – iga vanem peab oma last tundes ise otsustama ja peamine on see, et kĂ”ik oleks rahul ja Ă”nnelikud. See, mis oli parim meie perele, ei pruugi olla parim kellelegi teisele.

Keraamiliste leivavormide otsingul

2011 jĂ”ulude ajal nĂ€gin Selveris imeilusaid leivavorme, ei julgenud aga osta, sest polnud kindel, kas leivakĂŒpsetamisest saab harjumus. Siiamaani kahetsen.

Sain endale alguses teise ringi plekist vormid, mis lĂ€ksid nurkadest roostetama, seejĂ€rel teise ringi silikoonvormid, mis ÀÀrest katki lĂ€ksid – senini sain neid kasutada, aga eile Ă”htul rebenes ĂŒks pĂ”hjani.

Nii et kui seni andis vormide vahetamist edasi lĂŒkata, siis enam mitte. Ja ma olen tegelikult pĂ€ris mitu head kuud keraamiliste leivavormide suhtes silmi lahti hoidnud, lihtsalt kusagil pole. Õigemini ma ei kĂ€i kusagil peale suurte poodide ja nendes pole olnud.

TĂ€na hommikul tuulasin netist vĂ€lja pildi, millel olev vorm meenutas ĂŒsna ĂŒheselt noid Selveris mĂŒĂŒdavaid ning mulle tundub, et tegu on Tallinna keraamikatehase toodanguga. Too pilt on sooduspakkumisest mais 2012 ehk ĂŒsna samast ajast. Tallinna keraamikatehase FB lehe pĂ”hjal aga tundub, et enam nad leivavorme ei tee. Nende lett oli ka Kaubamajaka jĂ”uluturul ja kui seal oleks mĂ”ni leivavorm nĂ€ha olnud, oleks ma selle Ă€ra ostnud – samas ei mĂ€rganud ise kĂŒsida ka.

leivavorm

Niisiis – kas keegi on nĂ€inud Ă€kki kuskil mĂŒĂŒgil selliseid heleda glasuuriga vorme? Netis tuhnides nĂ€gin vaid mĂ”isakeraamika kodulehel pruunikaid/punakaid. Aga tahaks just heledaid.

Ma kujutan ette, et sealt tehasest saaks Ă€kki tellimise peale isegi siis, kui nad muidu ei tee… Aga see tundub pikaajalise protsessina ja ma tahaks ideaalis sel nĂ€dalal kuskilt kolm uut vormi soetada. ÜhesĂ”naga olen ĂŒks suur kĂ”rv.

Toimekas laupÀeva hommik

Tavaliselt on nĂ€dalavahetustel nii, et meie Abikaasaga enne 10-11 ennast voodist vĂ€lja ajada ei viitsi ja lapsed saavad seni ise hakkama – enamasti vaatavad multikaid.

NĂŒĂŒd on meil aga jaanuari viimasest nĂ€dalast tĂ€nu Abikaasa uuele tööle hommikune Ă€rkamine tavalisest tunni vĂ”rra varasem ehk kui enne tĂ”usime 7.30, siis nĂŒĂŒd 6.30 – et jĂ”uaks lapsed lasteaeda viia, ise sĂŒĂŒa ja 8.15 tööle. VĂ€hemalt töötame nĂŒĂŒd ĂŒhes kandis, nii et Abikaasa ei pea enam mind eraldi tööle viima, et siis ise linna sĂ”ita. Minugi tööpĂ€evad on seega hetkel 8.15-17, mis jĂ€tab mulle 45 minutit oma aega – saan kas hommikul rahulikult arvutis omi asju teha vĂ”i vajadusel pĂ€eval oma asju ajada vĂ”i mis iganes muud vaja on. Viiest korjab Abikaasa mu auto peale, vajadusel kĂ€ime koos poes (tihti olen enne Ă€ra kĂ€inud, kui Rimi sobib), lĂ€heme koos lasteaeda – pĂ€ris tore.

Muidugi kohe, kui ilm on rattasÔiduks sobilik, hakkan ma jÀlle ise lapsi hommikuti lasteaeda viima ja rattaga tööl kÀima, siis nihkub meie kolme graafik taas hilisemaks. Aga kuni liikleme autoga, seni oleme varajased linnukesed.

Ja kes vara Ă€rkab, see ka vara vĂ€sib – nii et enamikul Ă”htutel vajume ka meie Abikaasaga hiljemalt 23 paiku Ă€ra, tihti varemgi. Kes aga vara magama lĂ€heb, ei maga ka hommikuti kaua… Nii juhtus tĂ€na hommikul, et Abikaasa Ă€rkas pool seitse, suutis veel ligi tunni voodis vedeleda, enne poolt kaheksat andis alla ja tĂ”usis ĂŒles. Mina Ă€rkasin umbes siis, kui tema voodist Ă€ra lĂ€ks, suutsin omakorda peaaegu tunni voodis vedeleda, kuna und aga ei tulnud ja kuulsin, et lapsed kaheksa paiku oma toas jutustama hakkasid, lĂ€ksin hoopis neile kaissu.

Nii et kaisutasime kĂ”ik koos, siis hakkasime koristama. Sest kui vanemad tĂ”usevad samal ajal kui lapsed, ei ole juttugi multikatest, kui tuba on sassis 😀

Ja kogu meie elamine, olgem ausad, oli ikka vĂ€ga-vĂ€ga sassis. Eelmisel nĂ€dalavahetusel miskit koristasin, aga lĂ”puni ei jĂ”udnud, nĂ€dala jooksul tekkis segadust jĂ€lle juurde… NĂŒĂŒd hakkasime kĂ”ik koos usinalt pihta. Mina koristasin kööki, mis eile Ă”htul koristamata jĂ€i, sest Birgit oli oma perega kĂŒlas ja mĂ€ngisime Cashflow’d, hiljem olin liiga vĂ€sinud, nii et lugesin lihtsalt veidi raamatut ja keerasin magama. TĂ€na siis vĂ”tsin pĂ”hjalikumalt ette, sh pĂŒhkisin Ă€ra pĂ”randa ja nĂŒhkisin sealt kĂ”ik plekid ka Ă€ra. Lapsed koristasid samal ajal oma tuba ja elutuba, kus nende Legod laiali olid, Abikaasa tegi tuld, viis nĂ€dalaga kogunenud pakendi- ja bioprĂŒgi Ă€ra ning kĂ€is seejĂ€rel poes taarat Ă€ra viimas ja eile ununenud saia ostmas.

Sest meil on viimasel ajal uus nĂ€dalavahetuse traditsioon – inglise hommikusöök. Meie suur lemmik UK ajast, mida oleme ikka vahetevahel teinud, kuidagi unustasime selle aga pĂ€ris pikaks ajaks Ă€ra, kuni nĂŒĂŒd jaanuaris jĂ€lle meelde tuli. Meie jaoks on inglise hommikusöögi kohustuslikud komponendid muna, peekon, ĆĄampinjonid, oad tomatikastmes, röstsai ja kohv – grillitud tomat ja vorst on alati kĂŒlmaks jĂ€tnud, hash brown (pole Ă”rna aimugi, kuidas seda eesti keeles kutsuda – mingi paneeritud kĂ€kk oli :D) pigem ka.

Kui siiani oli tunne, et mahedalt on enamikku sellest kraamist ĂŒsna raske leida, siis ÀÀrmiselt meeldivaks ĂŒllatusena leidsime eile tĂ€iesti juhuslikult Rimist mahedalt nii ĆĄampinjonid (ma tean, et neid saab ka Biomarketist, aga sinna satume harva ja nĂŒĂŒd, kus Abikaasa enam kesklinnas ei tööta, veelgi harvemini) kui ka oad tomatikastmes.

Viimane oli eriti ĂŒllatav ja rÔÔmsaks tegev leid – siiani olime ostnud Heinzi ube, mille purk maksis €1.39, need mahedad olid suisa 10 senti odavamad. Abikaasa ĂŒtles, et ta pidi normaalse maitse saavutamiseks neile ubadele soojendamise ajal rohkelt soola ja pipart lisama, aga see on ju imelihtne – ja lĂ”pptulemus maitses mu meelest ĂŒsna autentselt.

Ć ampinjonid olid 200g karbis ja maksid €2.19 – kujutan ette, et need on ehk isegi poole kallimad, kui tavalised, aga kuna me tĂ”esti sööme neid kord nĂ€dalas, pole mingit vahet. Munad on meil juba aastaid Ă”nnelikelt kanadelt, sellega pole probleemi.

Peekonit mahedalt muidugi pole, aga vĂ€hemalt on olemas Oskari e-vaba variant – 120g pakk maksis €1.49, mis on 10 senti kallim, kui nende “tavaline” peekon. Pole pĂ€ris sama maitsega, kui UK peekon, aga piisavalt Ă”huke ja jĂ€llegi – piisavalt autentne.

Mis puutub saia, siis kas seda veel ĂŒldse mahedalt leiab – nĂŒĂŒd, kus VĂ€ndra Leib lĂ€ks pankrotti? Ei tea, nii harva, kui saia sööme, oleme harjunud ostma ciabattat – ja kuna rösterit meil pole, siis soojendame ahjus.

Seega viiest komponendist kolm said mahedad ja ĂŒlejÀÀnud kaks vĂ€hemalt tervislikumad omasuguste seast. Me happy, korra nĂ€dalas on nii mĂ”nus sellist hommikusööki nautida.

2016-02-13 09.46.53

Kui tavaliselt jĂ”uame nĂ€dalavahetusel hommikusöögini kell kaks pĂ€eval 😀 Siis tĂ€na oli poole kĂŒmneks elamine nii korras, et lapsed said hakata multikaid vaatama, mina toimetasin köögis edasi, Abikaasa tegi sĂŒĂŒa, kella ĂŒheteistkĂŒmneks olime hommikusöögi lĂ”petanud. SeejĂ€rel sai veel tunnike toimetatud, pesin nĂ”ud Ă€ra, koristasin taas köögi… Ja juba kell kaksteist sain teha mĂ”nusa pausi arvuti taga.

Aga nĂŒĂŒd on pallid mĂ€ngitud, ostud kirja pandud, blogi kirjutatud, isegi tsipakene tööasju tegin – lĂ€hen koristan edasi, seda hoogu tuleb Ă€ra kasutada. Lapsed peame kella neljaks sĂŒnnipĂ€evale viima, pĂ€rast mida nad ööseks mu ema poole lĂ€hevad, sest kell seitse on meil ĂŒks ĂŒritus. Kui hĂ€sti lĂ€heb, jĂ”uan kodus kĂ”ik vajaliku kella neljaks tehtud, saan siis vaikuses ja rahus oma töö Ă€ra lĂ”petada ja Ă”htuks kĂ”ik “kohustuslikud ĂŒlesanded” kaelast – nii jÀÀb terve homne pĂ€ev niisama mĂ”nulemiseks.

KĂŒll on mĂ”nus vara tĂ”usta 😀 KĂ€su peale ma seda ilma hĂ€davajaduseta ei suudaks, aga kui ikka nĂ€dalaid oleme pidanud ennast tööpĂ€evadel nii vara voodist vĂ€lja ajama, hakkab see ometi nĂ€dala lĂ”pus ka tunda andma. Mina olen rahul!

Scroll to Top