January 2017

Head asjad #76 – ökoehitus

Kuigi ma olen hetkel koduga keset linna väga rahul, on mul olnud alati unistus elada kunagi ökomajas. Kasutan seda terminit teadlikult täiesti meelevaldselt, sest mind vaimustavadki kõiksugused erinevad alternatiivsed ehituslahendused…. Alates passiivmajadest, lõpetades pisikeste majadega – lühidalt kõik, mis ehitatud energiasäästlikult ja loodussõbralikult.

Blogis ma olen vaimustunud varem ka, kõik need vaimustumised on ökoehituse sildi all kenasti näha, pole vast mõtet ennast kordama hakata. Savi-põhumaja, palkmaja, Earthship – kõigest olen vaimustunud.

Viimati aga vaimustusin hoopis seoses päikeseenergiaga – Naps Solar Estonia FB lehel, kus nad jagasid üliägedaid pilte enda tehtud töödest. Täpsemini siis see:

Foto Naps Solar Estonia FB lehelt

Ja üks varasem, mida nad kajastasid taas seoses Postimehes ilmunud artikliga:

Foto Postimehe lehelt. Autor: Kaido Haagen

Päikesepaneelid on mu meelest üldiselt pigem… Noh, mitte eriti ilusad 🙂 Aga sellised üliägedad ümarate vormidega majad… No lihtsalt super!

Passiivmaja kui selline on mulle idee poolest äärmiselt sümpaatne ja Eestis on täitsa olemas neid ehitav ettevõte, aga… Kuradi kandilised on. Üldse pole nunnud. Kõik on igati öko, aga minu jaoks on see hubasus puudu. Ma olen muidugi kindel, et ka passiivmaju saab ehitada ümarates vormides 🙂

Ja muidugi pisikesed majad, tiny houses… Postimeheski kirjutas hiljuti, et need koguvad Eestis üha enam populaarsust. Ja jällegi, Eestis täitsa tootja olemas – GreenCube. Nende tootevaliku hulgast avastasin muidugi midagi õige lõbusat:

Ma ei tea millal, ma ei tea, millise, ma ei tea, kas oma kätega või tellimustööna, aga ma usun, et mingit sorti ökomaja me ükskord ehitame 🙂

Head asjad #75 – Nerina Pallot

Ma ei ole kunagi olnud melomaan. Ma ei tea muusikastiilidest ega esitajatest suurt midagi, ma ei oska hinnata kvaliteetseid kõrvaklappe, ei pea vajalikuks pidevalt kontserditel käia… Jne.

Mul on alati olnud oma lemmiklood ja -esitajad, mis otse loomulikult aja jooksul muutuvad – neid ma siis kuulan. Enamasti läpaka kräppkõlaritest, täiesti rõõmsalt 🙂 Tihti on need tulnud minuni läbi teiste inimeste, sest ma ise ei oska muusikat kuskilt otsida.

Nooremana kuulasin muusikat kindlasti rohkem. Ühes laste sünniga kasvas aga vaikuseihalus. Viimase kaheksa aasta jooksul on olnud pikki perioode, kus ma pole muusikat üldse mängima pannud.

Eelmisel kevadel sattusin tänu Liisile kuulama Nerina Pallot loomingut. See köitis mind mingil põhjusel üsna kohe ja kuulama ma seda jäingi. Kuulasin kuid ja kuid… Aasta lõpus oli paar kuud paus, kui aga jõulujazzi periood läbi sai ja ülejäänud playlistis olevat kümme lemmiklugu veidi tüütuks muutusid, tuli Nerina tagasi.

Ja mis ma oskan öelda. Endiselt sama nauditav. Perekond küll norib, et ma kogu aeg ühte ja sama kuulan, aga ma ei lase ennast sellest häirida. Lõppude-lõpuks on mu playlistis nüüd 144 erinevat lugu.

Olen väga tänulik selle eest, et Nerina Pallot mu elu oma muusikaga rõõmsamaks teeb.

Head asjad #74 – inspiratsioon

Inspiratsioon on mu meelest elutähtis. Seda sõna kasutatakse enamjaolt seoses loominguga, loomisega… Aga tegelikult on ju terve elu – iga päev, iga hetk – looming. Kui sa oled inspireeritud, siis voolab see looming sinu seest välja ning tulemused on lihtsalt suurepärased.

Vahel on inspiratsiooniga kehvasti ja sel juhul kipub ka kõik muu venima. Mis hädavajalik, saab lõpuks alati tehtud, selles pole küsimus… Küsimus on selles, kui nauditav on loomeprotsess 🙂

Enamik selle blogi postitusi on sündinud puhtast inspiratsioonist. Ma lihtsalt tahan kirjutada ja see voolab minu seest välja. Esimest korda nende 10+ aasta jooksul võtsin endale aga “kohustuse” kirjutada iga päev ja nagu te näete, ega ma alati ei jõua. Sest elu inspireerib tegema ka muid asju 😉

Sellegipoolest on mu eesmärk iga kuupäevaga üks positiivsusprojekti postitus lendu saata – olgu see siis pealegi tagantjärele varasemaks ajastades. Ja tahaksin seda teha selle aasta lõpuni. Nii et – kui siin on ka mõni päev vaikust, saate mõni teine päev sellevõrra rohkem lugeda.

Lihtsalt, kui eesmärgiks on ka arvutivabam elu ja juhtub, et jupp tööd tuleb soovist hoolimata koju kaasa, nii et peab nagunii olema arvuti taga rohkem, kui esialgselt plaanitud… Siis on igapäevane blogimine viimane asi, millele mõelda 🙂

Olen ääretult tänulik iga hetke, iga juhtumise, iga kirjatüki, iga filmi ja sarja, iga muusikapala, iga olukorra eest minu elus, mis on mind inspireerinud. Kõigi võrratute inimeste eest, kes on mind inspireerinud. Olen tänulik kogu selle inspiratsiooni eest, mis mind veel ees ootab. Ikka selleks, et kõik hea ja vajalik siin elus minu seest välja voolaks, valmistades rõõmu nii mulle endale kui ka kõigile, kes mu ümber.

Head asjad #73 – Alice

Alice on mulle blogijana ja kommentaaridest tuttav juba aastast 2009, kuid tihedamalt oleme suhelnud alates 2012 lõpust. Nende nelja aasta jooksul on saanud blogituttavast (blogi)sõber, kes on aeg-ajalt sattunud ka haldjast ristiema, psühholoogi ja nõuandja rolli. Vastavalt olukorrale 🙂

Ühtlasi on Alice üks neist vähestest, kelle blogi loen suurima rõõmuga, kirjavigade üle vähimatki virisemata. Ja see juba tähendab minu puhul midagi 😀 Ma naudin nii väga inglise eluolust lugemist seal elavate eestlaste pilgu läbi ja Alice kirjutab palju. Ma imetlen seda, KUI põhjalikult ta jõuab kirjutada näiteks koolist… Seda on nii põnev lugeda, ma ise nii ei oskaks.

Üritan praegu meenutada, mitu korda me kohtunud oleme. Kaks või rohkem? Noh, ega suurt vahet polegi, kindlasti lisandub neid tulevikus veel. Peamiselt suhtleme siiski kirja teel. Vahel kümme kirja päevas, vahel mitu kuud vaikust. Harilik 🙂

Ja ega ma ei oskagi seda väga hästi sõnadesse panna, KUI palju on need meie hiigelpikad kirjavahetused mulle andnud. Ei oska ka öelda, millest kõigest me nende nelja aasta jooksul rääkinud oleme. Ilmselt kõigest. Elust 🙂 Nii hea on vahel arutada kõiksugu põnevaid teemasid või ka näiteks oma probleeme inimesega, kes on äärmiselt tark ja nii laia kogemustepagasi ning silmaringiga, samas ei ole mu eluga nii otseselt seotud – st vaatab kaugemalt ja oskab seetõttu objektiivsemaid tähelepanekuid teha. Ja olla samas ise nii arusaav, kõige ja kõigi suhtes. Kui keegi oskab asju erinevate mätaste otsast vaadata, siis on see just tema 🙂

Ma olen taas kord, ma ei tea mitmekümnendat korda, südamest tänulik, et nii suurepärane inimene tänu blogile minu elus on.

Milline oleks mu elu, kui mul poleks seda blogi, kõiki tänu sellele aset leidnud toredaid juhtumisi, kõiki neid imelisi inimesi minu elus… Raske ettegi kujutada. Blogimine on mu elule nii tohutult palju juurde andnud.

Head asjad #72 – spontaansed külaskäigud

Vahel juhtub, et satud keset kõige tavalisemat töönädalat kurtma teises linnas elava sõbrale, kuidas elus on parasjagu nii mitmendat päeva selline madalseis, et ei jaksa õieti millegi eest tänulik olla… Ja leiad end kaks tundi hiljem Tallinna bussist, viimase minuti kutse peale osalemaks mõnusal koosviibimisel mõnusas seltskonnas.

Mul pole spontaansuse vastu kunagi midagi olnud, aga oma olemuselt olen siiski pigem seda tüüpi, kes kõike pikalt ette planeerib. Samas pean tunnistama, et tihti juhtuvad parimad asjad just siis, kui sa neid ette ei planeeri, vaid lihtsalt oludega kaasa lähed ja hetkelise mõtte ajel tegutsed.

Lisaks meeldivas seltskonnas viibimisele sain ära tehtud jupikese tööst, mis oleks muidu lükkunud logistilistel asjaoludel vähemalt nädal hilisemaks – millest poleks otseselt midagi juhtunud, aga mida varem, seda parem. Win-win.

Ma olen ääretult tänulik sõgedate sõprade, spontaansete kutsete ja külaskäikude ning toreda seltskonna eest. Samuti selle eest, et minu semiootika õpingud jäävad kümne aasta tagusesse aega 😀

Scroll to Top