Näitasin nädal tagasi uut elutoa kardinat. Reede õhtul sai ka köögikardin Annika abiga valmis õmmeldud. Seekord tahtlikult mitte terve akna ulatuses, sest kass käib sealtkaudu õues 🙂
Mul oli aastaid köögilaual selline ruuduline vakstu – küll kirjum, kui oleksin tahtnud, aga sobis toonide poolest üsna hästi nõudega. Kui ära kulus, ostsin jälle Jyskist uue… Kuni seda ühel hetkel enam ei müüdud ja ikaldus oli suur 😛
Pärast seda oli vahepeal tumepruun (praktiliselt must) valgete mummudega, viimati punane valgete mummudega – see aga vajas juba ka mõnda aega välja vahetamist. Nüüd sain Abakhanist täiesti juhuslikult leitud kardinariidest inspireeritud ja ostsin rohelise vakstu. Sobib täitsa mõnusalt – mu köögis on alati domineerinud kollane ning teise värvina olin siiani kujutlenud punast. Tegelikult on punast üsna vähe ja rohelist sama palju. Ostsin just hiljuti Rimist öökullidega taldrikud, nüüd on rohelist isegi rohkem:
Otsisin blogist vanu postitusi, et näha, milline mu eelmine köögikardin õieti oligi (ka sellele tegi kass 1:0, nii et köögiaken on jupp aega ilma kardinata olnud) – sattusin 2011. aasta säästuremonti kokkuvõtvale postitusele, mille kirjutasin kuus aastat ja kolm päeva tagasi. No selline nostalgialaks jällegi! Kuidas ma uljalt ja kellegi abita ilma igasuguse kogemuseta diivani- ja tugitoolikatteid õmblesin. Kui noored ja rõõmsad ja lootust täis me siis olime 😛 Ja vaat kuidas hoopis läks… Nüüd tuleb ilmselt teine ring säästuremonti, et laenu lõppemiseni veel praegustes oludes vastu pidada ja siis, 3+ aasta pärast, saan oma unistuse ikkagi loodetavasti ellu viia 🙂
Kui “päris” remonti pole võimalik teha, annavad sellised pisiasjad nagu uued nõud ja uus kardin nii palju juurde. Taldrikud ostsin üsnagi emotsiooni ajel augustis Rimist 40% allahindluse ajal, see oli täpselt Poisi sünnipäeval. Abakhani läksin ainult elutoa jaoks kardinariiet otsima – tegu oli suur tänavapoolse aknaga, mille ees rippusid kuid kardina asemel räbalad. Köögiakna eest olin räbalad ammu eemaldanud – kuna see oli väike ja hoovipoolne, polnud olulist vahet. Aga need mummud on nunnud ja köögis on nüüd tsipake õdusam. Ja see roheline vakstu on ootamatult õnnestunud valik – kuna on peamiselt ühevärviline ja seega rahulikum, sobib mu kirjude nõudega vast pareminigi kui eelmine ruuduline.