2020

Kuna ma hakkasin nagunii raamatuid lisaks Excelisse kirja panema, siis on lihtsam vist sealt tabel blogisse kopeerida ja hiljem kommentaarid juurde kirjutada.

“Deadlock” – Coulteri FBI sarja kohta paljud kurdavad, et jamaks muutunud, mulle endiselt meeldib õnneks. Praegune oli selline keskmine raamat, sarjas on paremaid, aga täitsa mõnus lugemine.

“Maybe You Should Talk to Someone” – seda soovitas mulle Kaaslane kusjuures, talle oli kuskil ette jäänud, et kiidetakse… Ja oli kaasahaarav lugemine. Baseerub tõsielul, vaheldumisi on raamatus terapeudi enda lahkuminekuga seotud teraapia ja tema klientide lood.

“The Bourbon Thief” – Liis kunagi soovitas, tükk aega ootas mul lugeris, lõpuks võtsin ette. Selline… Ladus lugemine, naistekas, samas ei midagi väga erilist mu jaoks.

“Seitse õde”, “Tormiõde”, “Varjuõde”, “The Pearl Sister” – Lucinda Riley kuulus seitsme õe sari. Kuna ma ei saanud alguse raamatuid kuidagi inglise keeles kätte, siis tegin erandi ja lugesin esimesed kolm osa eesti keeles, edasised on õnneks inglise keeles olemas. Tõlge oli mu jaoks küll kohati kohmakas, see häda mul enamasti inglise-eesti tõlkeraamatutega on, aga mis seal ikka – mul on väga hea meel, et selle sarja lõpuks ette võtsin. Ma ei viitsi hakata sarja pikemalt kirjeldama, aga igas raamatus otsib üks lapsendatud õde oma juuri talle jäetud vihjete põhjal ja igas raamatus jookseb paralleelselt kaks lugu: õe lugu tänapäeval ja kuidagi tema suguvõsaga seotud naise lugu minevikus. Ajalooliselt on paigad üle kogu maailma: Brasiilia, Norra, Austraalia jne. Väga köitev. Ja muidugi eriti põnev on ootus, kuidas kogu sari lõpuks kokku tõmmatakse – seitsmes ehk viimane raamat on alles kirjutamisel. Mul endal on viies ja kuues veel lugeda – ilmselt saavad novembri esimeste lugemiste hulka 🙂

“When She Was Bad” – ma ei saa aru, KUIDAS see raamat mul üldse lugemisnimekirja sai. Arvasin, et kellegi soovitusel, aga Liis ütleb, et tema pole soovitanud. Minna listist selle leidsin küll, aga tema ütleb, et ka ei soovita 😀 Tegelikult oli täitsa põnevalt kirjutatud, AGA minu jaoks oli empaatilise poole pealt täiesti vastik lugeda sellest, kuidas tööle tuleb uus ülirange ülemus ja selle tagajärjel kõik tema alluvad (neid oli ca 8 inimest vist, üks osakond ühesõnaga) kannatavad, endas kahtlevad, üksteise vastu üles keeratakse. Ühesõnaga kui põnev oli küll, et kuidas lõppeb, siis kolmveerand emotsioonist oli “uhh, ma ei tahaks kunagi sellisesse olukorda sattuda” (ja seda üldse mitte mõrvaliiniga seonduvalt, vaid puhtalt töökeskkonna mõttes). Nii et selle raamatu oleks võinud lugemata jätta vabalt ja nagu näha, siis sattuski eksiteel mu lugemisvarasse ja poleks pidanud seal olema.

“A Riviera Retreat” – leidsin Goodreadsi soovituste kaudu, oli mingi raamatu juures, mis mulle meeldis. Ka selline mõnus ladus naistekas. Mulle väga meeldivad lood, kus mingis tavapäratus keskkonnas (antud juhul siis FB kaudu võidetud puhkusereis) saavad kokku täiesti võõrad ja erinevad inimesed, kes tutvuvad, sõbrunevad, nende minevik kirjutatakse lahti ja nad jõuavad raamatu lõpuks oma eludega kuskile uuele tasandile.

“Minu Haapsalu” on rohkem Aidi Valliku elulugu, aga… See vist tihti nii ongi Minu-sarja Eesti linnade raamatute puhul? Mõnus lugemine igatahes. Hästi põnev oli teada saada Anni-lugude taustast, mida kunagi lugesin ja väga meeldisid… Ja väga suhestusin ka tema kolimistega ning mõtisklustega maja ja aia teemal. Naljakas, ma mäletan, et kui ma reedel selle raamatu lõpetasin, siis mul hakkas peas liikuma nii palju mõtteid sel viimasel teemal, et oleks tahtnud blogida… Aga aega polnud ja kõigest kaks päeva hiljem on nii palju muud elu vahele tulnud, et kirjutamata see jääbki, vähemalt hetkel.

Kümme raamatut on pisut üle viimaste kuude normi (seitse), lisaks olid paljud seekord tavapärasest paksemad. Kui tavaliselt on raamatud, mida loen, 300+lk, siis pooled oktoobri omadest 500lk ringis, natuke alla või peale.

Kokku sel aastal 89 raamatut ja 29 178 lk. Ma arvan, et novembri lõpuks on mul aasta norm (100 raamatut, 30 000 lk) suht täis ja detsember tuleb sinna otsa puhta boonusena 😀