Nädalavahetuse koristusprojekt

Õeke kolis Eestisse aasta tagasi, aga kuna tal on üksi kolme lapse haldamisega üksjagu tegemist, on tema elamine osaliselt ikka veel kastides. Kõige rohkem häiris teda see, et köögis polnud asjad optimaalselt paigutatud ning millegi jaoks ei jagunud ruumi. Seega leppisime kokku, et tulen ning aitan tal korda ja süsteemi luua. Reedel olin seal 11h ja päeva lõpuks olid asjad nii kaugel, et kõik kastid olid lahti pakitud, asjad ära harvendatud ja ülejäänule koht leitud – aga laupäeval läksin veel tagasi, sest ühe kapi sisu ei jõudnud korrastada ega harvendada. Maitseained ja muu taoline kraam. Sellega nokkisime veel laupäeval mitu tundi. Kui te nüüd arvate, et mul on teile näidata mõjusad “enne” ja “pärast” pildid, siis jah… Muidugi mul ei tulnud meelde neid teha 😀 Aga mõned pildid protsessist siiski klõpsisin.

Õeke väitis, et ta köök on nii väike… No tegelikult meie omaga võrreldes suurem 😀 Pluss ta tellis lisaks kappidesse riiuleid – kraanikausi kohal olevas kapis oli nõuderest, selle asemele tegi riiulid – ja paari teise kappi sai paigutatud riiulid nö kitsama vahega, et saaks pinda juurde. See aitas väga hästi. Ja teine oluline pool oli muidugi asjadest vabanemine. No näiteks neli juustunuga oli tal… Ja kaks munakollase eemaldajat… 😀 Ja plastist säilituskarpe mitme pere vajaduste jagu… Jätka seda nimekirja ise. Õnneks on õeke ammu aru saanud, et vähem asju = lihtsam elu, seega polnud tal mingit probleemi asjade ära andmisega.

Korralikke “pärast” pilte pole ka sellepärast, et tegelikult on avatud köök-elutoa korda sättimine veel ongoing ja kolm last, noh, tekitavad kiirelt uue segaduse 😀 Aga äkki ma kunagi saan päris korralikud pildid ka… Praegu on ainus “pärast” pilt väikesest köögi osast, ka täitsa suvaline klõps. Klaasist säilituspurgid olid tal juba varasemast olemas ja osaliselt kasutusel, panime rohkem kraami sinna ümber ja sättisime need klaasustega kappi, sest sinna ju võib ainult ilusaid asju panna 😀 Kõik ülejäänud säilituskarbid – mustad, valged, punutud – olid tal samuti varasemast olemas, nii et põhimõtteliselt töötasimegi ainult olemasolevate vahenditega, midagi uut (peale lisariiulite) selle projekti jaoks ei ostnud.

Peamine on see, et õeke ise jäi hullult rahule ja kinnitab, et mulle selline töö väga hästi sobiks. No tema ülejäänud elamine on alles ees, saan seal veel kätt harjutada, hea lähedal käia ka. It’s so much fun! Ma jumaldan asjade sorteerimist, ebavajalikust vabanemist ja süsteemide loomist! Unistuste amet!