2025

Valimised, koomiksid ja muidu loba

/ igapäevaelu / 1 Comment

Issand, KOLMAS postitus, kes oleks osanud arvata! No aga äärmiselt olulised asjad jäid kirja panemata 😛

Näiteks see, et me avame sel nädalal hooaega – kolmapäeval tegin mulgi putru, mis on pigem talvetoit. Täna tegime esimest korda sel sügisel seapraadi, ikka ahjukartuli ja praekapsaga. Poisi kommentaar alla sööma tulles: insta jõulumeeleolu. Nii on 😀

Kaaslane jäi poole näosaate pealt nii uniseks, et läks ära magama. Mina hakkasin kulusid kirja panema – mitte poole nädala, vaid isegi terve nädala omad, tuleb välja 😀 Vahel ma viitsin mõni päev nädala keskel ka õhtul arvuti lahti teha, aga tundub, et sel nädalal seda ei juhtunud. Mõtlesin, et vaatan, kaugele jõuan – äkki jõuan valimistulemused ka ära oodata.

Valimistega seoses ju väga oluline verstapost – Plika on 16 ja sai esimest korda elus valida. Oli küll üllas plaan minna valimisjaoskonda kohale, et ta näeks, mismoodi see asi päriselt käib, aga nädal möödus kiirelt, reedel ta läks juba Tallinna, pühapäeva peale ka jätta ei viitsinud, seega ikkagi reede pärastlõunal hääletasime koos kodus. Ma ju kunagi kedagi valida ei oska, aga Ritsiku blogikommentaarides influentsiti mind ära naist valima ja kui ma kiirelt emale mõne erakonna/valimisliidu naiste esinumbrid ette lugesin ja ta mõned neist koheselt maha laitis (ema alati ütleb, et ei, te ei tohi valida minu soovituse järgi, peate ise valima – aga no jumal, mina ei tunne ühtki neist inimestest :D), siis jäi lõpuks nii, et valisime Plikaga mõlemad Kristel Voltenbergi. No selle mõttega, et ainus naissoost linnapeakandidaat 😀 Plikat ma üritasin ka innustada ise uurima ja lugema, aga no ta ka ei viitsinud 😀 😀 😀 Aga tore on see, et ta sai siiski “päris” valimiskogemuse ka kätte – nimelt käis ta Tallinnas sõbrannal külas ja tollega valimisjaoskonnas kaasas ning nägi, mis toimus.

Äkki riigikogu valimistel läheme siis koos paberhääli andma – Plika saab järgmisel aastal ju 18, nii et 2027 on ta täieõiguslik valija.

Ütlen ausalt – raske on valida, kui poliitikast ei huvitu ja uudiseid ei jälgi. Antagu mulle andeks, aga mul on oma ajaga toredamaid asju teha 😀 Samas olen 100% seda meelt, et valima ALATI peab. Nii ma siis enne valimisi konsulteerin endast targemate inimestega, kellega vaated klapivad ja keda muidu austan – ja üritan nii mingi valiku teha. KOV valimiste puhul on selleks ema 😀 Riigikogu valimistel töötab tavaliselt välistamistaktika – jättes välja konservatiivsed, venemeelsed, mõttetud (nii väikesed, et nagunii kohti ei saa) ja muidu vastumeelsed erakonnad, siis… Eee… No praeguse seisuga jääb järele täpselt üks, kes ei ole mulle üdini vastumeelne – parempoolsed 😀 Aga no kaks aastat on veel aega, vaatame. Ma olen üdini liberaal ja vasak-parem skaalal kuskil keskel, pigem paremale kaldu. Aga pärast välistamistaktikat selle teadmisega miskit suurt peale hakata pole… Võta üks ja viska teist 😀

Aga miks ma tegelikult siia praegu kirjutama tulin – tahtsin rõõmu jagada. Nimelt panime sel suvel müüki kõik Poisile aastate jooksul ostetud/kingitud koomiksikogud ja Miki Hiired, kuna enam ta neid ei loe. Mingi ports neist oli tasuta saadud – Kaaslase lapsepõlve omad (enda omad andsin ammu-ammu täditütardele ära). Mingi suurema portsu ostsin üsna soodsalt FB kaudu Poisile jõulukingiks. Koomiksikogusid olen hea portsu ostnud ca 3€/tk soodukaga raamatupoest, samuti Poisile jõulukingiks. Aga mitu aastat olen ka tellinud nii Miki Hiirt kui koomiksikogu täishinnaga. Kui müüma hakkasin, siis võtsin oma Excelitest kokku kõik summad, mis olen eri aegadel koomiksitele kulutanud ja sain kokku 417€ – kuna nüüd hiljuti sain kaubale ja korraga maha müüdud 250 Miki Hiirt ja viimased 10 koomiksikogu + paar Onu Robertit (tõenäoliselt mingile edasimüüjale, kes neid viitsib ükshaaval osta.ee-sse panna vms), siis panin viimase sissetuleku kirja ja arvutasin kokku, et täitsa uskumatu – kokku saime kõigi koomiksite eest tagasi 394€. Ehk 95%! Kokku läks müügiks 307 Miki Hiirt, 75 koomiksikogu ja 4 Onu Robertit. Koomiksikogudest läks suurem osa väga kiiresti kaubaks – ca 4-5 inimesele, saatsin ikka suuremaid koguseid korraga. Ega enam täpsemalt ei mäleta – osa müüsin juuli lõpus, osa augusti keskel. Miki Hiirte vastu oli leige huvi ja jabural kombel kolm esimest huvilist, kellele juba midagi kokku otsisin, kõik lihtsalt “kadusid” ära (mul on selliseid kadujaid muidu väga vähe olnud). Aga siis järsku septembris tekkis järjest kaks huvilist, kellele sain müüa kokku ca 100tk ja siis võttis viimane kõik, mis alles. Nii et üle ootuste hästi, olen väga rahul. Raha tegime Poisiga pooleks 😀 Sel kuul tekkiski veel üks ootamatu kulutus – Poisi klassireisi lennupiletete raha 150€ – nii et väga tore, koomiksid finantseerisid.

Olen sel aastal üldse palju asju maha müünud – koomikseid, raamatuid, jalatseid, puslesid, ühe laualambi jms. Riideid ma müüa ei viitsi, kui tegu pole just uuelt ostetud kallimat sorti asjaga, mis mingil põhjusel aktiivsesse kasutusse ei lähe – samas, noh, müüsin viieka eest Temust ostetud päevitusriided maha samamoodi viieka eest, sest olin neid vaid 1x kandnud ja järgmisel suvel leidnud, et pole siiski minu värv 😀 Aga arvutasin just kokku, et 536€ on mul sel aastal olnud isiklik sissetulek asjade eest, mida ma ei vaja. Päris hästi!

Mina müün ainult FB marketplace’is, mujal ei viitsi. Aga Plika näiteks, kes minu eeskujust vist innustust sai, pani mingeid rändom odavaid asju müügile yaga.ee-sse – poolikud lõhnad, päikeseprillid jms. Ja on ka edukalt müünud 😀 Yaga kaudu ostsme talle näiteks ka Converse’i ketsid (42€) ja lõpukleidi (60€ – täishind oli 155€)… Ah, ma peaks ikka parooli alla panema tema lõpetamise pilte, sest ta oli nii ilus… Toona ma blogimiseni ei jõudnud, jagasin muidugi FB-s…

Puslemajanduse hetkeseis

/ pusled, rõõm / 1 Comment

Tegin oktoobri alguses pildid oma puslemajanduse hetkeseisust, aga mingil põhjusel ei jõudnudki nende postitamiseni. No mis seal ikka, saab see viga nüüd parandatud – toonase ilusa ümmarguse 50 kokku panemata pusle asemel on praegusel hetkel kokku panemise ootel vaid 48 puslet.

Tükkide arvult: 1x 4000tk, 1x 3000tk, 6x 2000tk, 3x 1500tk, 33x 1000tk, 4x 500tk

Brändidelt: 19x Trefl, 8x Ravensburger, 7x Otter House, 5x Clementoni, 4x Eurographics, 3x Castorland, 1x Educa, 1x Hatber

Mu lemmikud on kahtlemata 1000tk, aga koos õekesega panemiseks eelistan pisut suuremaid – 1500tk või 2000tk. 3000+tk on väljakutse, neid tihti panna ei jaksa ja peab olema eriti hoolikas pildi valikul, et oleks piisavalt värviline. Treflil on õige mitu 3000tk puslet, mida endale väga soovin ja loodan, et ehk mingi hetk keegi pakub vahetuseks või soodsalt müügiks. Või äkki kingitakse 🙂 Samas 4000+tk puslesid ma ei olegi õieti leidnud, mis mind kõnetaks. Üks äkki on wish listis… Selle ainsa, mis kodus ootel, sain läbi puhta juhuse FB grupist – andsin vahetuseks vastu 2x 3000tk, mida ise kokku ei pannudki (ja olen selle otsuse eest väga tänulik, sest need oleks olnud minu jaoks liiga kirved). See, mille sain, tundub äge ja piisavalt värviline – suvel ehk võtan puhkuse ajal ette. Seda pole muidugi kuskil mujal panna kui magamistoa põrandal – või noh, jupikaupa võib ju panna ka väiksematel puslealustel ja kandikutel…

Kallimatest brändidest on mu lemmikud Schmidt, Eurographics ja Ravensburger – kui neid teiselt ringilt saab, on eriti äge, ise osta ei raatsi, kingituseks saada on väga tore. Clementoni peaks ideeliselt jääma pigem kallimate hinnaklassi, see mulle ka meeldib ning olen soodukate ajal ostnud, aga neil on tükkide koos püsimine õnne asi – mõnikord püsivad, mõnikord mitte, sestap on ta lemmikute hulgas seal kuskil vahepeal. Soodsamatest brändidest on mu kindel lemmik Trefl, mida liigub kõige rohkem, seda olen palju nii ostnud kui vahetanud. Castorland on teine soodne bränd, millel pole tegelikult mitte midagi viga ja kui vahetustega satub, siis panen meelsasti, mõne üksiku olen ka ostnud… Aga Trefl kõnetab siiski rohkem. Otter House’i on mul hetkel nii palju, sest sain ühe vahetusega terve hunniku – seda müüakse vaid raamatupoodides ja hinnalt on ka pigem kallim. Kvaliteet on ok ja mul pole midagi nende kokku panemise vastu, kui need ette satuvad, aga neid pole mu wish listis, viimases on vaid K-rauta ja kaup24 lehelt leitav valik 😀 Educat müüakse vähe, see on üsna kallis ja kui minevikus oli mul ühe nende teise ringi puslega väga positiivne kogemus, siis tänu hiljutisele puslevahetusele avastasin, et neil on osadel pusledel kõik tükid ühe kujuga – pärast seda võtsin need vähesedki oma wish listist maha, sest mulle ei meeldi ühe kujuga tükid. CherriPazzi on teine bränd, mis mulle kvaliteedilt muidu väga meeldib, aga seal on ka kõik tükid ühe kujuga – selle jätsin wish listi alles, sest hind on soodne, aga tuleb väga hoolikalt jälgida, et pilt oleks läbinisti ilus ja värviline, vähegi suuremate ühetooniliste alade puhul on ühe kujuga tükid rist ja viletsus. No name brände pigem väldin, sest on halbu kogemusi… 😀 Vahetusega julgen prooviks võtta, wish listi panna pigem mitte.

Haha, päriselt – KES viitsis selle eelmise lõigu läbi lugeda ja oskaks sellest ka midagi arvata? Kas mu blogilugejate hulgas on kasvõi üks inimene, kes puslesid kokku paneb ja sellest nii palju huvitub, et erinevatest brändidest midagi jagab? Mind kohe täitsa huvitab see 😀

Igal juhul, kokku panemata pusled mahuvad kenasti ära kahe kapi otsa 😛 Kui enam ei mahu, siis on kuri karjas. Hädaga saan ka puslelaua juures aknalaua peal hoida, aga üritan koguseid mitte nii suureks ajada.

Samad kapid kaugemalt:

Juba kokku pandud puslesid, mida edasi ei raatsi vahetada, on hetkel 33:

Ja vahetuse ootel on praeguse seisuga 14 puslet. Sellest riiulist on pool tühi, nii et vaja rohkem kokku panna 😀

Kokku sain numbriks hetkel 95, mis on ilmselgelt liiga palju ja võiks olla pikemas perspektiivis poole väiksem. Alles hoitavate puslede arvu võiks vähendada ja ainult kõige lemmikumad jätta, varuks ei pea neid ju ka ilmtingimata nii palju olema, lihtsalt kuidagi kogemata on hetkel nii läinud… 😀 Mis muud, kui panen aga usinalt kokku ja müün vähemaks 😀

Viimaste aastate kogemus näitab, kui lihtne on muudkui uusi juurde vahetada, eriti ilusate puhul ka teiselt ringilt osta. Uuena ma seega ise enam üldse ei osta, küll aga jagan meelsasti enne sünnipäeva ja jõule wish listina 😀 Teiselt ringilt ostes on mul üsna kindel reegel, et soosamate brändide eest ei maksa üle 5€, paremate brändide eest võib maksta ka 6€, suurema tükiarvu puhul ehk isegi 7€ 😀

Ma ikka nii tohutult naudin seda puslemajandust. Pusled on minu elutoa disainielement 😀 Ma ei leia, et neid peaks tingimata 50tk ootel olema, aga kui keegi midagi vahetuseks pakub, mis mind kõnetab, siis ju ikka soetan juurde. Ostmisega olen veelgi kriitilisem, aga see ei takistanud mind hiljuti viite imeilusat värvilist puslet juurde ostmast, sest need olid NII ILUSAD ja teevad mind nüüd kapi otsas oodates nii rõõmsaks 😀

Pigem on mul isiklik challenge vabaneda just mõningaist sellistest, mis mind niiväga ei kõneta, aga mis ometigi on minuni ühel või teisel viisil jõudnud. Ja et tulevikus oleksin valivam ning neid jõuaks vähem 😀 Eks ma kogu aeg õpin ja arenen.

Koolimuljed, deidid ja nädalavahetus

/ elu koos kassi(de)ga, igapäevaelu, pusled, raamatud, rõõm, seltsielu, sütevaka / Leave a Comment

Sütevakas on iga perioodi lõpus arvestuste nädal, mille jooksul on (vist alati?) kaks arvestust (ma täpselt enam ei mäleta, kas äkki võis ka kolm olla mingil puhul, aga pigem vist mitte) ja ülejäänud aeg on siis vaba, et nendeks õppida.

Plikal pidi olema teisipäeval muusikaajaloo arvestus, mis seisnes erinevate kuulsate klassikaliste palade kuulamises ja ära tundmises. Tõe huvides tuleb ära mainida, et minul on sellesama õnnetu arvestuse pärast muusikaajalugu lõputunnistuse ainus kolm 😀 Aga no ajad olid ka teistsugused, ei olnud toona Spotify listi, kust neid kõiki mugavalt kuulata sai… Minu mäletamist mööda pidin käima raamatukogu muusikaosakonnas CD-sid laenutamas 😀 Igal juhul, plaan oli, et pärast viimast pingelist koolinädalat kolme kontrolltöö, kooriprojekti ja soomlase võõrustamisega Plika nädalavahetuse puhkab ja esmaspäeval kuulab ogaruseni muusikat. Juhtus aga hoopis nii, et keha pidas vastu täpselt nii kaua, kui tingimata pidi ja andis siis lihtsalt alla – ehk kui nädalavahetusel oli Plikal lihtsalt pisut kehv olla, siis esmaspäeval ligi 38 palavik ja nii kehv enesetunne, et ei jaksanud voodistki tõusta. Õpetaja oli muidugi mõistev, arusaadavalt – seesama õpetaja, kes kooriprojekti vedas… Nii et arvestuse saab Plika pärast vaheaega järele teha… Aga irooniline see muidugi on, et esimese arvestusega kohe nii läks 😀 Mis seal ikka – rõõmustasime selle üle, et ta niigi kaua vastu pidas ja et teisipäeval oli juba inimese tunne (ehkki palavik oli isegi veel kolmapäeval) – ja et reedese keemia arvestuse hindeks tuli B.

Esimene periood on niisiis edukalt seljatatud – eesti keele hinnet küll veel ei tea, sest kirjandile pole tagasisidet tulnud ja muusikaajaloo oma selgub pärast arvestust, ülejäänud kokkuvõtvad hinded on kõik B-d (B on 5 ja A on 5+). Aga need hinded, ütlen ausalt, ei tulnud kerge vaevaga. Plikal pole kunagi varem nii palju õppida tulnud. Ma enda kooliajast ei mäleta absoluutselt, et koormus oleks olnud nii hull – kas olen lihtsalt unustanud? Mõnevõrra aitas kindlasti kaasa see, et mina käisin seal juba alates viiendast ja olin seega ilmselt nõudmiste ning tempoga harjunud… Süte on ülimalt äge, aga jah – kes sinna minna tahab, siis peab arvestama, et õppima peab palju ja et vähemalt alguses on see päris raske. Ma usun, et kindlasti aja jooksul harjub ära – kas ka  kergemaks läheb, selles on mul omad kahtlused. Olen korduvalt rõhutanud, et kui on liiga palju, on alati võimalus kooli vahetada, seda Plika muidugi ka ei soovi, sest kõik on nii äge. Välja arvatud see, et nii palju õppima peab 😀 😀 😀

Ehkki arvan, et Sütes oleks lihtsam hakkama saada, kui seal juba viiendas alustada, siis leian, et suures plaanis oli üheksa klassi waldorfkoolis Plikale arengu mõttes rahulikum ja kasulikum. Kas ta oleks viiendas üldse Sütesse saanud? Arvan, et pigem mitte. Põhikooli lõpuks aga oli temast waldorfkooli toetavas ja inimlikus keskkonnas kasvanud enesekindel tark noor neiu, kes teab, mida tahab. Nii et meie jaoks läks kõik suurepäraselt.

Maximas jäid ette nunnud kassitassid. Kas mul oli vaja veel rohkem tasse? Ei. Kas peab ära ostma nunnud kassitassid, kui neid müügil näed? Jaa 😀

Jätkates pealkirjas mainituga – me oleme Kaaslasega mugavad ja kodused inimesed, aga näe, tuli restoranide nädal ja oli põhjust deidile minna, suisa kahel päeval järjest.

Reedel käisime Kurgos, laupäeval Mumis – ja viimane oli meie kindel lemmik. Kurgo pakett oli kusjuures kallim – 40€, Mum oli 30€.

Kurgo valisime peamiselt eelroa pärast – ma olen suur trühvlifänn. Trühvlit muidugi oli paljudes menüüdes, aga ju teistes tundusid mingid muud asjad kahtlased, igal juhul sai kõigist trühvlitest välja valitud just Kurgo.

Eelroog:
Põdrafilee tataki
Krõbedad kartuliniidid, trühvliga ponzu, värske trühvel, põdrasambliku krõpsud, lehterkukeseened

Pearoog:
Iberico secreto ballotin
Kastani- ja ribilihafarsiga täidis, juurselleri fondant, juursellerikreem, Iberico jus šerri ja roosa pipraga

Dessert:
Kukeseene-karamelli tartlett
Tüümiani-hapukoorejäätis

Eelroog oli absoluutselt jumalik. Kartuliniite oli küll tsipa tüütu süüa, aga see põdraliha trühvliga… Mmmmmmm…

Pearoog maitses ka väga hästi, aga pildistamisväärsus jättis pisut soovida 😀

Magustoit oli, khm, huvitav. No ma ei ole nagunii suurem asi magustoiduinimene. Aga selle puhul unustasime isegi pildistamise ära.

Ma käisin Kurgos esimest korda – ei tea, kas suvel on seal äkki mõnusam, aga praegusel perioodil see mulle mingit muljet ei jätnud. Mulle meeldivad õdusad ja vaiksemad kohad, see oli lihtsalt… Söögikoht… Ja minu jaoks liiga lärmakas. Teenindaja oli väga armas, aga ilmselt meist suuremat ei arva, kuna kaks tarka tulid kodust välja ilma sularahata ja nii ei jätnudki jotsi. Kaaslane arvas, et kui kaardiga saab jätta, oleks pidanud see võimalus enne põhiarve maksmist terminalis ilmuma, mina arvan, et äkki, kui oleks küsinud, oleks saanud teenindaja selle võimaluse kaardimaksele kuidagi lisada… Aga ta ei küsinud… Ja nii siis jäi. Piinlik on 😀

Mumis olen varem korduvalt käinud ja teadsin nagunii, et seal on mõnus ja õdus. Nii suur kontrast võrreldes Kurgoga! Muidugi natuke võis äkki asi olla ka selles, et Kurgos käisime kell kaheksa, Mumis seitsmest – Mumis läks ka kaheksa paiku muusika kõvemaks, nädalavahetuse värk. Mulle endale lihtsalt meeldib, kui on vaiksem, nii et saab normaalselt rääkida. Seega pigem varem pihta hakata 😀

Mumi toolid oli äärmiselt lahedad, vaatamise ja pildistamise mõttes… Seal ligi 2h istuda… Taha toetada oli nagu liiga kaugel, sirge seljaga seal ääre peal väsis selg lõpuks täitsa ära. Aga sellest ei lasknud ennast häirida, sest nii mõnus oli.

Mumi menüü oli minu valik nr 1 ja hästi valisin 😀

Eelroog:
Lõhe ja Kammkarp
lõhetataki / forellimari / maapirnikrõps / marineeritud nuikapsas

Pearoog:
Veis ja Krevett
veise sisefilee / grillitud hiidkrevetid / kuningservik / kartuliröst / rohelised köögiviljad

Dessert:
Semifreddo ja Passion
krõbe kataifi / besee / passionikreem

Eelroog oli seal Kaaslase meelest parem kui Kurgos – minu meelest olid võrdselt head. Ehk siis absoluutselt jumalik.

Pearoog oli ka absoluutselt jumalik.

Magustoit… No mis teha, kui ei ole magustoiduinimene 😀 Oli parem kui Kurgos, aga jättis mind siiski üsna külmaks. Mõlemal puhul oleks ma suurima heameelega magustoidu asemel veel ühe eelroa võtnud 😀

Laupäeva õhtul saime koju jõudes mõnusa restoranikülastuse jätkuks vaadata ära vägagi teemakohase Masterchefi värske osa 😛

Sain juuli lõpus läbi Robert Bryndza Erika Fosteri sarja ja laenutasin kohe otsa neli raamatut sama kirjaniku Kate Marshalli sarjast. Siis lugesin mitu kuud muid raamatuid ja neid muudkui pikendasin 😀 Kuni lõpuks enam ise netis pikendada ei saanud, nii et pidin seda e-maili teel tegema. Kuna seda rohkem kui korra teha ei taha, pidin lõpuks sarja päriselt ette võtma. Kaasa ei aidanud teadmine, et Liisile Foster meeldis, Marshall mitte. Ütleme nii, et kaks esimest raamatut meeldisid mulle ka vähem kui tavaliselt… Liiga sünged. Aga kolmas läks täitsa mõnusalt käima ja neljas on mul pooleli – eks näis, mis sellest lõpuks arvan. Esimese osa lõpetasin eelmisel reedel, teise osa sel neljapäeval, kolmanda laupäeval – sain hoo sisse.

Puslet panin ka, see on alati tore. Temaatiline sügisene pusle, mille ostsin juba ligi kolm aastat tagasi. Reede õhtul panin paar tunnikest pärast tööpäeva lõppu, kuni deidile minemiseni… Eile tegelesin muude asjadega (loe: pesin pesu ja lugesin raamatut). Tänane päev mööduski suuremalt jaolt puslet pannes – õeke tuli ka ja lõpetasime kella viie paiku. Mõnus! Armastan laisku koduseid pühapäevi!

Tõsi, oleks tahtnud täna minna loodusesse jalutama, kuniks värvilisi lehti veel on… Aga Plika jõudis alles enne kolme Tallinnast koju ja selle aja peale oli päike juba läinud, pusle ka pooleli… Nii see läks 😀 Ehk ei ole nädala pärast veel kõik lehed maha varisenud ja ehk on siis ka kena ilm? Ilmateadet vaadates mitte, aga see võib veel muutuda. Oh jah. Oleks ikka pidanud täna minema, varem ja kahekesi. Aga no mis seal enam… Aasta pärast on uued värvilised lehed 😀 Või äkki ikkagi kannatab nädala pärast ka 😀

Täna õhtul võtsin blogimise varem ette ja näe, jaksasin kohe sellevõrra pikemalt kirjutada. Aga see tähendab, et poole nädala ostud on kirja panemata, õige pea on vaja aga õhtust süüa ja siis näosaadet vaadata… See on nüüd küll natuke pahasti. Aga noh, ega need tšekid eest ära ei jookse… Natuke ma ehk ikka jõuan enne sööki ja äkki viitsin lõpetada pärast näosaadet? Kahtlane muidugi, kell on siis nii palju… Samas magasin täna kaua ja jõin õhtul pool kuus kohvi… Lootust on 😀

Oli see alles nädal

/ blogimine, igapäevaelu / 3 Comments

Nädalavahetus on tavaliselt mõnus kodus toimetamise ja puhkamise aeg, aga eelmisel nädalavahetusel jäi puhkamise osa täiesti vahele.

Sel nädalal elas meie juures Plika kooliprojekti raames üks Soome noormees. Ta oli ääretult tore, temaga suhtlemine oli puhas rõõm. Lihtsalt, kuna Plikal oli sel nädalal ka kolm kontrolltööd, milleks pidi õppima, samas kui selle kooriprojekti pärast oli ta sunnitud osadest tundidest puuduma – lisaks tavapärased tantsutrennid… Siis tähendas see, et mingi päev puudus ta koori pärast füüsikast, kus võeti edasi mingit osa, mis oli ka töös… Üks õhtu õppis ta Kaaslasega poole üheteistkümneni füüsikat. Kes sel ajal soomlasega teetassi taga jutustas? Ikka mina 🙂 Nii et jah, sotsiaalselt äärmiselt väsitav. Terve nädala läksin iga päev liiga hilja magama. Tore oli ikkagi. Poiss sai ka kohe algusest peale soomlasega hästi läbi, bondisid seal arvutimängude teemal 😀

Neljapäeva õhtul käisin Sütevakas kooride ühiskontserdil – seal oli, ma täpselt ei teagi, umbes paarkümmend eestlast, paarkümmend soomlast, kes esitasid kokku 12 laulu. Osad koos, osad eraldi – osad eesti, osad soome, mõni isegi inglise keeles. Väga vahva oli.

Reedel käisin õekesega mitmes poes parkasid proovimas, et tõdeda – mitte ükski mudel ei meeldi, mitte ükski värv ei kõneta. Läksin selle peale Humanasse ja ostsin 3€ eest Vero Moda tumesinise jope. No kindlasti ei ole see nii vee- ja tuulekindel kui Huppa ja Didrikson, aga üsna soe ja seljas meeldib rohkem 😀 Muid asju ostsin ka, tegin neist isegi pilti, aga pildid ei tulnud head ja ma ei viitsinud rohkem sellega tegeleda, nii et las jääda.

Laupäeval olin eriti tubli – kohe pärast ärkamist hakkasin tegutsema. Panin pesu pesema, vahetasin kassiliiva, käisin duši all, midagi jõudsin veel sättida, kuni 11.30 oli kiigujooga… Pärast seda tulin koju ja toimetasin kella viie-kuueni välja, ainsad puhkepausid olid söögipausid. Õhtuks olin nii väsinud, et mitte midagi ei jaksanud. Sai lõpuks teleka ees lebotada, vaatasime järele näosaate esimese osa ja seejärel Masterchefi värske osa – seda isegi otse, reklaamidega. Asi, mida me pole teinud… Aastaid 😀

Lisaks tekkis mul eile õhtul peale kella kümmet kihk puslet panna. Võib juhtuda, et magama sain kell kaks 😛 Seda ei juhtu ka pea kunagi, tavaliselt lähen magama 22-23 paiku. Ma ei tea, mis juhtus 😀 Pusle muidugi õhtul kokku ei saanud, aga lõpetasin selle täna.

Natuke asjalik olin ka, aga peamiselt on täna olnud puhkepäev.

Kuna ma täna õhtul ootamatult ära väsisin, jäi blogipostitus õigel ajal kirjutamata ja kui see mul meelde tuli, olin juba liiga väsinud, et miskit asjalikku kirja panna. Aga no las ta jääda selline igav postitus siis seekord. Üritan nüüd hoida seda harjumust, et vähemalt korra nädalas blogin.

Pildikesed on reedesest kodukontorist. Läksin elutuppa midagi Plikalt küsima, istusin temaga rääkimise ajal korraks tugitooli – ja otsemaid tuli sülle Teet, kes minu süles viimasel ajal üldse tihti ei käi. Ega ma ju ei saanud siis kassi sülest ära tõsta… Palusin köögilaualt oma arvuti ja hiir ära tuua, sain viimased asjad kassi kõrvalt tehtud 😀

Mulle on tulnud kahe viimase nädala jooksul 3-4x automaatne kiri teenusepakkujalt, et mu leht on ületanud piiranguid. Kuna mu 300 vaatamist päevas seda kindlasti ei tekita, siis ma olen üsna nõutu. Olen käinud cPanelist vaatamas ja näinud, et mingitel hetkedel viskab üles küll, aga põhjust ju ei tea. PHP on mul uuendamata, selle kohta on mul olnud mõnda aega hoiatus – ei oska muud arvata, kui et sellega seotud. Ma ükskord isegi üritasin uuendada, aga uuemad versioonid ei töötanud. Üks plugin tekitas mingi errori ja ma ei osanud sellega midagi teha, panin siis vana versiooni tagasi. Aga peaks tegelema. Lihtsalt ma ei tea noist asjust enam mitte kui midagi. Oleks vaja leida keegi, kes jagab ja tahaks mind sõbramehe poolest tasuta aidata.

Tõenäoliselt, kui ma nüüd selle postituse üles panen, siis homme saan jälle ressursi ületamise kirja. Need on enamasti järgmisel päeval tulnud – aga kui esimene kord tuli üks, siis teinekord hiljem veel üks… Kui mitte kaks… Oeh. Kui viitsiks, koliks tagasi online, aga… Peamine põhjus, miks ma kunagi üldse oma serverisse kolisin, oli see, et ma soovisin nii värskuse järgi uuenevat blogrolli, mis on ainult Bloggeris, kui ka paroolipostitusi, mis on ainult WordPressis. Ja plugin, mis PHP errorisse viskas, on irooniliselt just seesama blogrolli oma… Nokk kinni, saba lahti… Pean ikkagi üritama sellega lähiajal tegeleda.

On teil muidu olnud tõrkeid, et leht ei tule vahepeal lahti? Sellega see kiri ähvardab vähemalt. Aga mul endal pole küll mingeid muresid olnud, kogu aeg saan ligi…

Ületasite füüsilise mälu piirangu (2097152KB). Selle tulemusena võis Teie veebilehe külastajatel esineda tõrkeid 987 korda.
Saavutasite serveri protsessori (CPU) kasutuse piirangu (200.0%) 70 korda. Teie veebilehe laadimiskiirust piirati ajutiselt, et vähendada protsessori koormust.

Kui inimene plaane teeb…

/ edevuse laat, igapäevaelu, seltsielu / 2 Comments

…siis jumal naerab.

Ma nädal tagasi lohutasin ennast sellega, et ei jõudnud eriti koristada, aga nüüd, kus soomlane on meile elama tulemas, küll siis sel nädalavahetusel on motti kõik korda teha.

No selgus hoopis, et selle nädalavahetuse plaan on Kaaslase vanaema matused…

Meil saab Kaaslasega sügisel koos oldud seitse aastat, tema vanaemaga mul ei jõudnud väga lähedasi suhteid tekkida, sest me lihtsalt nägime nii harva, korra-paar aastas ehk. Aga Mamma oli nii soe ja tore inimene… Viimased aastad olid tal tervisega pisut keerulisemad, kuni septembris haiglasse sattus ja… Vähem kui kuu aega hiljem… Oeh. Eks ma ikka otsin seda positiivset – hea, et pikalt venima ei jäänud seal haiglas – tal on nüüd parem ja kergem. Aga kurb on.

Otsides edasi positiivset, siis oli väga tore näha jälle kõiki Kaaslase sugulasi, kellel peaks tihemini külas käima – ja no eks nüüd nägin siis laiendatud ringi sugulasi, keda enne polnud põhjust kohata… Igal juhul sai jutustatud erinevates seltskondades poole ööni välja ja järgmised pool päeva takkapihta. Oli küll plaan varakult kodu poole teele asuda, aga kui toredaid inimesi harva näed, siis ei saa ju liikuma nende juurest…

No ja kuidagi juhtus lõpuks nii, et sugulaste juures ei sõitnud me mitte üldse koju, vaid poole tunnikese autosõidu kaugusel asuvasse Ülemiste keskusesse. Ja plaan oli ainult Reservedi vaadata, sest seda Pärnus pole, aga tee peale ette jäi SportsDirect ja Kaaslane tahtis sinna vaadata, ma siis uitasin ka ringi ja näppu jäid ühed ilusad suusapüksid ja… Aastaid olen ma plaaninud neid osta, et oleks talvel pikemalt väljas käies soe, aga teadagi, minu pikkusele midagi leida… No ja kallis… Ja kõike muud. Oleks ma vähe standardsema mõõduga, leiaks ju Humanast ka –  ja mõne sobivas pikkuses meeste mudeli, kui oleks viitsinud otsida ja proovida, oleks sealt tõenäoliselt lõpuks paari euroga leidnud. Aga kogu pükste otsimise ja proovimise protsess on minu jaoks nii piinarikas, et… Ma lihtsalt ei jaksa. Mitte Humanas. Päris poeski on piin.

Hele värv ei ole ilmselt kõikse mõistlikum, aga kõnetas. Täpselt üks paar seda värvi oli, täpselt minu suurus, istusid ilusasti ja pikkus on mu arust ka norm, sest sellised püksid päris mööda maad lohiseda ei saa. Nii nad siis minuga kaasa tulid, ehkki 70€ on minu maailmas kallis. Hiljem vaatasin, et SportsDirecti kodukal oli sama mudeli S suurus 50.40€ ja L suurus 37.80€… Aga M suurust seal polnud ja kui täishind on neil 167.99€, siis ei tohiks kobiseda, et kallid, ega ju? Igal juhul, seekord jagan teiega isegi glamuurseid fotosid proovikabiinist 😀

No ja siis vaatasime Deichmanni ka ja seal olid ühed tumesinised sügissaapad – ma olen nii tubli olnud pärast oma värvianalüüsi ja üldse mitte enam musta ostnud ja need saapad olid mugavad ja kõnetasid mind ja maksid 29.99€ – no ja nii see jälle läks… 😀 Olen küll endale lubanud, et ei osta eales seemisnahast saapaid, sest need on meie kliimas täiesti vastunäidustatud, aga noh, kuna need on sileda tallaga, siis nagunii saab kanda vaid plusskraadidega ehk siis pigem varasügise saapad. Kui väga lägaseks läheb, siis vist enam ei kanna, libedaga kindlasti ka mitte. Aga lasin niiskuskaitsega üle ja ehk püsivad kenad.

Soe talvejope on mul ikkagi puudu. Ostsin paar talve tagasi punase Didrikson Erika, mis mulle lõikelt väga meeldib, AGA ma tunnetasin algusest peale, et see pole päris minu punane (lihtsalt see oli tol hetkel parim valik) ja sure enough see on soe punane, mitte külm. Ja see ei ole ka nii soe, kui ma tahaks, aga seda ma siis ei teadnud – Eestis müüakse seda enamasti talvejope nime all, aga nende enda kodulehel, mida linkisin, oli sügisjopede all, mis on mu arust kohasem. Erika on 180 g/m² ja muud brändid enamasti 200… Ja pole nii suur vahe, väidetavalt, aga no mul on sellega talvel tegelikult külm. Kui ilm on 0 kraadi ringis, siis on ok, aga -10 kraadiga tahaks juba soojemat. No eks panin kihte alla. Aga VÄRV on ju ka vale! Nii et lõppkokkuvõttes mul on plaan see maha müüa, vist (aga ma ei ole kindel, kui hästi see kaubaks läheb). Või siis… Osta veel soojem lisaks. Lihtsalt ma ei ole leidnud seda ideaalset, mis tõesti istuks ja oleks õiget värvi ja lõikega ja soe.

Igal juhul, koju jõudsime alles õhtul pool kuus ja ma olen surmväsinud, nagu pärast sellist reisi ikka. Vähemalt nii palju oli mul oidu ja jaksu, et mingid vajalikud asjad suutsin kodus juba reedel ära teha. Pisut vannituba ja kööki koristada, paar laari pesu pesta… Viimane masinatäis jäi tänaseks, see on nüüdseks kuivatis… Kassi kastis vahetasin liiva ära… Aga kõik ülejäänu… Elutoas mingeid asju ära panna, tolmu pühkida… Plikal on ka oma toas suurpuhastus tegemata (ma ei tea, millega tema nädalavahetusel tegeles :D) – no ja arvestades meie elamise tavapärast tolmu ja kassikarvade hulka, siis nagu võiks ja peaks, kui võhivõõras on meile elama tulemas… Oeh. Allergiaid tal pole, aga sellegipoolest. Common courtesy vms.

Ühesõnaga, kuna koristada ei jaksa, siis leidsin asendustegevuse blogimise näol. Abiks ikka 😀

Lisaks algasid uued hooajad Masterchefil ja näosaatel ja neid oleks ka vaja vaadata, aga meil on üks Soome Masterchefi hooaegki pooleli… Jama 😀

Scroll to Top