Author name: Tikker

Lõppematu ring

Ma kogu aeg muudkui sorteerin ja kraamin ja korrastan ja annan / viskan asju ära. Tulemus on silmaga näha ja kogu aeg on tunne, et kohe-kohe ongi kõik tehtud.

No ma ei tea, millal see kohe küll lõpuks kätte jõuab. Õigemini tean küll – enne jõule! Sest lubasin, et enne jõule on kõik korras!

Kodule olin enda meelest ringi peale teinud, KÕIK ära sorteerinud ja ära andmiseks üles pannud. Täna utsitasin siis Abikaasat, et läheme sorteerime teisel pool ka asju. Seal sai viimati põhjalikumalt koristatud oktoobri esimeses pooles enne korstnapühkija tulekut – siis ma ju “kodu jõuluks korda” projekti algatasingi. Mitte kunagi varem pole see projekt nii edukas olnud, ma ütlen!

Igatahes, kui teise poolega oli ka selline tunne, et ega seal ju õieti midagi teha polegi, sest kraamisime suvel väga põhjalikult ja nüüd sügisel ka… Siis fenomenaalne, KUI PALJU seal tegelikult ikka teha on.

Abikaasa sorteeris eelmisel nädalavahetusel pooleli jäänud tehnikahunnikut. Vist sai sellega enam-vähem hakkama, isegi mingid kaablid jõudsin gruppi üles panna ja soovija leida, kes need homme ära viib. Aga teatud segadus seal ikka veel jäi, lisaks vajab ka remondi- ja autokraam nüüdseks teistkordset üle vaatamist ning paremat ära paigutamist.

Mina olin mingid nädalad varem teise poole riidekapi ära koristanud ja titeriided magamistoa riidekapist teisele poole ära viinud, aga nüüd mõtlesin, et peaks seda kappi puhastama ka, jubedalt tolmune igalt poolt… Nii ma siis küürisin ja tolmutasin seal üksjagu.

Ja otse loomulikult leidsin veel asju, mida ära visata ja ära anda 😀 Näiteks neli paari Abikaasa vanu jalatseid rändas prügisse. Samuti otsustasin, et meil pole vaja mõningaid vanemaid tekke, mis on mitu aastat kasutuseta seisnud, ja et isegi potentsiaalseid külalisi arvestades on patju veidi liiga palju… Nii et kaks tekki, kaks patja ja üks voodipesu komplekt läksid ära andmiseks. Selle tulemusena jäid tühjaks lukuga läbipaistvad kotid, mille sees neid varem hoidsin ja paigutasin ümber titeriided, mis siiani tavalistes kilekottides olid. Nüüd on kõik kindlalt tolmu eest kaitstud ja samas kohe näha, mis on kus. No ja selle ümber tõstmise käigus leidsin kotitäie lasteasju, mida enam ei tahtnud, need sai ka ära andmiseks kõrvale tõstetud.

Ühesõnaga edukalt sai terve päev teisel pool ära kulutatud ja homme peab jätkama, sest seal on veelgi sättimist, isegi minul 😀

Tegin pildid kõigist uutest ära andmist vajavatest asjadest ja panin õhtul gruppi üles – viiele on soovijad juba olemas ja tulevad kõik homme järele, ainult kolm asja jäigi alles. Varasematest asjadest on ka ainult kolm alles… Ja viis raamatut.

Jõudsin vahepeal ühe köögikapi ka asjadest tühjaks tõsta, seest lapiga üle käia ja asjad tagasi panna.

Ja nüüd õhtul nõelusin veel mõned asjad ära, sai kummutipealse jälle veidi tühjemaks.

Hunnik katkiseid asju ootab veel liimimist. Mõnele neist on vaja superliimi, enamikule aga hoopis puiduliimi, mille ma isegi ema käest sain. Ehk jõuab selle ka homme ära teha… Aga teise poole korda saamine on kõige olulisem. Täna käisime hommikul Abikaasa vanaemal külas, mis tähendab, et koristama saime hakata alles miski kahe paiku äkki. Homme saame kohe hommikul pihta hakata, siis jõuab rohkem tehtud ka.

Ühesõnaga jah… Tegemist veel jagub. Aga tehtud see kõik saab, ma luban!

Et see hoog mul ikka püsiks võiduka lõpuni. Senini on küll nii, et mida rohkem tehtud saan, seda enam see innustab. Kohe TUNNE on, et ma olen millegi erilisega hakkama saanud 😀

Head asjad #26 – Gilmore Girls

Alustasin Gilmore Girlsi vaatamist kunagi keskkoolis käies, kui ETV seda näitama hakkas. Kuna ajastu oli toona ju täpselt sama ja olin ka Roryga ühes vanuses, oli see algusest peale äärmiselt nauditav.

Praegu üle vaadates on esimesed hooajad üsna veidrad. No see tolle aja mood ja… Rory on nii nooruke ja… Mida edasi, seda paremaks läheb. Visuaalse poole pealt vähemalt 🙂 Sisu jooksis viimasel hooajal veidike vasakule, aga mis teha, eks, kui kirjutajad muutusid.

Ja ma ei oskagi täpselt seletada, MIKS see sari mulle nii väga meeldib. Lihtsalt äge on! Karakterid, suhted, naljad, võluv väikelinnaelu…

gilmore-girls

Netflixi filme ootasin umbes sama palju nagu väike laps jõule. Ja tõepoolest vaatasin eile õhtul/öösel kõik neli tükki järjest ära. Vahepeal jäin tukkuma, siis kerisin tagasi, vaatasin üle… Jõin kohvi, mis ei aidanud absoluutselt… Mõtlesin alla anda ja poolteist filmi tänaseks jätta, aga pärast hammaste pesemist läks uni üle, nii et vaatasin siiski lõpuni. Magama sain pool neli 😛 Abikaasa jäi magama umbes esimese filmi poole pealt ja ärkas üles ning vaatas minuga ära viimase filmi viimased pool tundi 😀

Ma pean need filmid kindlasti veel üle vaatama. Eile olin väsinud, aga ablas, ahmisin kõik sisse – nii jäävad aga detailid märkamata.

Emotsioonid pärast esimest vaatamist? Nii mitmegi olulise tegelaskuju areng ja lõpplahendus olid minu jaoks äärmiselt rahulduspakkuvad. Aga ühe puhul olen kohe suisa nördinud. Sellepärast ongi nüüd vaja rahulikult ja värskema peaga üle vaadata – äkki nördimus siis väheneb. Äkki ikka ei jää nii nadi tunne sisse 😀

Sari tervikuna on super igatahes. Ja ma olen äärmiselt tänulik nende filmide eest.

PS. Kuna ma kahtlustan, et kommentaaridesse VÕIVAD tekkida spoilerid, kui keegi, kes filmid ära vaadanud, peaks tahtma oma muljeid jagada, siis soovitan mitte lugeda, kui endal veel vaatamata ja ei taha liiga palju teada saada 🙂

Head asjad #25 – rahulikud hommikud

Ma olen seda kindlasti kirjutanud vähemalt kümme korda, aga kordamine on tarkuse ema 🙂 Ma jumaldan tööpäeva hommikuid, kui ma olen pere tööle-kooli-lasteaeda saatnud ning võin seejärel ise enne tööle minekut rahulikult kodus kulgeda ja toimetada.

Hommikurutiin on sarnane – mõned korrad äratuse edasi lükkamist, hambapesu, laste jälgimine, et kõik saaks tehtud ning kodust lahkumine oleks rahulik ja õigeaegne, nõude restilt kappi tõstmine, vajadusel ka muu kergem koristamine ning duši all käimine või lihtsalt pea pesemine. Samuti on mul selline kiiks, et kui pere on läinud, pean vahepeal köögilaua täiesti korda tegema ja kõik nõud ära pesema, enne kui hakkan endale hommikusööki valmistama. Mis siis, et ma söön suure osa ajast sama, mis nemad, seega võiks pasteedi- ja sibulakarbid ju nii kaua laual oodata… Aga ei – panen külmkappi, pesen nõud. Kui kõik korras, teen endale süüa.

Kui hommikusöök toimub seltskonnas, olgu siis nädalavahetusel perega või külalistega, paneme kõik vajaliku lauale valmis, valmistame võileibu jooksvalt ja vastavalt isule, samal ajal jutustades. Kui ma olen üksi, teen endale täpselt ühe tassi kohvi ja neil võileiba valmis, siis naudin neid koos hommikuse meili-blogi-FB ringiga.

Praegusel perioodil kuulub mu hommikute juurde reeglina küünlavalgus ja jõulujazz:

img_5004

Kassi on nüüdseks hommikuti kerge leida – ta on oma päevaseks magamiskohaks valinud Plika voodi – nari ülemise korruse. Eks üleval on soojem, ma arvan, sellepärast 🙂

img_5012

Ja lõpetuseks üks pildike argielust. Ma küll üritan kogu aeg lapsi õpetada, et üks mäng korraga ja enne uue alustamist vanad asjad ära panna, aga… Ma ei jõua kogu aeg silma peal hoida. Ja kui on külalised, ei ole sugugi ebatavaline, et tuba on hiljem selline (käiguraja lükkasin mina lapsi magama pannes jalaga sisse, et keegi öösel legojuppide peale ei astuks):

img_5014

Olen korduvalt üritanud juurutada reeglit, et õhtujuttu loen vaid siis, kui tuba on korras. Aga tihti olen selleks ajaks liiga väsinud ja lihtsalt unustan 🙂 Või kui tulebki meelde, olen juba lubanud lugeda ja pole jaksu hakata koristamist nõudma.

Aga küll me saame selle asja ka paremaks. Kui lapsed oma toad saavad, siis jääb vähemaks ka vaidlusi, kes millise asjaga mängis ja kes kui palju koristama peaks 🙂

Mõni päev on lihtsalt eriliselt produktiivne

Nädalavahetusel koristasin kodus usinalt ja esmaspäeva õhtulgi päris mitu tundi.

Teisipäeval tegime sarnase suurpuhastuse töö juures. Seal oli täpselt nagu kodus – tundub, et kõik on kogu aeg võrdlemisi korras, aga kui põhjalikumalt tuulama hakata, leiab õige palju asju, mis saab ära anda / visata / paremini ära panna. Meie pisikese laoruumi kõik riiulid käisime maast laeni läbi, ladu on nüüd eelnevaga võrreldes imeliselt tühi ja korras. Tagaruumis sorteerisime ka enamik asju ära, nüüd on mul veel veidi enda paberimajandust vaja läbi vaadata, milleni lihtsalt ei jõudnud.

Kuna tööl sai terve päeva koristatud, siis teisipäeva õhtul kodus enam ei viitsinud. Kolmapäeva õhtul ka mitte. Olin üsna väsinud ja kulgesin niisama.

Aga vaat täna on jälle olnud täiesti imeline päev igal rindel. Juba hommikul oli tuju laes, kirjutasin sellest homme hommikuks ajastatud postituse, eks siis õige pea loete 🙂 Tööl oli megakiire päev, tuli palju uut kaupa, millele oli vaja koht leida ja välja panna, põhimõtteliselt töötasin ühes jutis 10-19. No lõunat vahepeal ikka sõin.

Koju jõudsin pool kaheksa, Abikaasal oli pitsapõhi ootel, tõin poest kraami, mida sinna peale panna, söömiseni jõudsime küll alles veidi peale kaheksat, aga maitses väga hästi.

Ja ma ei tea, oli see siis tass kohvi, mille pitsa kõrvale jõime või lihtsalt loomulik jätk seni nii tegusale päevale, aga kui lapsed magama pandud, hakkasin taas koristama. Täpsemini siis likvideerima kummuti pealt järjekordset tegelemist vajavate asjade hunnikut, mis oli sinna tekkinud esmaspäevaõhtuse hiigelkasti sorteerimise käigus. Vaatasin läbi viimased kolm kausta ja hunniku suvalisi pabereid. Leidsin üles Plika tervisekaardi, mida koolis ammu küsiti. Win! Samuti läks veel üks päris kena patakas nüüdseks ebavajalikke pabereid kas vanapaberisse või pliidi alla.

Pildistasin üles kõige uuemad ära andmist ootavad asjad ja panin need gruppi üles ühes vanadega, mis ikka veel alles. Olen täiesti kindel, et homme hommikul, kui postitus heaks kiidetakse, leiavad õige mitu asja kohe soovijad.

Nii et täiega edeneb, taas. Kummutipealne on jälle meeldivalt tühi. Kummuti kohal asetseva riiuli pealne on muidugi ära andmist ootavaid asju kuhjaga täis, aga kõik on nö “töös”. Ja küllap saan sealt ka varsti tühjaks. Kummutile jäi veel paar asja ootele, eks nendega tegelen edaspidi.

Igatahes, suur töö jälle tehtud!

Üks tüli oli õhtul ka, tõrvatilk meepotis. Aga praeguseks olen juba rahunenud ja jälle positiivne. Ma usun, et kõik saab korda! Järelikult saab ka 🙂

Ning lõpetuseks muidugi kohustuslikud kassipildid, eile vist jäigi täitsa vahele. Ma ainult ühe pildi tegin ja ei viitsinud sellepärast blogima hakata…

img_4988

Täna õhtul tuli kass sülle enne, kui ma jõudsin sinna läpaka tõsta. Eks ma siis toimetasin üle tema, ei saanud ju härrat segada 😛

img_5047

Ja nii ta siis magas mu süles üha uskumatumates poosides, me Abikaasaga lihtsalt vaatasime ja irvitasime:

img_5050

img_5051

Miski hetk said mul arvutis asjad tehtud ja hakkasin mujal toimetama, nii et kass pidi endale uue magamiskoha leidma 😀

img_5054

Ja kui enam magada ei tahtnud, läks õige ülemeelikuks 😛

img_5065

Saaks nüüd homme tööl paberimajanduse sorteeritud ja nädalavahetusel kodus viimased tegelemist ootavad asjad eest ära, oleks superluks. Ja Abikaasa pean teisele poole asju sorteerima puksima, tal jäi seal ju kõik pooleli.

Arvutis oleks vaja ka suurpuhastust teha – vaadata üle ja korrastada bookmarkid ning failid…

Raamatuid kellelegi?

Mõtlesin, et pakun veel korra mõnel pool, enne kui uuskasutusse viin… Panin raamatuvahetusse üles, viskan pildi korra siia ka. No ÄKKI leiab keegi midagi, mis tundub põnev?

Pilt avaneb suuremalt kah. Aga vot lisainfo linke ma siia tõesti panna ei viitsi – kui kaas tundub huvitav, googeldage ise 🙂

Jee, ja “Life Stripped Bare” telliti raamatuvahetuse kaudu juba ära! Nii et see läheb homme posti. Ja Morme broneeris karjäärinõustamise tekstid. Ja kolm lastekasvatuse teemalist raamatut on ka ära lubatud… Need viis veel alles:

raamatud2

Scroll to Top