Oh appi!
Tegin esimese ainult datlitega taigna täitsa kuu alguses. Oli jah veidi vähe magus ja vürtsine, AGA muidu täiesti piparkoogi maitsega ja glasuuriga väga hea.
Nüüd kaks nädala hiljem sellest taignast viimaseid kooke küpsetades ma neid ise üldse ei söönudki… Saatsin ligi kümme südant laiali. Täna hommikul sõin ühe sellest taignast tehtud koogi – ja see maitses VÄGA veidralt.
MIKS ma seda küll paar päeva varem ei avastanud… Sest nüüdseks on Jaanika pere vist juba üritanud neid südameid süüa ja mõelnud, et ma olen peast puhta segi, kui sihukest jama kokku keeran.
Ja Rakvere kolleegid pole vist pakki veel ära toonud, vähemalt pole ma saanud mingit tagasisidet. Ei teagi nüüd, kas rikkuda üllatus ja teatada ette, et pooled nende kookidest sobivad pigem kuusele riputamiseks kui söömiseks… Või ehk siiski ootan – eeldan, et vast tuleb mingi tagasiside enne, kui nad reaalselt sööma hakkavad. Palju põnevam ju on, kui nad ei tea, mis pakis on.
Tallinna kolleegide südamed tulid teisest taignast. Mõned pisikesed südamed tegin küll sellest taignast ka. Peab vist neid ka hoiatama, et süüa ei tasu. See hoiatus võib muidugi olla juba hiljaks jäänud.
Ja tegelikult on datlitega tainas imehea, ausõna. Tegin ju uue laari sel nädalal, küpsetasin sellest eile õhtul, sõin nii eile kui täna, maitseb suurepäraselt. Aga nagu näha, siis kaks nädalat külmkapis hoidmine mõjus sellele taignale halvasti. Ja mina, loll, tegin südamerahuga südameid ja kinkisin neid. Hea oli, et üks plaaditäis ära kõrbes, muidu oleks veel rohkem inimesi neid saanud!
Eks järgmisel aastal siis paremini. Piinlik on ikkagi.
