Tuli meelde, et eelmise nädala kaubapäeva saadetist polnudki aega üles pildistada… Eile saime juba järgmise, seegi jäi lauanurgale oma aega ootama. Nüüd oli aega paar klõpsu teha.
Ikka hea, kui kolleegid meeles peavad ja paksuks söödavad 😛
Mul kipub igasugune jõulumajandus enamasti liiga viimasele silmapilgule jääma. Olgu see siis kaartide saatmine, kinkide ostmine, piparkookide küpsetamine, kuuse tuppa toomine…
Sel aastal on mul juba detsembri esimestel päevadel peaaegu kõik kingitused olemas, piparkoogitaigna katsetused on täies hoos, kaartide jaoks idee olemas, enam-vähem valmis nimekirjad, kellele paberkaart, kellele virtuaalne kaart, kellele piparkook…
Kingitustega läks täitsa poolkogemata – fotokalendrite vautšerid said igaks juhuks juba novembri alguses ostetud, Maximas oli vahepeal kõigi mänguasjade, sh Legode allahindlus, Abikaasa perekonnaga sai ka juba laste kingituste asjus läbi räägitud, soove esitatud ja tellimus tehtud. Täna õhtul otsisin välja kõik materjali, mis mul kaartide meisterdamiseks ja saatmiseks kodus olemas oli ja leidsin mitme aasta tagusest blogipostitusest üles, kui mitu südant saab kilost taignast (sellepärast tulebki kõik siia kirja panna :D).
Kuuske tahaks seekord varakult. Ei teagi, kas peab turule ostma minema või õnnestub mingit muud moodi skoorida. Vist ikka turule.
Jõulutuled on veel akendele riputamata, äkki sel nädalavahetusel? Muidugi on meil mõlemaks päevaks sünnipäevakutsed, seega ennustan, et kodus midagi suuremat ette ei võta. Võib-olla jätame kuuse ja jõulutuled järgmisele nädalavahetusele. Seda ka ei taha, et kuusk enne jõule okkad maha viskaks 😛 No ja tulesid saab tegelikult ükskõik millisel õhtul akende külge panna, kui ainult viitsimist on.
Kaardid tahaks järgmise nädala jooksul valmis saada ja posti panna. Peab fotosid valima ja printima, vajalikke asju juurde ostma (värviline kartong, liimilint, margid), lõikama, kleepima, kirjutama, margistama…
Lapsed küpsetasid ka täna õhtul piparkooke. Muuhulgas on käsil projekt “piparkoogimaja” – šabloonid printisin välja, Plika üritas nende järgi lõigata, mitte just eriti õnnestunult… Eks vaatab homme, ilmselt peab mõned uuesti tegema.
Uus piparkoogitainas sai ära testitud ja on veel arenguvõimalusi. Võiks olla magusam (järgmine kord panen datleid rohkem), kõvem (panen jahu ka veidi rohkem) ja vürtsikam (katsetasin uut ökomaitseainet, mida oli pakis 40g – panin sellesse taignasse 15g, järgmisesse läheb siis 25g). Samas on ka see tainas jällegi täiesti okei – lihtsalt liiga kaua ei tohi enne rullimist soojas hoida, tuleb ohtralt glasuuri peale panna ja ongi korras 🙂
Eile ja üleeile küpsetasid piparkooke mõlemad lapsed. Täna soovis seda teha Plika, Poiss enam ei huvitunud. Plika sai muidugi üksi kenasti hakkama, nii et selle nädala kolmas plaaditäis on ahjus. Esimene taigen on praktiliselt otsas – üks nuts jäi, aga järgmise plaadi täis saamiseks tuleb juba uut ka võtta.
Käisin täna Rimis uurimas, mis glasuure seal müüakse ja sattusin tõelise pärli otsa – Pagaripoisid teevad külmkuivatatud marjajahuga glasuuri!!! 100g pakk maksis €1.25 – veidi kallim, kui teised, aga minu meelest täiesti okei hinnaga. Vaatasin nende kodulehelt, et vanill (ehk valge) ja piparmünt (ehk roheline) on ka olemas, aga neid Rimis ei müüdud. Piparmünt mulle ei maitse ja valge on lihtsalt igav, seega minu jaoks pole nende puudumine probleem. Olen väga elevil! Kui veel mahe ka oleks… Aga no igatahes, marjajahud, super!
EDIT: proovisime need nüüd kõik ära. Kollane maitseb päris jubedalt. Ma arvasin, et hapu sidrun võiks suhkruga eriti mõnus olla, aga mis iganes seal maitset annab, ei meeldi meile. Maasikas on mu lemmik, mida oligi arvata. Mustikas maitseb nagu mustikas, aga selle error on värv – piparkoogi peal jääb nii tume, et pole suuremat näha. Mina glasuurin tavaliselt nii, et teen ühe värviga sinka-vonka terve piparkoogi täis ja siis teisega risti peale – kui kollane alla panna, siis on tunduvalt paremini näha 😀
Vaatasin Maximas piparkoogitaigna kilohindu. Nägin kolme varianti – Eesti Pagari kilohind oli veidi üle €3, siis oli see piparmündi vms maitseline fancy tainas, mille kilohind oli €6 kandis ja veel üks samas hinnaklassis, mille nimi oli “Eriti kvaliteetne piparkoogitainas” vms, koostises margariin… Eriti kvaliteetne my ass 😀
Nii võrdluseks, et minu viimane kookosrasva, datlite ja maheda speltajahuga taigna kilohind tuli €4.45. Mul oli muidugi õige mitu asja soodukaga skooritud – kui need täishinnaga osta, siis ehk tuleks kilo hind €5. Kvaliteet on poe kallimatest tainastest poole parem ja hind soodsam. Tehke ise, ausõna, see on lihtne 🙂
Esimese katsetuse retsept on peidus siin lohepostituses. Läks külmkapis kenasti kõvaks, rullida oli Abikaasa sõnul hea – võib-olla oleks võinud tsipake veel kõvem olla, aga ei miskit hullu. Koogid olid kenasti krõbedad, maitse oli küll kergelt hernene, aga siiski täitsa piparkoogine. Sõime kõik meelsasti.
Lapsed küpsetasid täna jälle ühe plaaditäie piparkooke, taigen saab järgmise paari päevaga otsa. Kuna tõin täna just suure purgi kookosrasva koju, siis mõtlesin, et teeks uue taigna sellega ja katsetaks nii, et paneks ka suhkru asemel ainult datleid.
Seekordne tainas siis selline:
12 datlit
15g piparkoogimaitseainet
150g kookosrasva
1 muna
75g hapukoort
150g kastanijahu
275g speltajahu
1tl soodat
Panin datlitele nii palju vett, et sai kokku 250ml, püreestasin saumikseriga, segasin maitseainega, ajasin pliidil kuumaks, lisasin kookosrasva. Datlipüree ja sulanud kookosrasv ei tahtnud üldse seguneda – pidin kohe tükk aega aktiivselt segama, lõpuks siiski sain kenasti ühtlaseks. Jahutasin, lisasin muna ja hapukoore, seejärel kaussi kokku sõelutud soodaga segatud jahud… Ja oligi kõik. Sai veidi paksem kui eelmine kord – vispliga lõpuni segada ei saanud, mätserdasin kätega.
Taigna maitse oli igatahes hea – kui rullitav see on ja millised koogid tulevad, selgub ilmselt nädala lõpus 🙂
Kuidagi nii stressivaba on see piparkookide tegemine sel aastal. Tervislikku tainast teha on nii lihtne, glasuur tuleb valmiskujul, lapsed on asjalikud ja saavad peaaegu iseseisvalt hakkama… Puhas rõõm!
Esimene laar “karumett” sai tehtud kaks ja pool nädalat tagasi. Abikaasale teraline astelpajujahu seal sees ei meeldinud, nii et tema seda ei söönud, aga meie lastega hävitasime kilo mett ära üsna kiirelt – täna hommikul kraapisin viimased riismed purgist välja.
Ja nüüd õhtul segasin kokku uue mee, seekord väiksema koguse – 500g mett, 100g suira, 25g taruvaiku, 50g jõhvikapulbrit. Maitses isegi Abikaasale, kes lubas nüüd ka sööma hakata. Mis tähendab, et ilmselt ei lähe kahte nädalatki, kui see purk ka otsa saab 😀
D-vitamiin sai samuti täna hommikul otsa – Plika sai oma kaks tilka, teised jäid ilma. Selles pudelikeses oli 365 tilka, igaüks 1000 ühikut, mis peaks siis olema ühe inimese aastane varu. Meie võtame aga pere peale 18 tilka päevas, nii et jagub kolmeks nädalaks. Käisin apteegis vaatamas, seal oli veel kallim, uurisin netist seda varianti, mida ema on endale Rootsist ostnud, see oli ka poole kallim. Nii et ostsin samasuguse uue pudeli.
Ma ise eelistaks muidugi võtta D-vitamiini tilkade asemel kapslina, sest minu jaoks on need tilgad liiga magusad ja õlised. Eks ma ikka võtan ja ei ole häda, aga kui oleks valik… Lastele meeldivad ja Abikaasa ütles, et tema eelistab tilku kapslite neelamisele. Nojah, arvestades seda, et ta peab sööma 8000 ühikut päevas, siis 8 tilka on tõesti mugavam võtta kui 8 kapslit, isegi mina ei viitsiks endale igal hommikul viit kapslit sisse ajada. Aga kui ma leiaks kuskilt soodsa hinnaga 5000IU kapslid (Eestist muidugi mitte), siis pigem neelaks igal hommikul ühe kapsli kui viis tilka.
Nojah, ja nüüd ma surfan iHerbi lehel, seal on kõiksugu kraami täitsa uskumatute hindadega. Peab vist tellima 🙂 Ainult see €21.68 piirang ja postikulu. Eks vaatab…