Reedesed datliuudised
Avastasin täna Rimis, et datlite hind on nüüd €3.69 asemel €3.19. Lisaks saab reedeti kliendikaardiga terminalist kupongi, millega on kõik puuviljad -15% ehk lõppkokkuvõttes maksin karbi datlite eest täna vaid €2.57. Mis ühtlasi muidugi tähendab, et ma ostan edaspidi datleid ainult reedeti ja terveks nädalaks ette 😛
Vana partii lõpu kõrval on nüüd müügil ka selle aasta saak. Kuna pakend on muutunud, on need koheselt eristatavad. Mina poleks küll Rimi asemel enne uusi välja pannud, kui vanad müüdud… Sest muidugi ma võtsin uuemad, et proovida, kas on vanematega mingit vahet ja no tõesti, olidki veel värskemad ja suus sulavamad… Ehkki ma ütlen, eelmise aasta omad on ka imeliselt head.
Mulle meeldiks muidugi eriti hästi see, kui see vana partii lõpp alla hinnataks 😛
Ehk on nüüd mõneks ajaks rahu majas ja ma ei tunne vajadust edaspidi iga kahe päeva tagant uut datlipostitust kirjutada 😀
Bondi ootuses
Kuulasin just uue Bondi nimilaulu – Sam Smith “Writing’s On The Wall”. No ma ei tea, ei ole minu tassike teed. Laul ise on kusjuures üsna okei, aga mul hakkab peaaegu füüsiliselt halb, kuulates selles konkreetses esituses nii kõrget meeshäält. Oleks sama laul kas meeshääle poolt madalamas helistikus või lihtsalt naise esituses, oleks mitu korda parem.
Naispeategelased ei ole kah seekord eriti pandavad. Tahaks rohkem silmailu 😛 Aga no ega ma seepärast filmi vähema õhinaga ei oota!
Muidugi ei tule midagi välja mu plaanist minna kinno kõige esimesel õhtul, sest noh, Plika sünnipäevapidu… Ja muidugi ei või olla rohkem seansse, kui 18.30 ja 00.00. Kui oleks näiteks 21.00, siis võib-olla isegi mängiks välja, parseldaks lapsed Plika sünnipäevaõhtul emale maha ja… 😀 Aga keskköö oleks siiski veidi ekstreem.
Laupäeva õhtul äkki, kui ema on nõus lapsed endale võtma. Ainult esimeseks päevaks on praegu võimalik pileteid osta, nii et kui peale passida, millal järgmiste päevade müük lahti läheb, peaks head kohad saama küll…
Sest kui miski on püha, siis see, et uut Bondi tuleb vaadata kindlasti kinos ja soovitavalt kõige esimesel õhtul. Üle-eelmise Bondi ajal sündis päev enne esilinastust Plika. Eelmise Bondi ajal olime Norras. Nüüd saab lõpuks ometi seda traditsiooni jätkata!
Magada on mõnus
Ma tegelikult ei ole üldse enamasti üle mõistuse kaua üleval. Üsna normaalsel ajal lähen magama, üle kesköö pole pea kunagi. No vahel harva 🙂
Hommikuti vara ärgata on ikka veidi raske, aga ma olen sellega nii harjunud, et ei mõtle pikemalt, lihtsalt hakkan tegutsema. Ma ei ole leidnud oma telefonil võimalust panna kordusäratust, no lihtsalt ei ole sellist asja. Seega saan äratuse ainult ühe korra kinni panna ja kui uuesti magama jään, on jama majas. Kõik, kes on minuga koos elanud, teavad mu ärritavat kommet äratust kümme korda edasi lükata… Nii et selles mõttes ongi hea, et ma seda enam teha ei saa 😛
Igatahes, enamasti olen ma õhtul töölt koju jõudes väsinud. Ei kannata üldse asjatut lärmi ja… Nii edasi. Eile olin kohe eriti väsinud – ju oli kuskilt mingi unevõlg tekkinud, mäletan küll, et lugesin miski öö pea kella kaheni raamatut, lihtsalt nii põnev oli ja uni ei tulnud… Katsusin küll rahulikuks jääda, kui kõigepealt lapsed muudkui tülitsesid ja virisesid ning siis Abikaasa nendega kurjustas, aga lõpuks viskas nii üle, et läksin õhtusöögilaua tagant söömata minema ja ronisin lihtsalt kõigi riietega voodisse.
Kell oli siis ehk umbes kaheksa. Magama ma kohe ei jäänud, samas olin nii väsinud ja pahas tujus, et ei suutnud isegi raamatut lugeda, lihtsalt lesisin pimedas. Mul tegelikult polnudki kavatsust niiviisi magama jääda – eeldasin, et ikka teen veel midagi. Söön näiteks, kui olen maha rahunenud, sest olin tegelikult üsna näljane. Aga… Jäin magama ja magasingi hommikuni!
Täna õhtul töölt koju tulles oli lastel sõber külas. Meie tänava poiss, mängivad mänguväljakul tihti koos. Tavaliselt ma õhtuti külalisi ei luba, sest ma olen väsinud ja pole tõesti huvitatud veel rohkemast lärmist. Täna oli külaline lubatud selle tingimusega, et ta võib olla, kuni mina koju jõuan. Ja kui ma siis jõudsin ja mult luniti, kas ta võiks veel külas olla, siis ütlesin: aga palun. Ja kommenteerisin Abikaasale, et ma olen praegu üllatavalt heas seisus.
Alles mitu tundi hiljem tuli meelde, et ma sain ju kümme tundi magada. Et ju sellepärast olengi nii värske.
Kusjuures tööl ei olnud mingit tavapärasest erinevamat või erksamat tunnet. Pigem oli tööpäeva lõpuks tunne, et juhe on koos ja mitte midagi enam teha ei taha. Aga näe, kodus oli jälle hea olla.
Nii et see on vaid kinnitus, kui oluline on piisav uni. Seda enam katsun ma edaspidi kindlasti hiljemalt 23 voodis raamatut lugemas olla. Parem, kui isegi varem. Näiteks 22.30 võiks ennast juba raamatuga sisse sättida. Kui raamat on huvitav, võib ikka minna vähemalt tunnike, kuni uni tuleb. Äratus on mul 7.30. Kui õnnestuks 23.30 magama jääda, siis oleks küll hea, arvan ma.
Lõpetuseks paar pildikest lastest. Sain Kratilt täna pakikese Plikale mõeldud riietega, lisaks oli seal ka kingitus. Seda ma imestasin, miks ta mult paar päeva tagasi teada tahtis, kas Plikale meeldiks rohkem papagoi või kilpkonn 😀 Lapsed olid muidugi pöördes ja enne elukaid käest ära ei pandud, kui nad olid pealaest jalatallani värviga kaetud. Siis mängiti nendega terve ülejäänud õhtu. Aitäh 🙂
Kaugküte?
Põhimõtteliselt oleks meil võimalik saada oma majja Fortumi kaugküte. Maksma läheks liitumine hinnanguliselt €2500, aga see on ühe telefonikonsultatsiooni käigus küsitud number ja reaalse pakkumise jaoks tuleks teha avaldus ja lasta neil täpselt üle vaadata. Seda siis juhul, kui me otsustame asja ära lähema kolme nädala jooksul ja leiame ka selle raha liitumiseks. See tähendaks siis, et vajalikud ühendused tuuakse meie keldrisse ja kui me üks hetk remonti teeme, siis saaks lihtsalt sinna külge ühendada majasisese küttesüsteemi (radikad või põrandakütte). Remonti plaanime 2017 suvesse, aga noh… Miski pole kindel, kuni see ei toimu.
Kui mugavuskütteks ei saa valitud just õhksoojuspump, siis igasuguste veega kütmise variantide puhul peaks majasisese küttesüsteemi välja ehitama nagunii, selles mõttes poleks vahet.
KUI naabrid peaks asjaga kaasa tulema ja saaks selle liitumise kahe peale maksta, oleks kohe poole parem seis. Meil pole olnud võimalust veel nendega sel teemal pikemalt rääkida. Nädalavahetuseks on plaanitud ühised parandustööd, eks siis saab küsitud. Ma ei ole kindel, mis nad sellest arvavad – tean, et õhksoojuspumbale on nad vähemalt mõelnud. Aga jah, praegu on küsimus selles, et kui nagunii ümbruskonnas kaevatakse, oleks liitumine lihtsam ja soodsam, seega nii lühike aeg otsustamiseks ja raha leidmiseks…
Mugavusküttele oleme mõelnud kogu aeg. Et kui ükskord “päris” remonti teeme, tuleks midagi ikkagi selle käigus ka paigaldada. Samas ei ole me kuidagi jõudnud otsusele, mis see täpselt olema peaks.
Hetkel kütame puudega. Kahte tuba kütab ahi, kööki ja kahte teist tuba Pioneer pliit (vastavalt siis soojamüüri ja radikatega). Sooja vett teeb kahesüsteemne boiler, mis on samuti pliidiga ühenduses – kui tuli on all, siis elektrit ei kulu. Meie peres on elektriarved suvel suuremad 🙂
Pioneer tuleb nagunii välja vahetada. Oleme uurinud kaasaegseid keskküttepliite. Neile tegelikult soojamüüri ei ehitata, saan ma aru. Nii et kui sellise paneks, siis võiks panna mõlemasse tuppa kas radikad või põrandakütte. Aga noh, see oleks ikkagi puudega. Mitte just kõige mugavam. Fakt on see, et puukütte variant peab jääma ja uus pliit tulema. Milline täpselt, see on iseasi. Abikaasa nagunii eelistaks pigem ehitada tavalise pliidi. Mis, ma eeldan, võiks siis kuidagi soojamüüriga mõlemat tuba kütta, ei pea tingimata olema keskküttepliit.
Aga küsimus ongi selles, kas kaugküte tasuks ennast mugavusküttena ära – oleks parem variant, kui mõni kohalik pump või katel. Fortumi MWh hind on ca €66. Kus mina siis nüüd tean, kas oleks soodsam kütta õhksoojuspumbaga, õhk-vesi soojuspumbaga (st kas nende elektrikulu oleks suurem või väiksem), pelletkaminaga (mille elektrikulu on väike, aga noh, seal on siis pelletid, mida osta ja kord päevas sisse valada)… Katelt ma tõesti ei kujuta meie majas ette, pole väga kohta selleks.
Kaugkütte suurim pluss oleks see, et ei peaks mingit kütteseadet soetama ega hooldama, maksakski selle asemel lihtsalt liitumise ja tarbitud soojusenergia eest. Isegi boilerit poleks enam vaja! Lisaks tuleb majasisene süsteem välja ehitada, aga nagu öeldud, seda peaks tegema ka enamiku muude küttesüsteemide puhul.
Või kas äkki ikkagi õhksoojuspump? Samas meil on elamine suur ja mitte väga avatud, nii et neid torusid, mis õhku puhuvad teistesse tubadesse, peab nagunii paigaldama, mis teeb kogu ettevõtmise kallimaks. No ja üldse, mul on õhksoojuspumba suhtes eelarvamused. Müra ja puhumine ja… Ühesõnaga mulle meeldiks tunduvalt rohkem veega kütta 🙂
Õhk-vesi soojuspumbad on jällegi nii kallid, et kahtlustan, tuleb odavam kaugküttega liituda.
Keskküttepliit, mida kunagi vaatasin, maksis vist €1600 ringis, aga see pole jällegi mugavusküte. Et kui me mugavusest räägime, peaks see ikkagi olema mingi võimalikult vähe tööd nõudev katel (mida meil pole kuskile panna) või siis mõni elektripõhine variant (st ikkagi õhk või õhk-vesi, maaküttest pole aga mõtet rääkidagi, see on meie jaoks liiga kallis).
Radikad vs põrandaküte on ka teema, mis kütab kirgi. Või noh, kas just kirgi, aga mitu tuttavat on öelnud, et vesipõrandaküte on mõttetu, jube palju energiat kulub, et soojaks saada, või et põrandad on liiga soojad ja mis iganes veel. Üks ütles, et kindlasti radikad, teine ütles, et tema paneks õhksoojuspumba 😛 Samas on küllalt neid, kes vesipõrandakütet väga kiidavad. Et kui on õigesti tehtud, siis pole üldse põrandad kuumad. Ja pole koledaid radikaid seinal. Ja soojus levib ühtlaselt alt üles. Mulle endale tundub see kõik jube mõnus.
Ühesõnaga… Mulle pigem meeldib mõte sellest, et Fortum kütab ja hooldab, meie ainult maksame. Ei peaks enam muretsema sellepärast, kui pole aega kütta või läheme reisile. Tavaolukorras kütaks nagunii puudega edasi, sest meile meeldib elav tuli ja see on kohe teine tunne. Aga peaks olema alternatiiv. Kui kunagi müüa peaksime tahtma, oleks kohe väärtus tunduvalt suurem.
Kui nüüd keskkonnapoolest rääkida, siis ma ei teagi. Fortum ütleb, et ligi 80% nende poolt toodetud soojusenergiast on roheline energia ehk biokütusest toodetud. Biokütusena kasutatakse hakkepuitu. Lisaks biokütusele on kasutusel veel maagaas ja freesturvas. No ja põhimõtteliselt peaks see ju kulusid optimeerima, kui üks suur kütab paljusid väikeseid… Ah, ma ei tea.
Mis teie arvate? Mis küte teil on, kuidas rahul olete?