Author name: Tikker

Sööge datleid, mitte kommi!

/ kööginurk, puhas toit, rõõm / 6 Comments

Minu eelmise nädala datlipostituse all tekkis arutelu, kas on ikka võimalik, et need datlid on värsked. Hakkas tunduma, et ikka pole. Et kuidas need saavad siis nii kaua säilida. Mind hakkas hirmsasti huvitama, seega kirjutasin eile maaletoojale.

Ja võta näpust, sain juba täna vastuse – ON VÄRSKED! Korjatakse otse puu otsast karpidesse, säilitatakse seejärel ca 0 kraadi juures, kuni jõuavad poodidesse. Tegu on erilise sordiga, mil eriti paks nahk – tänu sellele, jahedas hoidmisele ja kõrgele loodusliku suhkru sisaldusele nii kaua säilivadki.

Kirsiks tordil – selles kasvanduses ei kasutata pestitsiide. Mahemärki nad taotlenud pole, aga datlid on iseenesest täiesti puhtad. Seega põhimõtteliselt suisa ökuvärk.

Kõik vutt-vutt-vutt Rimisse. Vähemalt korra peate ära proovima. Minule igatahes pole enam kommi ega šokolaadi vaja 😛

Ma läksin kah ja ostsin järgmise karbi (esimene sai kahe päevaga otsa):

2015-10-26 13.40.32

Muidugi jah, näiteks Plika otsustas juba peale vaatamisel, et temale ei maitse. Ja temaga paraku ongi nii, et kui ta on oma peas juba millegi suhtes seisukoha võtnud, siis pole lootustki. Aga eks ma julgustan teda ikka edaspidigi maitsma, ehk muudab meelt. Poiss pistab kahe suupoolega.

Esimene isetehtud sushi

/ kööginurk, rõõm, seltsielu / 3 Comments

Kuidagimoodi iseenesele märkamatult on minust saanud hirmus sushifänn. Kuna väljas söömine enamasti eelarvesse ei mahu ja sushi on kõike muud kui odav lõbu, oli selge, et tuleb selle tegemine kodus ette võtta.

Kui eile oli suur koristuspäev, siis tänane möödus seltskonna tähe all. Külas oli Abikaasa noorem õde oma perega, hiljem tuli ka Annika oma poisiga. Üheskoos valmistasime ja hävitasime kümme rulli sushit, lisaks viis liitrit õunamahla ja kaks kilo viinamarju 😛

Ja kujutage ette, mul ei tulnud pähe teha pilti enne, kui peaaegu kõik sushi oli söödud. Viimased pool rulli sättisin siis kunstipäraselt taldrikusse ja tegin ühe klõpsu. Mis ei saanud küll eriti kunstipärane, aga noh tõestus – tegime ära!

2015-10-25 16.40.37

Tegime seekord hästi lihtsalt – täidiseks sulatatud juust, avokaado, kurk, krabipulgad majoneesiga ja suitsulõhe. Maksma läks kogu see lõbu ehk 10 rulli sushit umbes €10. No tsipake rohkem vist. Kui täidisele kvaliteedile panustada, läheks vast €15. Selle raha eest saaks sushirestoranis 1-1,5 rulli ja toidupoest ostes ca 3 rulli. Kodus teha on niisiis umbes kolm kuni kümme korda odavam 🙂

Muidugi ma kasutasin täitsa külmalt olemasolevat jasmiiniriisi ning aurutasin seda tavapärasel viisil, mis tähendab, et noh… Sodiks läks, hoolimata hoolikast eelnevast loputamisest 😀 Jaapanlased oleks kahe käega peast kinni hoidnud 😛 Aga meile kõigile maitses. Järgmine kord kavatsen katsetada spetsiaalset sushiriisi ning aurutada samamoodi – vaatame, kas siis tuleb konsistents õigem või on äkki värk selles, et tavalise aurutajaga ikka ei saa. Sel juhul peab potis katsetama, netis on ju täpselt õpetused olemas. Aga aurutajaga on lihtsam 🙂

Ja nagu öeldud, ma ei ole üldse nõudlik. Mulle lihtsalt meeldib see riisiäädikaga maitsestatud riis (olenemata konsistentsist) ja mõnus täidis. Njämm. Meil oli sööjateks viis täiskasvanut, söögiks kümme rulli – läks nagu vesi kuumale kerisele… Nii et loen esimese katsetuse edukaks. Läheb varsti kordamisele.

Pips, sa lubasid millalgi külla tulla – kui tuled, siis teeme!

Rahvasport ja tervis?

/ toitumine, trenn, virin/urin / 7 Comments

Mulle meeldivad suured jooksud, need on ägedad üritused. Mitte et ma oleks kunagi ise ühestki osa võtnud, aga ehk tulevikus 🙂

Lapsed on osalenud nii mõnelgi lastejooksul, täna käis Poiss kahe staadioni jooksul.

Magus üllatus igale võistlejale oli pakk Kalevi kirsi-jogurti maitselisi Draakoni komme ja Vichy Fresh apelsini-mango maitseline jook vitamiinidega.

Kalev kirjutab oma kodulehel:

Draakoni kommipere üks nooremaid liikmeid kirsi-jogurtimaitseline Draakoni nätsukomm on mahedalt koorese ja kirsise maitsega. Draakoni nätsukommid ei sisalda säilitusaineid ega ohtlikke toiduvärve (nn. asovärvid).

Kommide koostis: Suhkur, glükoosisiirup, taimne rasv (palmiõli), happesuse regulaator (sidrunhape), emulgaator (letsitiin), želeeriv aine E407, lõhna- ja maitseaine.

Saku kirjutab oma kodulehel:

Vichy Fresh on lauavesi, mida on maitsestatud looduslike lõhna- ja maitseainetega. Joogi põhiosaks oleva vee puhastamisel on viimane lihv antud hõbeda abil. Alles siis, kui vesi on seeläbi muudetud erakordselt selgeks ja puhtaks, on lisatud maitsvad looduslikud lõhna- ja maitseained. Nii on sündinud maailmas aina enam populaarust võitev uut tüüpi janukustutaja near water.

Mullita near water on sama maitsev kui mahl või limonaad ning sama tervislik ja värskendav kui vesi. Near water on sobilik inimesele, kes soovib vähema magususega tooteid kui limonaadid, kuid samas maitsekamaid kui lihtsalt mineraal- ja lauaveed.

Joogi koostis: vesi, glükoosi-fruktoosisiirup, sidrunhape, looduslikud lõhna- ja maitseained, säilitusained E202 ja E211, vitamiinide segu

Masendus tuleb peale. Minu jaoks on Draakon Kalevi kommidest kõige hullem kräpp üldse. Ükskõik mis teine komm oleks parem. Seal pole MITTE ÜHTKI koostisosa, mis MIDAGIGI head annaks.

Joogi suhtes on veel suurem masendus. Glükoosi-fruktoosisiirupit sisaldav vesi on järsku KASULIK? SAMA TERVISLIK KUI PUHAS VESI? No lubage naerda. Õigemini noh, nutta.

Ja sellist jama pakutakse meie lastele maast-madalast. Spordiüritusel, mis peaks ju ometigi reklaamima tervislikke eluviise…

Eks ta olegi paratamatus, et suurfirmad sponsoreerivad. Oma kräpiga. Väike mahetootja ei tule ju kogu sellele armeele oma kasulikke marjakrõpse jagama.

Ja tavaline puhas vesi, mis tõepoolest oleks tervislik ja kustutaks janu, ei ole ju põnev ega värviline.

Nende konkreetsete toodete puhul ma näiteks tõesti ei saa aru, milline lapsevanem pärast selle koostisosade listi läbi lugemist ostaks neid vabatahtlikult oma lapsele… Või endale. Kulutaks vabatahtlikult sellele oma raha. Ma lihtsalt ei saa aru. Aga noh… Minu jaoks on muidugi 90% toidu nime all müüdavast enam kui kaheldava väärtusega.

Kurb.

Säärised?

/ edevuse laat / 5 Comments

Seoses eelmises postituses näidatud madalate kummikutega tekkis mõte, et peaks soetama säärised. Tegelikult kuluks need ära kogu selle kevad-sügisese jahedama perioodi, kus rattaga tööl käin, aga pika säärega saapaid veel ei kanna. Hommikuti on ju jahe ja ma olen kogu aeg seelikuga…

Aga ma pean tunnistama, et ma ei tea sääristest mitte kui midagi 🙂 Ma tean, et neid müüakse ja et need on vist võrdlemisi popid, aga kas ma peaks neid valides midagi silmas pidama? Ma eeldan, et need on kõik venivad, nii et suurust väga vaatama ei pea. No aga peale värvi ja välimuse veel midagi? Materjal ilmselt?

Leidsin ühed näiteks siit. Head odavad ja siinsamas Pärnus – kui tutt ära võtta, siis paistavad üsna normaalsed. Küll jah, tumesinised ja pruunid, ehkki ma eelistaksin musti, aga tumesinine vast ajaks asja ära. Kirjutasin müüjale ja küsisin materjali, ta lubas homme järele vaadata, aga arvas, et akrüül. Akrüül mulle muidugi reeglina ei meeldi. Samas VILLASEID sääriseid ilmselt väga kuskilt ei leia või kui leiab, siis hingehinnaga, mida ma kindlasti maksta ei taha. Ja arvestades seda, et ma ei kanna neid hommikust õhtuni, nagu kampsunit, mis läheks kiirelt topiliseks, vaid ainult jalgarattaga sõites, mis tähendab siis 2×10 minutit päevas… Siis vist ei ole väga vahet? Või äkki puuvillased või…?

Rahaline seis on, nagu ta on, seega ei taha palju maksta. €10 põlgan juba kalliks – ja mulle tundub, et just taolise hinnaga on näiteks Seppäläs või muudes taolistes poodides säärised silma jäänud. €5 või alla selle oleks kena.

Kui kellelgi on mingeid soovitusi, siis laske tulla!

Laupäevased toimetused

/ edevuse laat, kodumajandus, kööginurk, rõõm / Leave a Comment

Kõigepealt märkasin lõpuks üles pildistada oma uhked kummikud, mis ma paar nädalat tagasi NS kingast ostsin. Maksid kuradi palju, ligi €40. Ja oleks ma teadnud, et oktoober nii kuiv tuleb, poleks ma neid ehk ostnudki. Aga noh, ega vihm taeva jää 😛 Voodrit neil küll pole, aga sisetald on mõnusalt paks ja pehme, mis teeb olemise tavalise kummikuga võrreldes ikka hoopis teiseks.

2015-10-24 12.05.27

Abikaasa oli lastega terve päeva ära – käisid Pärnu lähedal tuttaval pere külas õunamahla tegemas. See tähendab, lapsed ilmselt mängisid, täiskasvanud tegid mahla. Ma pidin ka minema, aga üldse ei viitsinud. Lõpuks anti luba koju jääda. Ja hea oli – sain terve päeva üksinda rahus koristada, puhas õndsus.

Kui Abikaasa oli just lahkunud, panin õues pesu kuivama ja mõtlesin, et äkki oleks ikka pidanud kaasa minema – ilm oli ilus ja päikeseline, nagu loodud väljas olemiseks. Aga siis torkas pähe, et mul on nüüd suurepärane võimalus teha korda see panipaik, mida ma koristasin põhjalikult viimati eelmise aasta juunis. Ajaga kipub teatavasti igasugu kraami kuhjuma, seega oli seis paar nädalat tagasi selline:

2015-10-10 14.12.08

Ehk kogu põrand oli valimatult igasugu kraami täis kuhjatud. Riiulid olid kusjuures enam-vähem korras, ainult üks oli sassis.

Ja kujutage ette, ma põhimõtteliselt terve päeva koristasin seda ühte pisikest ruumi. No ok, alustasin ühe paiku ja lõpetasin äkki seitsmest, nii et kuus tundi… Oli lihtsalt vaja sortida ja ära visata ja koristada ja…

Nüüd on jälle korras 🙂

2015-10-24 20.17.31

2015-10-24 20.16.29

2015-10-24 20.16.47

Kuna panipaik on eeskojas ja välisuks oli kogu aja lahti, siis sain nii veidikene ilusast ilmast osa. Samuti käisin mitu korda pakendiprügi ära viimas. Ühesõnaga õues toimetamist jagus ka.

Panipaiga koristamise käigus jõudsin möödaminnes koristada ära ka külmkapi pealse, kuhu oli kogunenud igasugu suvalist kraami ja rohkelt tolmu… Ühtlasi oli põhjust köögikappidest kõik pudelid kokku otsida ja sorteerida, need läksid ka panipaika. Nüüd on rohkem ruumi söögi jaoks 😛

Ja mingil põhjusel otsustasin veel ära koristada kõik magamistoa kapipealsed… See tähendab, kõrgelt riidekappide pealt tolmu ära pühkida ja ühe kapi otsas olevad kilekotid ära sorteerida.

Abikaasa naases õhtul 45 liitri õunamahlaga. 10 andis õele, ülejäänud 35 kuumutasime ja panime pudelitesse. Küll on hea, et ma olin just panipaiga korda teinud, nii et põrand oli tühi – mahtus sinna tooli panema, millele ronides ülemiselt riiulilt mahlapudeleid kätte saada. Õige mitu aastat pole need kasutust leidnud, nüüd siis lõpuks jälle.

2015-10-24 21.58.39

Me saime koos koduga memmekeselt päranduseks hiigelsuure poti… Ma ei teagi, miski 35-40 liitrit ilmselt. Ainus põhjus seda potti kasutada ongi siiani olnud õunamahlategu 🙂

2015-10-24 21.58.50

2015-10-24 22.37.16

Otsustasin, et katsun nüüd jälle pöörata rohkem tähelepanu säilitatud korra HOIDMISELE. Ehk valvan kullipilguga, et kaks nädala tagasi korda saanud eeskoda ning täna kraamitud panipaik sellised ka püsiksid. Ei luba enam kellelgi suvalist kraami vedelema jätta 🙂

Scroll to Top