Meie Norra elu esimene päev möödus peamiselt üleelamise tähe all 🙂 Poolik öö jättis jälje ja midagi asjalikku teha ei jõudnud.
Kui Abikaasa kaheksa paiku töölt koju jõudis (nüüd ja edaspidi kohalik aeg, mis Eestist tund varasem), ärkasid lapsed ka muidugi üles. Abikaasa oli surmväsinud, käis duši all ära ja läks kohe magama. Nojah, enne pidi natuke lastega tegelema 😛
Andsin lastele banaanid kätte ja üritasin ise ka veel natuke voodis uneleda, aga ega sest eriti midagi välja ei tulnud. Jäin siis lõpuks üles, et Abikaasagi rahus magada saaks, aga väsimus oli nii suur, et midagi teha ei jõudnud. Tuksusime niisama, üritasin lapsi rahulikena hoida – nemad olid ju ka endiselt üleväsinud ning virin kerge tulema.
Lapsed nõudsid õue, mina ei osanud ju kuskile minna. Ütlesin, et ootame, kuni issi ärkab. Lõpuks läksid ajasid ta ise üles. Õue saime alles veidi enne ühte – käisime kärmelt lühikese tiiru, vaatasime üle ühe kodulähedase mänguväljaku ja kiirustasime siis koju magama.
Abikaasa läks talverehve alla panema, mina magasin koos lastega lõunaund. Kolm tundi tuli ära, poole kahest poole viieni.
Autoteeninduses oli nii pikk järjekord, et Abikaasa sai sealt minema alles peale viit. Olime ennist teinud plaani kõik koos ühte suurde kasutatud kraami poodi minna, et sealt potte ja muud vajalikku köögivarustust osta, aga nüüd oli aeg selleks liiga hiline. Nii läks ta vaid kiirelt toidupoest läbi ja tõi süüa.
Selleks ajaks, kui ahjukartulid- ja kana valmis said, oli kell juba pool kaheksa. Kui ükskord söödud oli ja viinamarjadega ka maiustatud, siis pea pool üheksa. Nii palju siis mu plaanist lapsed kaheksast magama panna 😛
No igatahes, nüüd on nad juba mõnda aega voodis. Vast peale üheksat sai vaikus majja. Plika käis küll veel just pissil, aga Poiss vist magab. Abikaasa kah.
Nii et üpris raske päev oli, aga sellest hoolimata on tuju hea. Mul olid Eestis närvid lõpuks umbes sama läbi nagu politseikoeral ja ma täiega lootsin selle peale, et kui Norras on taas oma kodu ja pere jälle koos, siis suudan rahulikumalt võtta – ka siis, kui olemine kehv. Ja suutsingi! Suutsin laste virina ja tülide peale üsna rahulikuks jääda ja olukorrad kenasti ära lahendada.
Õhtusöögi valmimist oodates oli mul aega natuke kohvreid lahti pakkida – see oli uskumatult teraapiline, kui sain meie majapidamise riidepuud välimuse järgi kuhjadesse jagada ning mõned oma seelikud-pluusid riidekappi riputada. Ma olen täielik korrafanatt, kord rahustab mind 🙂 Aga jah, see oli ka pea ainus lahti pakkimine kogu päeva jooksul – ma kordasin endale nagu mantrat, et kõige tähtsamad on lapsed, söök ja uni ning kõik muu võib oodata.
Mina sain lõunase magamisega oma une vast enam-vähem jonksu. Abikaasa saab ka ennast loodetavasti enne tööd piisavalt välja puhatud. Kui lapsed homme õigel ajal nii lõuna- kui ööunne saaks, siis saavad ehk nemadki unevõlad tasa. Esialgne plaan on igatahes selline, et lõunasöök saab olema nüüdsest pool üks, Poiss voodisse hiljemalt ühest ja Plika kohe, kui Poiss on magama jäänud. Ning õhtusöök kuue-poole seitsme paiku ja lapsed voodisse täpselt kell kaheksa. Nagunii nad ärkavad hommikul selle peale üles, kui Abikaasa 7-8 paiku koju tuleb, mingu siis vara magama ka.
Homme ehk jõuame plaanitud poodi, sest hetkel pole meil ühtki potti, teravat nuga ega tassi. Rääkimata sajast muust asjast, millest ma ei jõua täna nimekirja koostama hakata. Ikeasse oleks ka vaja minna, praegu on tekid-padjad-voodipesu kõik Külli perelt laenatud (Külli on ju ise lastega Eestis, nii et õnneks oli võimalik laenuks saada). Külmkapp on meil hetkel külmakast välisukse taga 😀 Väljas on praegu kaks kraadi sooja, aga vaatan norrakate ilmateatest, et hommikuks lubab korra isegi -1…
Ahjaa, me ei ela mitte Bergenis, vaid selle külje all Hylkjes. Ja see pood, mis meil siin on, pole mitte Rema 1000, vaid Eurospar. Mitte et teil sellest sooja ega külma oleks, aga Abikaasa eksitas mind ennist ja ma ei saa oma blogis ometi valetada 😀
Ma juba ootan oma tavalist energiat, et saaks kõik lahti pakkida ja sisse sättida ning ümbruskonda ja uutmoodi poode avastada. Raha on muidugi meeletult vähe, sest korteri üür ja tagatis tuleb ära maksta ning Abikaasal tekkis lisaks paar väljaminekut, millega ta polnud arvestanud – naelkummide maks, raamatupidaja arve jne. Nii et jah, kulutada see kuu kindlasti ei saa, pigem peame juurde laenama. Aga saame hakkama, alati oleme saanud. Vähemalt oleme koos ja meil on imeilus kodu!
Talv tuli muidugi ootamatult ja laste soojad riided ootavad suuremalt jaolt Eestis kottides, et Külli autoga Norrasse tuleks, mis ei juhtu aga kindlasti enne novembri lõppu. Õnneks on Poisi soojad traksikad ja kindad siin ning Plikal ühed soojemad püksid ka. Aga oleks siiski soojemaid jopesid vaja ning Plikale veekindlaid kindaid… Pean ilmselt laskma emal Eestist veel ühe paki saata, see jõuab ju nädalaga – seni saame hakkama, õnneks pole ilmad veel väga külmad. Saapaid nagunii ootamas pole ja on seega vaja mõlemale osta, neid vaatame ilmselt ka homme.
Rohkem pilte elamisest tuleb kunagi siis, kui see korras on. Teate ju küll mind 😛
Oh, NII hea on olla. Tulevik on helge.
Lähen nüüd pessu ja tuttu.
