Elutoa seinaga ühel pool
Enne:
Nüüd:
Eks see üks tõsine säästuremont ole, aga me sihilikult ei puutu muud, kui vaid seda, mis on TÕESTI kohutavalt kole… Las kõik ülejäänud väiksemad asjad jääda meelde tuletama, et kiirelt on vaja “päris” remondi jaoks raha kokku koguda 😛
Leidsin eelmise nädala lõpus K-Rautast ühe kena öölambi, mis maksis vaid €2.74. Miskipärast ei ostnud – sest teist samasugust polnud ja tundus, et peaks ikka kaks olema, mõlemale öökapile. Lõpuks otsustasin siiski ära osta… Ja esmaspäeval enam muidugi polnud. Olin nii kohutavalt pettunud, unustasin korraks isegi selle filosoofia, et kui midagi ei juhtu, siis ei pidanudki nii minema.
Leidsin ka ühe väga kena laualambi, mis sobib ideaalselt meie elutuppa – tumeda ja valgega, välimuselt meeldis ka väga. Hind oli €14, mis oli pool täishinnast. Põlgasin alguses kalliks (mitte et see oleks ühe lambi kohta absoluutselt kallis, aga meil on hetkel jube vähe raha), kuna aga väga meeldis ja arvuti juures väikesest valgusest pidevalt puudust tunnen, siis kaalusin ja kaalusin ning otsustasin lõpuks ikka ära osta. Kassas löödi läbi hind €6.74. Pettumus teise lambi pärast oli kui peoga pühitud! 😀
Pildile kogu ilu püüda ei õnnestunud, aga üsna kena on isegi siin:
Kolisime paariks päevaks värvihaisu seest ema juurde pakku. Pärast Poisi kustumist läksin Abikaasale appi värvima, ema pani Plika magama.
Üks halb asi juhtus täna ka, aga sellest blogis rääkida ei taha. Lõppkokkuvõttes mu meelest õnnelik õnnetus, aga väga ebameeldiv siiski.
Homme hommikul värvime põranda ära ja päeval saab Abikaasa loodetavasti Lõuna-Eestis ära käia, et kiigepuu-liumägi-mängumajake ära tuua. Ja minul õnnestub ehk isegi magamistoa kardina õmblemisega alustada…
EDIT: Saime just pulmakutse. juhhei! 😀 Poiss on selleks ajaks veidi üle aasta vana – huvitav, kas ta saaks ühe öö ilma meieta hakkama…
Fotomajandusest
Saan endale õige pea kaua oodatud valge elutoa seina, mis on otsekui loodud fotode näitamiseks. Nüüd aga ei suuda ära otsustada, kui suured, mis materjalist, kui palju, millised…
Vaatasin, nii Krista kui pulmapiltide failid on sellises suuruses, et 300 resoga saab välja lasta A4. Nagu ma aru saan, siis kuna suuremaid fotosid vaadatakse kaugemalt, võib nende reso väiksem olla, seega saaks noist failidest max A2 (40×60 cm) teha, siis oleks reso miski 180 ringis.
Ma olen alati unistanud lõuenditest, samas raha on vähe. Võiks ju tellida lihtsalt foto ja raami osta ja… Peaks minema ja vaatama, milliseid raame saada on ja mis hindadega. See ehk aitaks otsustada, kas üldse kaalun raami varianti. Lõuend oleks ju ikkagi palju ägedam.
Siis see küsimus, kui suured ja kui palju. No mul on seda valget seina umbes kolme meetri laiuselt. Et KUI teeks A2, siis võiks näiteks kolm pilti panna. Või peaks piirduma ühega, oleks efektsem? Aga efektsusele rõhudes võiks see üks siis ikka veel suurem olla, mida jälle faili suurus ei kannata.
Ja tegelikult ühe pildiga ei tahaks piirduda, ilusaid on rohkem. Samas kui ma teeks näiteks kolm, siis mu lemmikud on üks Krista perepilt, üks mustvalge pulmapilt ja… Näiteks see pilt, mis mu pulmakleidi seljast tehtud on, valge klaveri taustal. Ma pole küll kindel, et need ühe seina peal järjest hea kompa moodustaks, kuidagi tundub, et mustvalget ja värvilist segada pole kohane. Miks krt peab parim pulmapilt mustvalge olema, ah? Ma hästi ei usu, et Andresel pea kaks aastat hiljem originaalfailid alles on, et saaks selle värviliselt. Kes teab, kas see värviliselt üldse nii mõjus olekski.
Või kui äkki teha veel väiksemad, A3, ehk isegi A4? Siis võiks veidi rohkem pilte teha ja need kuidagi grupeerida… No et mõned pulmapildid ühele poole, mõned perepildid teisele poole. Rohkemate samateemaliste piltide puhul ei tunduks ka värvilise ja mustvalge miksimine nii kohatu.
Või siis veel üks variant, teha mosaiik. See lahendaks resolutsiooni mure kah. Ja saaks mitu pilti. Ja võiks panna ühele suurele lõuendile/fotole. Aga no ühes mosaiigis peaks ikka ühe teema pildid olema, kas siis ainult pulm või ainult pere. Kaks suurt lõuendit, kaks mosaiiki? Läheks vist liiga kirjuks…
Kohutavalt raske on otsustada!
Ainult nii palju olen ära otsustanud, et ükskõik mida ma siis ka lõpuks ei telliks, tuleb see Minu Printist, seal on kõige soodsamad hinnad.
PS. Ei viitsi tänastest tegemistest eraldi postitust kirjutada. Panime koridori laste nagi ja mütsiriiuli üles (meie omasid veel ei jõudnud), Abikaasa võttis magamistoa jõleda lambikupli maha ja pani hiina palli asemele, mina kolisin kogu elutoa sektsiooni sisu magamistuppa ning Abikaasa kolis oma isaga toa mööblist tühjaks. Homme hommikul läheme Abikaasa õelapse 1. sünnipäevale, siis viime lapsed ema juurde ja hakkame seina värvima. Juhhei!
Põhimõtteliselt valmis
Mina sain voodisse peale nelja ja polnud jõudnud veel magama jäädagi, kui Poiss poole viie ajal jaurama hakata otsustas. Pärast tissi õnnestus ta siiski tagasi magama saada, nii et ärkas alles pool kaheksa – mina sain seega magada nii umbes kaks ja pool või kolm tundi, ärkamine oli üsna vaevaline. Tõeks osutus aga see, et võimalus lastetuba sättima minna andis palju jõudu juurde. Poiss jäi pool kümme esimesse unne, Plika (väheke haiglane) ärkas pool üksteist, Abikaasa pool kaksteist 😀 Kolme tunniga suutsin kõik mänguasjad ja muu kraami nii ära kolida, et kui Plika ärkas ja mind otsima tuli, panin just viimaseid mänguloomi riiulisse.
Nüüd on vaja otsustada, kui palju fotosid seinale tuleb, millised täpselt, õmmelda tugitoolidele katted, osta seinakell ja prügikast, muretseda laua äärde väikesed toolid, maalida või kleepida värvitud mööblile midagi lõbusat ning mõelda välja, kuidas katta koledaid tapeedipragusid – vaat seal Poisi voodi kohal, Iirise imeilusa maali ümber, on endise akna “raam”, mis tapeedist pragudena läbi kumab. Eks ta hädapärast võiks ju ka nii jääda, aga äkki mõtlen midagi lahedat välja. Ahjaa, ahjuga võiks ehk ikka ka midagi ette võtta, et see ilusamaks saada… Kuna see aga varsti lammutamisele läheb, siis eriti vaeva näha ega raha kulutada ei kavatse – leiaks kuskilt mingi suure laheda plakati, mis ära kataks vms, värvida küll ei viitsi.
NII mõnus oli mänguasju mööda tuba laiali paigutada. Elutoas oli nende jaoks ainult üks kapp, mis oli asju nii täis tuubitud, et tagantpoolt polnud võimalik midagi üles leida, ja kaks kapipealset… Nüüd on nii palju kappe ja riiuleid ja sahtleid, igal asjal on oma koht. Tõeline rõõm oli kõike paika sättida.
Poiss jäi esimesel õhtul uues toas täiesti rahulikult magama.
Aga hea küll, mis ma ikka pikemalt jahun, näitan parem fotosüüdistusi. Kindlasti oleks paremini saanud, aga esimese katsetuse ja säästuremondi kohta on tulemus mu meelest üsna mõnus. Kui viimane lihv antud saab, siis kindlasti veel mõnusam 🙂
Nüüd tahaks veel koridori riiulid ja nagid üles panna, magamistoa kappe koristada, kooki ja muffineid peaks küpsetama (meile toodi eile kast vaarikaid ja need tuleb ära teha), emalt üheks päevaks saadud sügavpuhastava tolmuimejaga kõikvõimaliku pehme mööbli üle tõmbama, poodi tuleb ka veel minna ja… No ma huviga vaatan, palju me jõuame, enne kui uni maha murrab. Ma päeval laste uneajal tukkusin tunnikese, aga korralikult magama jääda ei õnnestunudki… Praegu on veel igatahes päris kobe tunne.
Homme peaks ideeliselt elutoa tühjaks tassima, teisipäeval seina ära värvima, kolmapäeval ja neljapäeval põranda, reede pärastlõunal saab siis ehk mööbli tagasi panna. Ühtlasi tuleks nende viie päeva jooksul öökapid valmis ehitada ja Lõuna-Eestist kiigepuu-mängumajake-liumägi järelkäruga ära tuua.
Ütleme nii, et tegevust jätkub 😀