Abikaasal on täna alles kolmas puhkusepäev (või noh, täitsa ametlikult hakkab puhkus ju alles homsest :P) ja me oleme jõudnud nende kolme päevaga niiii palju ära teha.
Reedel käisime mööblit ostmas. Eile käisime ehituspoodides juppe ostmas, et mööblit kokku panna – kõikvõimalikke kruvisid ja nurki ja nuppe ja muid jubinaid. Abikaasa pidi õhtupoole oma isaga lastetuba mööblist tühjaks tõstma hakkama, aga poodides käimine väsitas nii ära, et lükkasime selle plaani edasi.
Poiss oli täna hommikul eriti armuline ja mängis pärast hommikutissi tervelt tunni täiesti omaette, mina sain kella kaheksani tukastada. Siis olin usin ja koristasin eilsest jäänud kohutava läbu ära – Abikaasal lasin välja magada ja selleks ajaks, kui ta kolmveerand kaheteistkümnest lõpuks tõusis, oli kõik juba korras.
Natukese aja pärast helistas Külli ja küsis, kas me oleme kodus. Olid siit mööda sõitmas ja tulid terve perega meile külla. Istusime ja rääkisime, kuidas läheb, remondiplaanidest jutustades lõi meil aga silmis tuluke põlema – tema meest saaks ju ära kasutada 😛 Nii hakkasidki mehed lastetoast mööblit välja vedama. Mul on nii kahju, et mul ei tulnud pähe “enne” pilti teha, see oleks olnud mõjus kontrast – terve suur 20-ruudune tuba oli täiesti mööblit täis tuubitud, lisaks kõikvõimalikud kastid ja asjad igal pool. Mina koristasin käigu pealt väiksemat kraami jalust, et suurem välja mahuks, Külli hoidis lapsi. Vat nii me kutsumata külalistega käitumegi, Marko võiks siinkohal nii mõnegi loo rääkida 😀 No ma igatahes loodan, et Külli pikka viha ei pea, kutsusin teda uuesti külla, et saaks rahulikumalt juttu ajada ja kookigi süüa (seekord ei tulnud enne meelde, kui nad juba minemas olid, et meil on sügavkülmas kook, jäine beseerull, njämm, aga see oleks pidanud enne söömist sulama).
Kõik ülearune mööbel tõsteti õue, kuna kuur oli nii sassis, et sinna ei saanud kohe panna. Mööbel on plaanis ära anda – kui keegi pärnakas peaks tahtma nõukaaegseid diivaneid või tugitoole või sektsioonkappe, siis andku teada, saadan pilte. Tõenäoliselt siit blogist küll tahtjaid ei leia… Mõtlesime Shalomi kuulutuse panna. Ja siis mingi Tuleviku nimeline organisatsioon olevat ka, aga naabrinaise sõnul võtavad nad transpordiraha. Ei tea siis, kui palju… Eks näis, ühel või teisel viisil saame kõik kraami kindlasti ära antud.
Kui ebavajalik mööbel oli väljas, veetsin ülejäänud päeva asju sorteerides ja kõrvaltuppa väheke organiseeritumalt ära ladudes, õhtuks sain sellega ühele poole ja võisin koristama hakata. Suurem läbu sai põrandalt kokku pühitud ja suurem tolm mööblilt ära pühitud. Ning lõpetuseks kõige lõbusam osa – toa ja mööbli mõõtmine ning plaani joonistamine.
See väike tühjaks lõhutud tuba on nüüd täielik kolikamber. Aga kui teised toad on uutmoodi sisse seatud, saab paljud asjad ära paigutada ja ära andmiseks on ka suuuuur hunnik.
Õhtupoolikul tuli Abikaasa pere – ema-isa, õde mehe ja lastega – ka külla ja appi, nemad toimetasid õues. Abikaasa ema asjatas aias, isa ja õemees aitasid kuuri koristada ja mööblit sisse kanda, õde hoidis lastel silma peal (Poiss selleks ajaks juba magas) ja aitas mehi ka. Talgud missugused!
Mulle kohutavalt meeldib toa plaanidega mängida, juba põhikoolis joonistasin toa ja kõik mööbli paberile – iga kord, kui tuli tuju tuba ümber tõsta, oli kerge uut varianti välja mõelda. Nüüd tegin ka vanamoodsalt paberile, ehkki oleks võinud ju Google Sketch-Upi kasutada… Aga ausalt, paberile sai kiiremini, mõnus oli joonestada ka.
Elutoa plaani tegin juba paar nädalat tagasi. Olen vist miskises varasemas postituses kirunud ka, et üldse ei saa tehtud, mööbel ei sobi.
Alguses plaanisime tumeda sektsiooni välja visata, selle asemele heledamad mööblitükid panna, praegu sektsiooni taga oleva otsaseina, millel on vana jõle tapeet, ära värvida… Aga mööblit ei andnud kuidagi rahuldavalt paigutada. No ja siis ostsime poolkogemata selle laheda valge vaiba, mis on tõepoolest põhimõtteliselt koridori põrandakatte pikendus 😛 Ja kuna see valge koridor mulle meeldis ja valge vaip oli ka, siis mõtlesin, et äkki värviks elutoa põranda kah valgeks, siis sobiks vaibaga 😀 Elutoa põrand on jõle pruun, see on mul pinnuks silmas, mõtlesime küll, et las olla, ei hakka jamama, aga nüüd on see vaip ja… Ja siis mõtlesin, et kui otsaseina ka valgeks värvime, siis on kogu tuba valge ja sel juhul oleks hoopis efektsem, kui mööbel oleks ikkagi tume. Praegu on see tume sektsioon ühe suure tükina ja pruuni põranda ning jõlepruuni kirju vaibaga koos oli see krempel üsna masendav. Aga valge põranda ja vaiba ja seintega ning sektsiooni tükkidena laiali paigutatuna peaks üsna äge jääma.
Ühesõnaga me kuni tänaseni mõtlesime ja kaalusime, kumb variant siis jääb, kas viitsime hakata põrandat värvima või paneme ikka heleda mööbli. Aga meie mõlema meelest oli tumeda mööbliga toal veidike parem paigutus. Ma pole sellegagi väga rahul, aga pole midagi teha, diivan on nii pikk, et see seab piirangud, akna alla ei saa midagi panna peale teise madala diivani, muidu ei käi aken lahti, see seab ka piirangud… Ja radiaatorid on lolli koha peal, nende ette ei saa midagi kõrget panna, see seab ka piirangud 😀 Ja üks hele mööblitükk, mida me elutoas kaalusime, sobis ideaalselt lastetuppa, see aitas lõplikult otsustada.
Näe, umbes selline elutuba tuleb:
Oleks diivan nii palju kitsam olnud, et sektsioonid oleks teistpidi kõrvale mahtunud, siis ma oleks jube rahul, aga käib nii ka. Terve diivanitagune sein tuleb täitsa valge, sobib ülejäänud heleda tapeediga ja on ideaalne taust fotodele, pulmapilt ja perepilt ja… Ohh, äge.
Arvutilaud on üks valge köögilaud 🙂 Ja raamaturiiul on ainsana hele, sellepärast peitsin selle ukse taha 😛 Aga sinna saab mõnus lugemisnurk, tugitool on ju sealsamas ja põrandalambi sätin ka sinna. Lambil on valge mustade triipude jalg, mis sobib jällegi toaga, kuppel on igav valge, selle asemele tahaks midagi ägedamat, aga sellele mõtleb kunagi hiljem.
Akna alla jäävad nõukaaegse diivani kaks osa, neile peab katted õmblema. Ja siis uued kardinad ka. Ei suuda muidugi otsustada, mis värvi need kõik tulema peaks. Suurele diivanile ja tugitoolidele ikka ei viitsi katteid õmmelda, läheks liiga keeruliseks nikerdamiseks ja ehkki beež pole just mu lemmikvärv, siis välimus on neil siiski okei, las jääda. Panen värvilisi patju peale ja kõlbab nii ka.
Lambi vahetame ka elutoas välja, me saime kunagi Abikaasa emalt ühe, mis oli kuskilt üle jäänud, see on just tumedaga… Sobib hästi. See on seal kõige esimese foto peal näha, sassis laua peal 😛
Aga lastetuba on praegu selline:
Vasakul on kolme uksega riidekapi jupid – saime selle kapi kunagi tartus Abikaasa sõbranna käest, kes oma korteri maha müüs ja Eestist ära kolis, me ei jõudnudki seda toona kokku panna, et oma kole kapp välja vahetada, seisis tükkidena kõik see aeg Tähtvere garaažis, kuni me ükskord Londonist tagasi jõudsime ja asjad Pärnusse kolisime… Ja nüüd saab sellest lastetoa riidekapp 🙂
Keskel on nõukaaegse sektsiooni riiulitega kapp, ei paista laste riidekapi detailide tagant õieti väljagi. See läheb meie magamistuppa, meil on praegu riiulitega liiga kitsas, üks selline kapp on kahe peale, aga seal on voodipesu ja rätikud ka, ei mahu üldse ära. Kui laste voodid välja saame, siis on meil kummalgi toanurgas ühesugune riidekapp, keskel voodi ja öökapid… Nii äge. Nende kappidega midagi ette ei võta, sest kui meil ükskord õigesse kohta magamistuba tuleb, siis tuleb kardina taha garderoob ja kappe pole üldse vajagi.
Paremal on nõukaaegse sektsiooni osa (sahtlid on ka olemas), mille me kavatseme ära värvida. Ei suuda ainult otsustada, mis värvi 😛
Need on sellesama nõukaaegse diivani osad, mis elutuppa akna allagi tulevad, aga elutoas on nurgatükid, Lastetuppa tuleb kaks tavalist tugitoolideks, sinna ka kindlasti katted peale:
Ahju peab laskma pottsepal üle vaadata, sest praod on sees ja nagu ülevalt näha, on sealt tahmanud. Me see talv kütsime seda ahju ühe korra, läks soojaks küll. Vast pole midagi hullu. Mis ahjuga välimuse poolest ette võtta, ei teagi. Üle värvida ei viitsi, see läheb hiljem ju välja lammutamisele. Mõtlesin, et kraabiks kõik lahtise värvi hästi maha ja jäägugi selline kirju, päris lahe on ju nii…
Lastetuba tuleb selline:
Nüüd on meil vaja homse päeva jooksul ära otsustada, kas me värvime põranda ka ära või ei… Ja mis värvi kapid tulevad.
Põrandat polnud alguses plaanis värvida, see toon mind ei häiri ja tundus, et on küllalt korralik… Aga kui mööbli ära vedasime, siis muidugi ei olnud enam nii roosiline. Kõige suuremad kahjustused on akna all – just seal, kuhu tuleb ainult väike laud ja kõik ülejäänu jääb näha, see on ikka päris kole:
Toa keskel oleks veel enam-vähem okei, selline:
Ühest küljest mõtleme, et kuna loodetavasti järgmine suvi teeb suure remondi, siis pole ju mõtet. Pole ju nii hull ja värv ei häiri ka silma. Teisest küljest on need kriimud ikka koledad ja alati võib juhtuda, et suur remont lükkub veel edasi või on raha ainult elutoa ja köögi osa ära teha, nii et lastetuba jääb mitmeks aastaks selliseks. Me arvutasime, et praeguste soodushindadega (Espakis on homme viimast päeva kõik kaubad -20%) maksaks elutoa põrandavärv veidi üle €30. Lastetuba on sama suur. Pole ju tegelikult nii suur summa. Vist tuleks ikka värvida. Igatahes peame kiirelt ära otsustama, et saaks ikka soodukaga selle värvi 😛
No ja siis järgmine küsimus, mis värvi kapid teha (millest omakorda sõltub ka põrandavärv, valget lastetuppa kindlasti ei taha). Riidekapp, kummut ja üks kitsas Jyski kapp on kõik viisaka välimusega ja ühte tooni, need sobivad kokku ja ei vaja värvimist. Aga fotol nähtud sektsiooni osa on niisama ikka päris kole, nurgakapp on Abikaasa vanaema pärandus, üsna vana ja väsinud, see vajaks ka värskendust (näe, siin on pilt ka). Ja laud, mille jupid me reedel ostsime, vajaks ka mingit töötlemist, õlitatud männipuit läheks väga kiirelt mustaks. No ja äkki voodid ka… Seda pole veel otsustanud. Need näevad viisakad välja, üks on valge, teine naturaalne, ei karju, aga samas oleks ju peen, kui oleks veel ühtlasem, kappidega ühte värvi… Samas kaua nad ikka võrekates magavad, kõige rohkem aasta-paar. Ja see oleks lisakulu ja lisanikerdamine, läheks rohkem raha ja aega. Ei suuda otsustada.
Veel vähem suudan ma otsustada, mis värvi need kapid ja laud tulema peaks. Tuleks arvestada seda, et mööbel jääb lastetuppa sama ka ilmselt ka pärast suurt remonti. Nii et peaks ette mõtlema, kas seinad tulevad tulevikus pigem erksad, siis teeks mööbli heledama… Või tulevad seinad heledad ja teeks mööbli erksa. Mis värvi puutub, siis meile mõlemale kargas esimesena roheline pähe.
Ma vaatasin netist pilte lastetubadest, kollase ja rohelise kombinatsioonid jäid silma (meil ju mõlemast soost lapsed, seega peab neutraalne olema), sellised näiteks meeldisid:
Abikaasale ka meeldib 😛 No ütleme siis, et kollane ja roheline. Aga kas tulevikus tuleb üks sein üht värvi ja teine teist… Või seinad ühte värvi ja mööbel teist värvi… Või üks mööblitükk üht ja teine teist värvi… Võeh, keeruline, no ei ole seda sisekujunduslikku soont minus! Aga homse päeva jooksul peame ikkagi ära otsustama ja värvid ära ostma.
Sellised lood siis siinpool. Igav igatahes ei hakka – tegemist on küllaga ja palju on vaja otsustada 🙂
