Author name: Tikker

Salatimaniakk

/ kööginurk, puhas toit / 7 Comments

CIMG9712

Ma tunnen puudust heast MAITSEGA singist, mida siinsetest supermarketitest ei leia. Ostsime katsetuseks lihapalle (pildil viiludena), need pole paraku ka midagi erilist.

Aga muidu on seal leib ka all 😀 Lihtsalt salatilehed on liiga suured, varjavad täielikult ära. Pean endale kiiremas korras sibula kasvama panema – tahaks murda sibulat just siis, kui isu tekib, poest ostes kipub osa ikka ära närbuma. Sellest rääkimata, et ma ei tea, mis tingimustes need kasvatatud on. UK-s vist isegi, igatahes mitte mahedalt.

Sain just väikse šoki, kui lugesin redisekotilt, et need on pärit Marokost. Eks vaatame, kas kipun neid järgmisel laupäeval enam korvi tõstma… Jube head on, krõmpsud ja üldse mitte kibedad, pakk maksab ainult 50p. Peaksin keskenduma vist pigem sellele, et nende sellisel kujul Marokost siia transportimiseks on kahtlemata säilitamiseks kõvasti keemiat kasutatud… Nii et tegelikult pole mul ju praegu niiväga redist vaja, kuniks see mu juurikakasti lehelt mahedana saadaval on. Kas mul oleks äkki võimalik redist sisetingimustes potis kasvatada?

Täitsa lõpp, ja ma olengi saavutanud sellise faasi, et poes igasugu värsket kraami vaadates käib isuga automaatselt kaasas mõte kõigist kemikaalidest, mida nende kasvatamiseks ja säilitamiseks kasutatud on. Praegu on muidugi kõige hullem aastaaeg ka, mitte midagi kohalikku pole saada. Ja siinmaal on mul igasugu kohaliku kraami suhtes ikkagi suuremad kahtlused kui Eestis – võib-olla täiesti vale eelarvamus, aga pisikeses Eestis tundub olevat turgudelt julgem kraami osta, kui suures UK-s. Nii et kastisüsteem on hindamatu, säästab mind otsimast, valimast ja muretsemast.

Küll aga ei kujuta ma ette, mis ma siis teen, kui tagasi Eestis oleme – koha peal mitte kasvatatavaid puuvilju mahedalt praktiliselt saada polegi. Kohalikku kraami saaks ise kasvatada, julgeks ka turult osta, saaks külmutada ja mida kõike veel. Aga kõik mandariinid-apelsinid, viinamarjad, virsikud-nektariinid jne – kas neid peale Ökosahvri veel kuskil müüakse? Tartus oli seal ökokeskuse poes vist ka midagi, aga näiteks Pärnus? Suht masendav seis. Sellest rääkimata, et Eestis on need hinnad ka suhteliselt kallid.

Noh, mis seal ikka ette muretseda. Kuni siin oleme, rõõmustan oma kastide üle, eks Eestis mõtleb edasi.

PS. Ega keegi pole varsti tühja kohvriga Londoni kanti sattumas? Meil hakkavad leivavarud otsa saama, tahaks juurde tellida. Maris lubas aprilli keskel tulla, selle ajani me olemasolevaga tõenäoliselt hakkama ei saa.

Rõõm, aina rõõm

/ igapäevaelu, kööginurk, plika, rõõm / 4 Comments

Ma juba olen kord sellist tüüpi, et otsin väikeseid asju, mille üle rõõmustada. Suuri muidugi ka.

Plika magama jäämine jätkuvalt – lõunauni oli tal täna 12-13.15, kuna ta jäi autos magama ja ärkas hiljem kärus üles. Söögiajad läksid täitsa metsa – hommikupuder oli nagu tavaliselt, poole kahe paiku näsis autos hunniku riisiküpsiseid, neljast sai kodus kartuliputru, seitsme ajal sõi viinamarju, paar banaanibeatoonikest (mingi ökovärk, ostsime prooviks, väga maitses) ja jogurtit ning oligi kõik. Hea küll, üks päev ju võib. Igatahes, magamisest pidin ju tegelikult rääkima – pool kümme panin ta oma voodisse ning magas kahe minutiga.

Söömisrindel on ka edusammud – tahab järjest rohkem ise süüa. Hommikupudru sööbki enamasti ise, muude toitudega on nii, kuidas juhtub. Aga igatahes tahab ja harjutab. Nii saab varsti asja ka.

Potitamisega pole just erilisi edusamme, aga siiski, üks kord läks jälle õnneks. Nüüdseks skoor siis kolm. Proovime usinamad olla. Note to self: lärmimasin tuleb poti alt ära kangutada, see ehmatab Plikat ja tekitab ilmselt pigem vastumeelsust.

Mina olen hakanud rohkem süüa tegema. Õigem oleks ehk öelda, et rohkem köögis viibima? Koos on mõnusam. Nii et kas teeme koos süüa või Abikaasa teeb süüa, mina samal ajal koristan ja pesen nõusid, ühesõnaga assisteerin.

Või siis tänase näitel – mina tegin kooki, tema kapsarulle. Kook peaks kohe-kohe valmis saama, kapsarullid lähevad pärast seda ahju.

Küpsetamine pakub mulle järjest enam pinget. Igal nädalal tekivad uued ideed, mida laupäevasel poeskäigul oma püsivarudesse juurde muretseda, et need võimalikult mitmekesised saaks ja kõikvõimalike küpsetiste koostisosad käepärast oleks. Tänane skoor on näiteks toorjuust (mul läks aega, uurimist ja googeldamist, et selle ingliskeelne nimetus üles leida – cream/soft cheese), järgmine kord tahaks pähkleid ja rosinaid ning erinevaid külmutatud marju varuda.

Viimastel päevadel käib meil Abikaasaga aktiivne mõttevahetus leidmaks “oma asja”, mida Eestis ajama hakata. Täna tekkis esimene idee, millest mu meelest võib tõesti asja saada. Sellest ei ela alguses kindlasti ära, aga ma usun, et perspektiivi on ja tulevikus… Kes teab. Loodan, et saame selle käima. Loodan, et tuleb veel mõni sama hea või veel parem idee.

Viimastel õhtutel olen kõhus ilmeksimatut toksimist tundnud. Eile sai Abikaasa ka esimesed müksud kätte.

Nii see eluke siin veereb. Vaikselt ja mõnusalt. Eks muresid on ka, aga nendest mõtleb võimalikult vähe. Head asjad on ju paremad 🙂

Seiklused jätkuvad

/ igapäevaelu, kodumajandus, plika, rõõm / 1 Comment

Autosaagal ei paista veel lõppu tulevat. Töökojast väideti seekord, et mingi relee või jupp on läbi, selle vahetus läks £50, mis tundus pärast pumpa suisa odav. No ja kui te arvate, et see auto nüüd korralikult sõidab, siis paraku eksite sügavalt. Pidime täna veidike pikemale osturetkele minema – vähe sellest, et GPS jooksis kokku ja keeldus töötamast (naabritelt laenatud pealegi – eks palvetame, et see oli ajutine tühja aku viga, halvemal juhul peame remondi või uue eest maksma), auto ka mitte 😀

Kuna auto sai Abikaasa siiski lõpuks tööle, otsustasime riskida – julge hundi rind on teatavasti rasvane. Kribasime juhised paberile ja asusime teele. Ühe valearvestuse ja väikse ringiga jõudsime ilusti kohale ning õnneks ma isegi sain need asjad, mille pärast spetsiaalselt nii kaugele sõitnud olin – armusin jõulude ajal rootsi H&Mis valgesse karvasesse punase lipsukesega mütsi ja salli, mille kõige suurem suurus oli 12-18 kuud ning kuna Plikale polnud selleks talveks vaja ja kõhuelaniku sugu veel ei tea, viisin need lõpuks hoopis Geily plikale katsikukingiks. Hiljem hakkasin aga mõtlema, et kuna Plika on keskmisest väiksem laps ning talle on praegu 9-12 kuud suurus paras, peaks 12-18 kuud suurus talle järgmisel talvel veel tõenäoliselt sobima. Ja kuivõrd Croydoni H&Mist ostsin Geily tirtsule viimase salli ära, pidimegi seekord mujale minema. Esialgsel vaatlusel tundus, et kõik talvekraam on juba ära pakitud, nii et huilgasin rõõmust, kui otsitava üles leidsin ja vajalik suurus ka alles oli:

CIMG9688

Lisaks sain mõnusa masseeriva pesukinda (kehakoorija asemel) ja spetsiifilisemat laadi juukseharja (ühe ökoeksperimendi jaoks, millest kunagi hiljem pikemalt) – suures toidupoes poleks neid vist olnud, õnneks oli H&M kaubanduskeskuses, kus ilupoode suisa kaks:

CIMG9691

Kui alguses sõitis auto pärast igakordset janti paigalt saamisega korralikult, siis tagasiteel hakkas ta suisa suvalistes kohtades välja surema, kokku rohkem kui viis korda. Igatahes jõudsime edukalt suurde poodi ja sealt koju, ühelgi korral ei võtnud käivitamine üle viie minuti. Esmaspäeval siis jälle töökotta…

Toidupoe arve tuli ka jälle liiga suur, samas sai sarnaselt eelmisele nädalale kõvasti pikema aja varusid soetatud, millest vähemalt kuuks ajaks jätkuma peaks. Mulle kohe hirmsasti meeldib see korra nädalas shoppamine – reedeti tuleb järgmise nädala juurikakasti sisu meili peale, sealt saab siis sobiva kasti välja valida ja selle sisuga arvestades laupäevase poelisti ära teha. Nii et kolmapäeviti tuuakse meile kaks kasti mahejuurikate ja -puuviljadega, laupäeviti ostame suurest poest kõik ülejäänud kraami. Nädala sees käib Abikaasa pärast tööd vajaduse korral ainult piima ja hapukoore varusid täiendamas – ehkki neidki võiks nädalaks ette osta, kuupäevad lubavad. Ei mingeid emotsioonioste!

Ja oi kui mõnus on supermarketi rikkalik organic kraami valik, mis pole enamasti tavalisest kuigivõrd kallim – no naeltes tunduvad kõik hinnad nagunii odavamad 😛 Ega ma ülearu segi selle ökoteemaga ei lähe, rahaliselt pole võimalik, aga kõige pealt ka viimast penni kokku ei hoia – lõppeks on ju kahele lapsele tervislikku toitu vaja, mis siis, et üks neist alles minu sees on.

Abikaasa käis just high streetil, et Icelandist odavat piima osta ning skooris ühtlasi veel kaks asja minu listist – lahtikäiva koogivormi ja suure põrandaharja. Kui nüüd veel mähkmeämbrisse odava ja sobiva suurusega pesukoti leiaks, ei oskakski enam midagi ihaldada. Koduperenaise väikesed rõõmud 😉

Katkematu rõõm

/ plika, rõõm, väikelapse uni / 9 Comments

Ma ei ole ikka veel harjunud sellega, kui lihtsasti Plika oma voodis magama jääb. Kas tõesti aitavad need väljaskäigud nii palju kaasa või on ta lõpuks ometi ära harjunud? Ehk aitab ka see, et Eestis olles õppis ta kaisuloomi päriselt kaissu võtma?

Igatahes täna sõime ilusti lõunal suppi (Plika sõi täitsa ise – hea küll, ma hoidsin tal taldrikut vastu rinda, et asi väga lögaseks ei läheks), siis vahetasin tal mähkme ära, läksime magamistuppa, tõmbasin kardina akna ette, panin ta oma voodisse, andsin mõmmiku kaissu, niheles paar minutit ja juba magaski. Ei ühtki nutupiuksu!

Nii ma siis rõõmustangi iga päev. Eks kunagi vast harjun ära ka 🙂

Scroll to Top